Mattias Olepi ja Margit Olepi hagi osaühingu XXXX vastu leppetrahvi 9220 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
9220 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Mattias Olep (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja II Margit Olep (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Xxxx, e-post xxxx) Kostja osaühing XXXX (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo (Xxxx, e-post xxxx ja xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista osaühingult XXXX solidaarselt Mattias Olepi ja Margit Olepi kasuks leppetrahv summas 3000 eurot. Ülejäänud osas jätta Mattias Olepi ja Margit Olepi hagi osaühingu XXXX vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
Jätta menetluskulud 67% ulatuses Mattias Olepi ja Margit Olepi kanda ning 33% ulatuses osaühingu XXXX kanda. Mattias Olep ja Margit Olep vastutavad menetluskulude eest solidaarselt.
2.Välja mõista Mattias Olepilt ja Margit Olepilt solidaarselt osaühingu XXXX kasuks menetluskulud summas 568,08 eurot.
2-15-10888
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Mattias Olepil ja Margit Olepil solidaarselt tasuda osaühingule XXXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Mattias Olep (hageja I) ja Margit Olep (hageja II) (koos hagejad) esitasid 21.07.2015 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXXX (kostja) vastu, milles palusid, arvestades hagi hilisemat (26.08.2015) täpsustust, mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 9220 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 21.11.2014 korteriomandi müügilepingu. Lepingu p 1.1. kohaselt oli lepingu esemeks Xxxx asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 3 koos selle oluliste osade ja päraldistega (registriosa nr xxxx). Lepingu p 3.1. kohaselt müüs kostja lepingu eseme hagejatele võrdsetes mõttelistes osades kokku hinnaga 240 000 eurot (seejuures oli kummagi kaasomandiosa hinnaks 120 000 eurot). Ostuhinnast 140 000 eurot kohustusid hagejad tasuma pärast lepingu sõlmimist ja 100 000 eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notar Evelyn Rootsi notarikontole ning pooled leppisid kokku, et notar edastab hoiustatud raha kostjale lepingu p-s 3.4. toodud tingimustel. Lepingu p 3.6. (hagejatel märgitud p 3.5.) kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse hagejatele üle hiljemalt 21.01.2015 tingimusel, et lepingu esemes on siseviimistlustööd lõpetatud, lepingu lisas toodud tingimustel. Lepingu p-st 3.7.2. tulenevalt kohustus kostja hankima elamule, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusloa hiljemalt 30.04.2015. Nimetatud kohustuse tähtaegsel mittetäitmisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ühekordses summas 3000 eurot. Lepingu p 3.7.3. järgi kohustus kostja tagama, et lepingu esemeks oleva korteriomandi reaalosaks olevas ehitises lõpetatakse siseviimistlustööd hiljemalt 21.01.2015. Lepingu esemes teostavate ehitus- ja siseviimistlustööde nimekiri oli välja toodud lepingu lisas nr 2. Nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,024% ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. 10.05.2015 esitasid hagejad kostjale lepingurikkumistest tuleneva leppetrahvinõude lepingu p-de 3.7.2. ja 3.7.3. rikkumise eest summas 9220 eurot. Hagejate nõude suuruseks on 9220 eurot, mis koosneb kahest osisest: 1) leppetrahvinõue lepingu p 3.7.2. rikkumise eest (kostja on müügieseme kasutusloa hankimisega tänaseni viivituses, seega juba peaaegu 3 kuud) ühekordne leppetrahv summas
2-15-10888 3000 eurot; 2) lepptrahvinõue lepingu p 3.7.2. rikkumise eest summas 6220 eurot (siseviimistlustöödega hilinemine 108 päeva – 108 x 57,60 eurot).
3.Hagejad esitasid leppetrahvinõude lepingu p 3.7.2. rikkumise eest summas 3000 eurot koos siseviimistluse lõpetamise tähtaja rikkumisest tuleneva leppetrahviga juba 09.05.2015 ehk 9 päeva pärast ehitisele kasutusloa saamise tähtaja (30.04.2015) saabumist. Lepptrahvinõude lepingu p 3.7.3. (hagejatel märgitud p 3.7.2.) rikkumise eest summas 6220 eurot siseviimistlustöödega hilinemise eest esitasid hagejad 108 päeva pärast sisetööde valmimise tähtaja saabumist (21.01.2015). Leppetrahvinõude esitamine 9 päeva pärast lepingurikkumist ei ole ilmselgelt ebamõistlik. Ehitusregistri andmetel on antud kasutusluba alles 26.08.2015 ning seda ei hankinud kostja. Seega ei täitnud kostja ehitusloa hankimise kohustust hilinemisega, vaid jättis selle kohustuse üldse täimata. Arvestades, et leppetrahvinõue aegub lepingulise nõudena 3 aasta jooksul, on leppetrahvinõue, mis on esitatud 3,5 kuud pärast rikkumise avastamist, esitatud mõistliku aja jooksul. Hagejad on tavainimesed, kellel puudub õigusharidus ja -teadmised, seevastu kostja on majandustegevuses tegutseva isikuna oluliselt paremas situatsioonis. Praegusel juhul oli ka sisetööde tähtaja ületamisest möödas lühike ajavahemik ning tööd olid veel lõpetamata – kostja alles täitis lepingut. Seega ei saa rääkida hagejate poolsest õiguste kuritarvitamisest. Kostja pidi arvestama sellega, et leppetrahvinõue esitatakse ning mingist manipuleerimisest või majandusliku surve avaldamisest ei ole antud juhul asjakohane rääkida. Hagejad rõhutavad, et neile kuuluv elamuboks anti neile üle alles 22.05.2015. Seega esitati lepptrahvinõue oluliselt varem, kui kostja oli oma kohustused täitnud. Hagejad võtsid elamuboksi küll vastu, aga leping oli ikkagi veel lõpuni täitmata, sest trepi klaaspiirded polnud üleandmise ajaks valmis. Hagejad olid ehitise ostjatena sundseisus, kostja oli raha kätte saanud, aga ehitisele kasutusloa hankimisest hoidus kõrvale. Ehitise kasutusluba on ülioluline, sest ilma selleta on ehitist raske, kui mitte võimatu käsutada. Juhul, kui soovitakse ehitist müüja isikule, kes soovib kasutada ostmiseks pangalaenu, siis reeglina pank keeldub kasutusloata ehitise ostmiseks laenu andmast ning tehingut ei toimu. Ka ehitise haldamine on ilma ehitamise tehniliste dokumentideta, mille alusel antakse kasutusluba, raskendatud. Ilma kasutusloata ei tohi ehitist kasutada ning see on karistatav. Seega olid hagejad situatsioonis, kus neil oli vaja ehitisse sissekolimiseks kiiresti kasutusluba saada ning selles osas loodeti oma majandustegevuses kogenud kostjale. Seepärast ei esitanudki hagejad varem ka leppetrahvinõuet sisetööde valmimisega hilinemise eest. Leppetrahvinõude esitamine oleks kindlasti kostjat ärritanud ning kasutusloa saamise ohtu seadnud. Leppetrahvinõue esitati alles siis, kui oli selgelt näha, et kostja hoiab kasutusloa hankimisest kõrvale. Kasutusloa saamine on ilma kõiki vajalikke dokumente ja sellealast kogemust omamata raske ning aeganõudev ning hagejatel oli põhjus eeldada, et kostja suudab kasutusloa hankida kiiremini kui hagejad ise. Samuti olid osad lõpetamist vajavad tööd tööde valmimise tähtaja saabumisel pooleli ning hagejate huvides oli, et need saaksid lõpetatud. Lepptrahvinõude esitamine oleks paratamatult kostja motivatsiooni vähendanud. Probleemid kinnisvaraarendajatega on Eestis kahjuks pigem reegel kui erand. Tegemist on üldtuntud probleemiga, mida näitab ka kohtupraktika. Vale on kostja väide, et hagejad ei ole talle meelde tuletanud, et ta on lepingu täitmisega hilinenud. Hageja I on kostja esindajale oma 17.03.2015 kirjas väga selgelt teinud etteheite, et tööd ei ole tähtaegselt valmis. Kostjapoolset lepingurikkumist ei põhjustanud hagejad. Väär on kostja poolt esitatud väide, et lisatööd on järgneva paigaldus: pump, seinavalgustid, trepp, parkett, liistud, põrandaplaat, köögitehnika, WC pott, elektrikilp, garderoobikapp, veevõtukraan, reoveeäravool, segistid ja saunakeris. Materjalide ja seadmete valiku osas puudus lepingu sõlmimisel poolte vahel kokkulepe. Nagu nähtub hagejate esitatud lepingu lisast nr 2, on tööd ja materjalid välja toodud üldiselt. Seega tuli materjalide ja seadmete osas kokku leppida töö käigus. Seega
2-15-10888 sisaldusid eelnimetatud seadmed ja materjalid ning nende paigaldus kokkulepitud töövõtus ning need ei ole käsitatavad lisatöödena. Kui kostja majandustegevuses tegutseva isikuna sõlmis kokkuleppe sellistel tingimustel, siis pidi ta olema teadlik, et ostjad ei pruugi leppida kõigi kostja pakutud materjalide ja seadmetega ning et valikute tegemine ja kooskõlastamine võib võtta mõnevõrra aega. Samuti tuli kostjal arvestada ka mõnede lisatöödega, sest lisatööde teostamise võimaluses olid pooled kokku leppinud. Hagejad on seisukohal, et lisatööd olid: - välise elektripistiku paigaldus, mis on vähemahukas töö (valmis 15.12.2014); - III korruse WC ehitus (valmis 15.02.2015); - väline veekraan, mis ei ole mahukas töö (valmis 20.04.2015); - trepi klaaspiirete ehitamine, mida kostja ei saanudki valmis ning hagejad ei teinud ka selles osas kostjale elamusboksi üleandmisel takistusi. Kostja ei teavitanud hagejaid kordagi sellest, et lisatööd võivad mõjutada tööde valmimise tähtaega ega teinud ka sellekohast lepingu muutmise ettepanekut. Ka ei ole kostja lepingust taganenud. Kõigi nende võimaluste kasutamata jätmine kinnitab üheselt, et kostja võttis endale teadlikult leppetrahvinõude saamise riski. Majandustegevuses tegutsev isik ei saa väita, et ta ei pidanud sellisest riskist aru saama ning trahvinõude esitamist ette nägema. Tegemist on olukorraga, kus kostja on tahtlikult lepingut rikkunud ning vastutab seetõttu oma rikkumise eest sõltumata sellest, kas kohus tuvastab vastuvõtuviivituse või mitte (VÕS §119 lg 2). Kostja ei ole välja toonud, milles seisnes hagejate viivitus omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisel, mis said kostjale lepingutäitmisel takistuseks (VÕS § 119 lg 1). Hagejad on täitnud VÕS § 23 lg-st 2 tulenevat üldist koostöökohustust. Samuti ei ole kostja välja toonud kuidas ja kui pikalt lisatööd lepingu täitmise tähtaega mõjutasid. Kohus ei saa arvesse võtta kostja abstraktseid väiteid lepingutähtaja edasilükkumise kohta, sest täitmise võimatust arvestatakse ainult selle aja jooksul, mil võlgnikupoolne täitmise võimatus kestab (VÕS § 103 lg 3). Arusaamatuks jääb see, mil viisil takistas kostjal elamule kasutusloa hankimist Xxxxle selleks volituse andmine. Kostja ei vabanenud kasutusloa hankimise kohustusest ning tema volitused olid kehtivad. Kostja esitatud volikirjast ei nähtu, et Xxxxle oleks antud asjaajamiseks ainuõigus. Kasutusloa saamine ei saanud sõltuda hagejate tegevusest, sest kasutusluba ei pidanud hankima üksnes hagejate ridaelamuboksile, vaid kogu ridaelamule, mis pidi tervikuna valmis olema. Seetõttu on alusetud kostja väited, mis on esitatud seoses elektrikilbi paigaldusega – et paigalduse venimine takistas ehitusloa saamist. Seda enam, et elektrikilbi paigaldus kuulus algselt kokkulepitud töövõtu sisse ning ei olnud seetõttu lisatöö. Kostja väide, et hagejad ei tegutsenud heas usus, on ülaltoodud asjaolusid arvestades ilmselgelt põhjendamatu. Kummaline on väide, et hagejad justkui aktsepteerisid lepingutähtaja edasilükkumist. Hagejad ei pidanudki kostja kui majandustegevuses tegutseva isiku tähelepanu juhtima sellele, et lepingutähtajast tuleb kinni pidada, kuid hagejad tegid seda 17.03.2015 kirjaga siiski. Seega on vale ja kohut eksitav kostja väide, et hagejad ei esitanud talle töödega hilinemise pärast ühtegi pretensiooni.
4.Elektrikilp oli paigaldatud juba 2014. a ning hagejad sai elektritarbimise eest Xxxxlt arveid alates 2014. a detsembrikuust. Seega ei saanud elektrikilp kuidagi mõjutada kostja tööde lõpetamise venimist. Kostjat takistas ridaelamus tööde lõpetamist (pumba ja vanni jne paigaldus) ja kasutusloa saamast mitte Xxxxle antud volitus jms, vaid eelkõige veevarustuse saamiseks sõlmitava liitumislepingu puudumine. Lisaks takistas kostjat (hagejatel märgitud hagejat) rahapuudus, sest kostja esindaja Xxxxhakkas nõudma deposiidis oleva raha väljamaksmist juba enne tööde lõpetamist ning pakkus isegi emotsionaalses toonis korteri tagasiostmist ning 10 000 euro pealemaksmist. Esinesid ka probleemid trepiga, mis samuti
2-15-10888 takistasid kostjal ehitustööde lõpetamist. Trepiga seotud probleemid olid tingitud projektiveast – kostja projektis toodud trepiava oli trepi jaoks liiga väike. Kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks on põhjendamata ja alusetu. Kostja pole suutnud välja tuua ühtegi asjaolu, mis peaksid leppetrahvi vähendamiseks eelduse looma. Seejuures on väär kostja seisukoht, et hagejad peaksid tõendama kahju tekkimist. Kostja rikkus lepingut, mida ta ei eitagi. Talle pidid majandustegevuses tegutseva isikuna olema rikkumise tagajärjed selged ja ettenähtavad. Kostja poolt on välja toomata tema kaalukas huvi, mis peaks üles kaaluma hagejate huvi saada lepingurikkumisest tulenevat kompensatsiooni.
5.Tähtaegade edasilükkamise kokkuleppeid pooled ei sõlminud, kuid anti täiendavaid tähtaegu kostjale tööde lõpetamiseks. Kostja on märkinud 19.06.2015 hagejale saadetud kirjas, et tähtajad olevat edasi lükkunud. See tähendab seda, et kostja on omaks võtnud asjaolu, et tähtaegu edasi ei lükatud. Põhjuseks olevat hagejate poolt esitatud täiendavad tellimused. Samas ei saanud täiendavad tellimused olla põhjuseks töödega hilinemisel. Ka kostja ise ei pidanud seetõttu vajalikuks tähtaegu muuta (edasi lükata). Kostja püüab kohut eksitada nimetades kõiki sisetöid lisatöödeks, sest Xxxx 18.11.2014 pakkumine on üldine ja materjalide ja seadmete osas tuli eraldi kokku leppida. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et pooled oleks 21.11.2014 korteriomandi müügilepingus toodud tähtaegu edasi lükanud. Kõne all on kaks lepingutähtaega, mille rikkumise eest on esitatud trahvinõue: p-s 3.7.2. toodud tähtaeg – kostja kohustus hankima hiljemalt 30.04.2015 hagejate ostetud ridaelamuboksile kasutusloa ning p-s 3.7.3. toodud tähtaeg – kostja kohustus tagama sisetööde valmimise hiljemalt 21.01.2015. Kostja on mõlemat tähtaega rikkunud ning mõlema tähtaja rikkumise eest on hagejad esitanud leppetrahvinõude. Hagejad on andnud täiendava tähtaja sisetööde lõpetamiseks ning ühtlasi hoiatanud kostjat, et juhul, kui kostja ei lõpeta sisetöid 2015. a märtsikuu jooksul ning ei suuda tähtaegselt ridaelamuboksile kasutusluba hankida, siis nad esitavad leppetrahvinõude. Sisetöödega hilinemine tekitas hagejatel kahtluse, et kostja ei suuda töödega hilinemise tõttu ka kasutusloa hankimisega õigeaegselt hakkama saada. Hageja I, kes suhtles kostjaga, on esitanud lepingujärgsete trahvide esitamise hoiatuse 2015. a märtsis kostja esindaja Urmas Laanele suuliselt. Hagejad ei esitanud leppetrahvinõudeid ebamõisliku viivitusega ning hagejad ei pidanud kostja kui majandustegevuses tegutseva isiku tähelepanu juhtima sellele, et lepingutähtajast tuleb kinni pidada ning kostjat hoiatama leppetrahvinõuete esitamise eest. Kuigi antud juhul puudus hagejatel kohustus kostjat leppetrahvi esitamise eest hoiatada, on seda tehtud, sest hageja I on kostjate lepingujärgsete trahvide rakendamisest hoiatanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
7.Kostja hinnangul on hagejad minetanud oma lepingust tuleneva leppetrahvide nõudeõiguse, sest ei ole leppetrahve nõudnud mõistliku aja jooksul. 10.05.2015 (s.o rohkem kui 3 kuud pärast siseviimistlustööde lõpetamise tähtaega, mis oli 21.01.2015) saatsid hagejad kostjale nõude leppetrahvi tasumiseks summas 9220 eurot tuginedes lepingu p-dele 3.7.3. ja 3.7.2. Kostja vastas leppetrahvinõudele e-posti teel ning selgitas, et hagejate leppetrahvi nõue on põhjendamatu ja ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.
2-15-10888 VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgniku positsiooni lepingulises suhtes. Mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. Seega hiljemalt siseviimistlustööde lõpetamise tähtajale järgneval päeval, s.o 22.01.2015, hakkas hagejate jaoks tähtaeg leppetrahvinõude esitamiseks kulgema. Käesoleval juhul esitasid hagejad oma nõude kostjale esmakordselt alles 10.05.2015, s.o enam kui 3,5 kuud pärast kokku lepitud tähtaja saabumist. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega ja aegumistähtaja pikkus on 3 aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1) ning hagejalt nõuti leppetrahvi alles 3 ja pool kuud hiljem pärast väidetava kohustuse rikkumise avastamist, siis ei mahu see VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja raamidesse. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi nõudmisest teatamiseks on vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi nõude kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VÕS § 159 lg-le 2 polnud hagejatel õigust kostjalt 10.05.2015 enam leppetrahvi nõuda ning hageja on kindlasti kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi vähemalt siseviimistlustööde nõuetekohase tegemata jätmise eest. Lepingu rikkumise põhjustasid hagejad. Kostja selgitab, et siseviimistlustööde mitteõigeaegse lõpetamise on tinginud hagejatest tulenevad asjaolud. Hagejad tellisid mitmeid eritöid, millega lükkus edasi ka tööde üleandmine. 12.01.2015 e-kirjas selgitas hageja I kostjale: „Pean taganema oma varasemast otsusest ja valima sinu soovitatud pumba, kuna minu eelistatud pumba müüja ei paista tahtvat oma toodet müüa, vaid on päris tõrges.“ Eelkirjeldatud pump saadi kätte alles märtsikuus 2015, seda tõendab ka kostja esindaja 05.03.2015 e-kiri hagejale I: „Pump on allkirjastatud ja kui neil esimene aeg on siis pannakse ja mina pean veel ühendama süsteemiga.“ Niisamuti ei olnud hagejad selleks ajaks ära valinud seinavalgusteid, mille kohta kostja esindaja kirjutas samas e-kirjas: „Kui saate siis võtke oma maitsele trepile seinavalgusti, mis jääb 1 ja 2 korruse vahele.“ Seega olid hagejad oma soovidega põhjustanud kostja poolse hilinemise, siseviimistlustöid ei olnud võimalik tähtaegselt lõpetada, sest hagejad muutsid pidevalt oma soove. Lisaks eelnevale on kostja hagejate soovil teinud veel mitmeid muid eritöid – trepid, käsipuud ning sooja ja külma vee tarbimise võimalus köögist õue. Trepi erisoovidest teatas hageja I kostjale alles 15.01.2015 e-kirjas: „Trepi välimuse asjus on meie soovid järgmised: 1) värvimata puitviimistlus nagu 1 korteris 2) kinnised e varvaslauaga trepid 3) klaaspiirded, puitäärega.“ Hageja I ei arvestanud ilmselgelt asjaoluga, et kostja oleks lepingu kohaselt siseviimistlustööd pidanud lõpetama juba 21.01.2015. Seega soovisid hagejad muuta müügilepingu lisas nr 2 sätestatud tööde mahtusid ja asendada varasemalt kokkulepitud ehitusmaterjale. Hagejad põhjustasid vastuvõtuviivituse VÕS § 119 lg 1 mõistes, sest kostja ei saanud täita oma kohustusi tähtaegselt hagejatest tulenevate asjaolude tõttu – hagejad esitasid jooksvalt täiendavaid nõudeid siseviimistlustöödele, mis tingis tööde valmimise tähtaja edasilükkumise. Antud juhul ei vastuta kostja oma rikkumise eest, sest ta ei ole põhjustanud seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Mis puudutab kasutusloa hankimist, siis selgitab kostja järgmist. Lepingu p 3.7.2. järgi kohustus kostja hankima elamule, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusloa hiljemalt 30.04.2015. Nimetatud kohustuse tähtaegsel mittetäitmisel on ostjatel (hagejad) õigus nõuda müüjalt (kostja) leppetrahvi ühekordses summas 3000 eurot. Esmalt
2-15-10888 rõhutab kostja, et lisatööd said valmis 22.05.2015. Kasutusloa elamule väljastab kohalik omavalitsus, kuid selleks peab dokumendid esitama (allkirjastama) omanik. Samas on hagejad 02.04.2015 andnud volituse kasutusloa saamiseks kolmandale isikule Xxxxle ja sellega on olnud takistatud kostja tegevus kasutusloa väljastamiseks. Selleks, et kasutusluba üldse taotleda, peavad ehitusjärgses majas olema tehtud elektrivõrgu kontroll ja pingestamine. Alalist elektripaigaldist ei olnud võimalik enne paigaldada, kui olid tehtud kõik hagejate erisoovidele vastavad tööd. Ehitaja pidi seoses eritöödega lükkama edasi enda põhitööd ja elektritööde tegija ei saanud tulla enne, kui kõik eelnevad tööd tehtud. Samuti ei tarninud hagejad elektrikilpi, kuna kostja kohustuseks ei olnud elektrikilbi ost ja paigaldus ning elektrikilbi ost ja paigaldus olid eritööd, milles pooled polnud lepingus kokku leppinud, st see töö ei kuulunud esialgselt kostja kohustuste hulka. Lepingu lisana nr 2 oli välja toodud lepingu esemes teostatavate ehitus- ja siseviimistlustööde nimekiri, mille kohaselt pidi kostja teostama järgmised tööd: - krohvimine (1, 2, 3 korrus seinad); - pahteldamine (1, 2, 3 korrus seinad, laed); - aknalauad, kinnitusvahendid, töö koos abimaterjalidega; - WC (1 korrus) – plaatide paigaldus, töö koos abimaterjalidega; - vannituba (2 korrus) – plaat (seinad, põrand), liim, hüdroisolatsioon, töö koos abimaterjaliga, pinglaed, töö koos abimaterjaliga, plaat; - plaat (1 korrus) – plaat paigaldus, põrandaliist paigaldus, töö koos abimaterjaliga; - parkett (2, 3 korrus) – parkett, põrandaliist paigaldus, töö koos abimaterjaliga; - santehnilised tööd – 1, 2 korrus santehnika (vann, wc, kraan, dušš), töö koos materjaliga ja abimaterjalid; - elektromontaaži tööd – valgustuse freesimine ja paigaldus, lülitid ja pistikupesade paigaldus, töö koos materjaliga ja abimaterjalid; - saun – puitpruss, soojustus, isolatsioon, sisevooder, lavad, keris, plaat, liim, hüdroisolatsioon, töö koos abimaterjaliga; - trepp – 1/2, 2/3 korruse trepp, käsipuu, töö koos materjaliga ja abimaterjalid; - garderoobi kapp – 1 korruse garderoobi kapp + sisu, töö koos materjaliga ja abimaterjalid; - uksed – uksed, ukselengid, töö koos abimaterjaliga; - küttesüsteem – õhk-vesi küttesüsteem, töö koos materjaliga ja abimaterjalid; - köök – köök mööbel koos tehnikaga, töö koos materjaliga ja abimaterjalid. Lisaks oli sätestatud, et lisatööd toimuvad eraldi kokkuleppel. 22.05.2015 koostasid pooled elamuboksi üleandmisel üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, et paljud tööd on teostatud erinevalt kokkulepitust ning vastavalt hagejate erisoovile. Näiteks on garaažis välja ehitatud elektrikilp koos kaitsmetega ning garderoobikappi on vastavalt hagejate erisoovile ehitatud ja paigaldatud pesumasina tarbeks veevõtukraan ja reovee äravool. Niisamuti on köögimööbel vastavalt hagejate erisoovile paigaldatud koos Boschi köögitehnikaga (pliidiplaat, praeahi, nõudepesumasin). I ja II ning II ja III korruse vaheline trepp koos klaasist käsipuudega ja kinniste astmetega trepid on samuti paigaldatud vastavalt hagejate erisoovile. II korruse põrandale on vastavalt hagejate erisoovile paigaldatud parkett ja põrandaliistud, ühtlasi on paigaldatud uksed vastavalt hagejate erisoovile. Esikusse on paigaldatud parkett ja põrandaliistud vastavalt hagejate erisoovile, pesuruumi põrand ja seinad on plaaditud hagejate erisoovi kohaselt. Lisaks on leiliruumi põrand plaaditud hagejate erisoovil valitud keraamiliste plaatidega ning samuti on III korruse põrandal hagejate erisoovide kohane parkett koos põrandaliistudega. Vastavalt hagejate soovil on ka III korrusel paigaldatud parkett koos põrandaliistudega ning väljaehitatud WC koos seinapealse WC potiga. Lisaks on köögist õue välja viidud vastavalt hagejate erisoovile sooja ja külma vee
2-15-10888 tarbimise võimalus. Eeltoodud töödes ei olnud pooled lepingu lisas nr 2 kokku leppinud ning need telliti hagejate poolt tööde teostamise käigus, mis lükkas esialgse tähtaja edasi. Kostja selgitab, et alles 03.02.2015 on hagejad tellinud köögi- ja valamusegistid, mida kostjal oli tarvis siseviimistlustööde lõpetamiseks. Kostjal olid varasemalt segistid olemas, kuid need ei sobinud hagejatele. 20.02.2015 e-kirjast nähtub, et hageja I palus kostjat, et kas see saaks ise järgi minna vannitoa kraanidele. Nii oli ka teiste töödega, sest käesoleva dokumendi lisas 4 on märgitud tööd, mis olid eritööd (väljaspool kokkulepitud hinnapakkumist) ja takistasid kostjal tööde õigeaegset lõpetamist. 13.04.2015 saadetud e-kirjas küsib hageja I, kas Harvia 7kW kerise saaks ära osta. Kostjal oli varasemalt keris olemas ning paigaldatud, kuid see ei sobinud hagejatele. 20.04.2015 e-kirjas avaldab hageja I soovi, et köögileti tagant tuleks veetoru õue vedada, kuid selles ei olnud varasemalt kokku lepitud. 29.04.2015 e-kirjas selgitas hageja I, et: „Soovin 1 õuekraani, kuhu tuleks kokku soe ja külm vesi. Tegin joonise selle soovitud lahenduse kohta.“ Ehitaja alustas saadud e-kirja järgselt kraani ehitamist. Õuekraanid valmisid 06.05.2015 ning samal päeval tänas hageja I ehitajat ehitustööde eest. Niisamuti saatis hageja I 07.12.2014 köögileti eskiisi, mis oli hageja I enda koostatud, ka see oli kostja jaoks lisatöö, millega ei olnud arvestatud. Hageja I on tunnistanud, et ta on ehitajalt enne aastavahetust tellinud palju lisatöid. Eelnevat tõendab ka elamuboksi vastuvõtmiseüleandmise akt ning kogu eeltoodud kirjavahetus. Hagejad ei tegutsenud heas usus. Hagejate pahatahtlikkust näitab asjaolu, et väidetavast lepingu rikkumisest pole hagejad koheselt peale lepingu täitmise tähtaega teavitanud. Sellega on nad kaudselt näidanud ka seda, et neile on sobinud tähtaja edasilükkumine. Samas on nad alles peale tööde akteerimist 3 kuu möödumisel esitanud pretensiooni leppetrahvi nõudmiseks. Heas usus tegutsevad isikud oleksid pidanud lepingupartnerit teavitama, et neil on huvi lepingu täitmisele õigeaegselt ja jätnud eritööd tellimata. Vastupidiselt ausale lepingupartnerile lasid hagejad kostjal eritööd lõpuni teha ja siis süüdistasid kostjat lepingu rikkumises.
8.Ebaõige on hagejate seisukoht, et kostja pidi arvestama sellega, et leppetrahvi nõue esitatakse. Vastupidi, alles teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta, võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi nõude kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Käesoleval juhul ongi hagejad leppetrahvi nõudega manipuleerinud, sest ka oma 13.10.2015 vastuse p 2.3. leheküljel 5 on hagejad kinnitanud, et leppetrahvinõude esitamine oleks kindlasti kostjat ärritanud ning kasutusloa saamise ohtu seadnud. Samuti olid osad lõpetamist vajavad tööd tööde valmimise tähtaja saabumisel pooleli ning hagejate huvides oli, et need saaksid lõpetatud. Leppetrahvinõude esitamine oleks paratamatult kostja motivatsiooni vähendanud. Nimetatud ülestunnistus näitab, et on hagejad on oma õigusi kuritarvitanud ja selline käitumine on hea usu vastane. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et hagejate leppetrahvi nõue on põhjendatud, esitatud heas usus ning tähtaegselt (mida kostja ei tunnista), siis esitab kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks. Antud juhul on leppetrahvi täies ulatuses välja mõistmine vastuolus hea usu põhimõttega, sest hagejad viivitasid ja manipuleerisid ebamõistlikult leppetrahvi nõude esitamisega. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole hagejatel nii lühikese aja jooksul kahju tekkinud ning seega ei ole hagejatel alust leppetrahvi nõudmiseks, mistõttu tuleb leppetrahvinõuet vähendada kohtu äranägemisel mõistliku suuruseni. Hagejad peaksid olema
2-15-10888 suutelised tõendama, et neil on kahju tekkinud ning pealegi on hagejad ise tunnistanud, et ei esitanud leppetrahvinõuet varasemalt, et kostjat mitte ärritada ning tööde lõpuleviimist kindlustada. Arvestada tuleb ka seda, et kostja on tegelikkuses oma kohustusi täitnud ning siseviimistlustöid teostanud, sealjuures arvestades hagejate erisoove. Seega ei ole hagejatel õigustatud huvi ebamõistlikult suure leppetrahvi saamiseks. Hagejate poolt 02.04.2015 väljastatud volikiri kolmandale isikule Xxxxle takistas kostja tegevust kasutusloa hankimisel. Selleks, et kasutusluba üldse taotleda, peavad ehitusjärgses majas olema tehtud elektrivõrgu kontroll ja pingestamine. Alalist elektripaigaldist ei olnud võimalik enne paigaldada, kui olid tehtud kõik hagejate erisoovidele vastavad tööd. Ehitaja pidi seoses eritöödega lükkama edasi enda põhitööd ja elektritööde tegija ei saanud tulla enne, kui kõik eelnevad tööd olid tehtud. Samuti ei tarninud hagejad elektrikilpi, kuna kostja kohustuseks ei olnud elektrikilbi ost ja paigaldus ning elektrikilbi ost ja paigaldus olid eritööd, milles pooled polnud lepingus kokku leppinud, st see töö ei kuulunud esialgselt kostja kohustuste hulka. Hagejate väide, et elektrikilbi paigaldus kuulus töövõtu sisse on paljasõnaline. Pahatahtlik on hagejate etteheide, et kostja jättis kasutusloa hankimise kohustuse täitmata. Kostjal ei olnudki võimalik kasutusluba taotleda, sest hagejad andsid selleks volitused Xxxxle. Kostjale ei olnud volikirja väljastatud ning selleks hetkeks, kui pöörduti kohaliku omavalitsuse poole kasutusloa väljastamiseks oli Xxxx juba kasutusloa väljastamise menetluse algatanud. Hagejad on esitanud üksnes paljasõnalisi vastuväiteid ning ei ole oma seisukohtade tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele kirjeldanud ja tõendanud, milliseid lisatöid hagejad tellisid, seega on väär hagejate seisukoht, et seadmed ja materjalid ning nende paigaldus sisaldus kokkulepitud töövõtus ning ei ole käsitletavad lisatöödena. Arusaamatu on hagejate märkus, mille kohaselt võtsid nad elamuboksi 22.05.2015 vastu, kuid leping oli lõpuni täitmata, sest trepi klaaspiirded polnud üleandmise ajaks valmis. Kostja selgitab, et lepingu lisas nr 2 on selgelt märgitud, et III korruse piirded pole ettenähtud, järelikult oli taaskord tegemist hagejate poolt soovitud lisatööga. Kostja arusaamist mööda on hagejad tunnistanud oma hagi alusetust 13.10.2015 vastuse p-s 3.1., kus on möönnud, et kostja pidi olema teadlik, et ostjad ei pruugi leppida kõigi kostja pakutud materjalide ja seadmetega ning et valikute tegemine ja kooskõlastamine võib võtta mõnevõrra aega. Kostja hinnangul pidid hagejad sellisel juhul ka ette nägema ja arvestama, et esialgsete valikute ümbermängimisel pikenevad ka tarneajad ja tööde tegemise tähtaeg. Alusetu on etteheide, et kostja ei teavitanud hagejaid kordagi sellest, et lisatööd võivad mõjutada tööde valmimise tähtaega. Kostjal ei olnudki vajalik seda teha, sest lisatöid sooviti tööde tegemise käigus ja on loomulik, et lisatööde tegemine pikendab tööde valmimise tähtaega. Kostjal tekkis arusaamine, et lisatööde tegemisega pikeneb ka lepingu tähtaeg. Kui hagejad oleksid maininud, et nad soovivad hoolimata lisatöödest tööde tähtaegset valmimist ning esitavad leppetrahvinõude, siis ei oleks kostja lisatööde tegemisega üldse nõustunud.
9.Kostja selgitab, et lepingu täitmine (tööde vastuvõtmine) lükkus edasi, sest hagejad soovisid lisa- ja eritööde teostamist, mida tõendavad komplekselt järgnevad asjaolud: 1) hagejad ei esitanud kostjale pretensioone; 2) üleandmise-vastuvõtmise aktis on loetletud lisatööd, mis tehti vastavalt hagejate erisoovile; 3) pärast lepingu täitmise esialgset tähtaega (21.01.2015) andsid hagejad kostjale veel töökorraldusi;
2-15-10888 4) hagejad tellisid Xxxx-lt otse täiendavaid töid (eritöid), mis takistas siseviimistlustööde õigeaegset üleandmist. Eritööde eest esitas Xxxx arveid otse hagejale I ning arvete esitamist pärast esialgset tööde valmimise tähtaega tõendavad arved veebruarist 2015, maist 2015 ning augustist 2015. Eritööde tegemises ja lepingu täitmise pikenemises lepiti kokku suuliselt. Asjaolu, et hagejad andsid kostjale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks on hagejad ka 23.11.2016 kohtuistungil selgelt kinnitanud ning seega ka omaks võtnud. Xxxx korteriomanikud andsid volituse kolmandale isikule ja seetõttu hagejad loobusid nõudest kasutusloa taotlemiseks kostja poolt. Hagejad on oma 13.10.2015 menetlusdokumendi lisana esitanud hageja I 17.03.2015 e-kirja, milles hageja I kinnitab, et tal puuduvad pretensioonid („Me pole siiani nurisenud viivituste ega näiteks liiga järsu trepi pärast.“). Viidatud e-kirjast ei ole võimalik tuvastada hagejate etteheidet kostjale ega välja lugeda nõuet, milles hoiatatakse leppetrahvi nõude esitamisega. Kostja hinnangul ei ole 17.03.2015 dokumenti võimalik tõlgendada selliselt, et seda võiks käsitleda leppetrahvi nõudena. Kostja leiab, et kuivõrd poolte kokkuleppel tööde valmimise tähtaega pikendati ja üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 22.05.2015, siis ei olnud hagejatel alust 10.05.2015 leppetrahvi nõude esitamiseks. Kostja vastuvõtuviivitus tekkis hagejate tegevusest, kuna nad nõudsid lisa- ja eritööde tegemist, mille tulemusel ei saanud kostja oma lepingulist kohustust õigeaegselt täita.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Vastavalt VÕS § 158 lg-st 1 tulenevale määratlusele on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvinõude esitamise esmasteks eeldusteks on leppetrahvikokkuleppe kehtivus (kohustuse rikkumise ajal) ning kohustuse rikkumine võlgniku poolt. Lisaks peab võlgnik vastutama kohustuse rikkumise eest (VÕS § 160) ning võlausaldaja peab leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul teatama (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 73 lg 1 sätestab, et juhul, kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • 21.11.2014 sõlmisid hagejad ja kostja korteriomandi müügilepingu, mille esemeks oli Xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx), ostuhinnaga 240 000 eurot. • Müügilepingu p 3.7.2. kohaselt kohustub kostja hankima elamule, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusloa hiljemalt 30.04.2015. Lepingu sõlmimisega annavad hagejad kostjale tagasivõetamatu volituse allkirjastada hagejate nimel kõik vajalikud dokumendid ja/või sooritada ükskõik milliseid toiminguid, mis on seotud elamule, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusloa väljastamisega. Nimetatud kohustuse tähtaegsel mittetäitmisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ühekordses summas 3000 eurot. • Müügilepingu p 3.7.3. kohaselt kohustub kostja tagama, et lepingu esemeks oleva korteriomandi reaalosaks olevas ehitises lõpetatakse siseviimistlustööd hiljemalt 21.01.2015. Lepingu esemes teostatavate ehitus- ja siseviimistlustööde nimekiri on välja toodud lepingu lisas nr 2. Nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,024% ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest.
2-15-10888 • 10.05.2015 saatsid hagejad kostjale nõude leppetrahvi tasumiseks summas 9220 eurot tuginedes ülalnimetatud müügilepingu p-dele 3.7.2. ja 3.7.3.
13.Pooltel on vaidlus esmalt selle üle, kas kostja on oma müügilepingu p-dest 3.7.2. ja 3.7.3. tulenevaid kohustusi rikkunud. Juhul, kui kostja on nimetatud kohustusi rikkunud, on pooltel vaidlus selle üle, kas hagejad on esitanud leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul arvates lepingurikkumisest teadasaamisest ning ei ole seetõttu kaotanud õigust leppetrahve nõuda (VÕS § 159 lg 2). Juhuks, kui hagejate leppetrahvinõued on õiguslikult põhjendatud ning hagejad ei ole kaotanud õigust leppetrahve nõuda, on kostja esitanud ka taotluse VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvide vähendamiseks.
14.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse müügilepingu peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Tulenevalt müügilepingu p-st 3.7.4. sisaldab lepingu eseme ostuhind siseviimistlust vastavalt lepingu lisas nr 2 toodud nimekirjale (18.11.2014 hinnapakkumine; vt I kd, tl 39-40). Lepingu lisast nr 2 nähtuvalt on tööde maksumuseks 48 924 eurot ning lisatööd tehakse eraldi kokkuleppel. Nimetatud summa moodustab väiksema osa müügilepingu hinnast (240 000 eurot). Seega on poolte vahel sõlmitud kirjaliku lepingu näol tegemist müügilepinguga, millele tuleb VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldada üksnes müügilepingu peatükis sätestatut (mitte töövõtulepingu kohta sätestatut). Müügilepingu p-des 3.7.2. ja 3.7.3. on pooled kokku leppinud leppetrahvi nõudmise õiguses, kui kostja viivitab kohustuste täitmisega. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus pooled on kokku leppinud leppetrahvi nõudmise eeldustes juhuks, kui müügilepingu p-des 3.7.2. ja 3.7.3. märgitud kohustusi (s.o elamule kasutusloa hankimine ja siseviimistlustööd vastavalt lepingu lisale nr 2) tähtaegselt ei täideta, seejuures ei ole määrav mitte siseviimistlustööde lõpetatuse aste (puudustega või ilma), vaid just tööde lõpetamise tähtaegsus. Kohus on eelnevat menetlusosalistele 23.11.2016 toimunud eelistungil ka selgitanud (vt I kd, tl 185-186).
15.Esmalt käsitleb kohus hagejate leppetrahvi nõuet, mis tuleneb müügilepingu p-st 3.7.2. Puudub vaidlus, et müügilepingu p 3.7.2. kohaselt kohustus kostja hankima elamule, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusloa hiljemalt 30.04.2015. Lepingu sõlmimisega andsid hagejad kostjale tagasivõetamatu volituse allkirjastada hagejate nimel kõik vajalikud dokumendid ja/või sooritada ükskõik milliseid toiminguid, mis on seotud elamule, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusloa väljastamisega. Nimetatud kohustuse tähtaegsel mittetäitmisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ühekordses summas 3000 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et Xxxxoli kostja esindajaks hagejate korteriomandiga (Xxxx) seotud küsimustes. Samuti puudub vaidlus selles, et mh hagejad ja Xxxx(koos kõikide maja elanikega) on 02.04.2015 andnud volituse Xxxxle tegeleda Tallinnas Xxxxasuvate ridaelamute kasutusloa menetlemise ja kasutusloa saamiseks vajalike toimingutega ja selle käigus vajalike dokumentide allkirjastamisega (vt I kd, tl 70). Kostja kirjalike selgituste kohaselt oli viidatud volikiri takistuseks kasutusloa taotlemisel, sest ametnikud ei võtnud Urmas Laanet jutule ning põhjendasid seda sellega, et kolmas isik (Xxxx) oli juba kasutusloa väljastamise menetlust alustanud. Kostja on tuginenud ka TsÜS § 125 lg 2 p-des 2 ja 6 sätestatule, et volitus lõpeb, kui tehingu tegemine, milleks volitus anti,
2-15-10888 on muutunud võimatuks ning kui esindaja loobub volitusest. Samas kinnitas 15.03.2017 toimunud kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxxx kohtule, et kasutusloa saamiseks käis ta linnaosavalitsuses ning andis taotluse sisse. Samuti kinnitas Urmas Laane, et temal ei takistanud midagi lepingulist kohustust täita, ta lihtsalt ei tahtnud enam kasutusluba hankida ja andis volituse üle Xxxxle. Xxxx ütluste kohaselt ütles ta kõigile, et tema volitused lõppevad. Veel kinnitas Urmas Laane, et kasutusluba saadi hangitud, see ei olnud tähtaegne. Ka samal kohtuistungil vande all ülekuulatud hageja I selgitas, et hagejad volitasid koos maja kõikide elanikega kostja ettepanekul kolmandat isikut (Xxxx). Asja materjalidest nähtuvalt saadi elamule kasutusload alles 13.08.2015 ja 26.08.2015 (vt I kd, tl 134-135, 138).
16.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et volituse andmisega kolmandale isikule väljendasid hagejad, et neil puudub huvi müügilepingu (p 3.7.2.) täitmise osas. Vastupidi, hageja I on 15.03.2017 toimunud kohtuistungil vande all kinnitanud, et hagejad otsustasid maja elanikega asja kiirendamiseks seda teha, st anda volituse ka kolmandale isikule kasutusloaga seotud asjade ajamiseks. TsÜS § 122 lg 1 sätestab, et mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral eeldatakse, et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada. Lisaks tuleneb TsÜS § 119 lg-st 1 esindaja edasivolituse õigus. Müügilepingus ei ole ka välistatud müüja (kostja) vastutust kohustuse täitmisega hilinemise eest, kui kostja (esindaja Urmas Laane) annab volituse selleks üle kolmandale isikule. Poolte esitatud asjaolude põhjal puudub alus väita, et kostja rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103). Seega tekkis hagejatel vastavalt müügilepingu p-le 3.7.2. õigus leppetrahvi nõudmiseks ühekordses summas 3000 eurot.
17.Õige ei ole ka kostja arusaam, et hagejad on VÕS § 159 lg 2 mõttes kaotanud õiguse leppetrahvi (müügilepingu p 3.7.2. alusel) nõuda, kuna ei ole teatanud kostjale leppetrahvinõude esitamisest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, pd 12, 13; 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13; 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 32-1-44-09, p 10). Vaidlus puudub, et 10.05.2015 saatsid hagejad kostjale nõude leppetrahvi tasumiseks tuginedes mh müügilepingu p-le 3.7.2., mille kohaselt kohustus kostja hankima elamule kasutusloa hiljemalt 30.04.2015. Seega teatasid hagejad kostjale leppetrahvi nõudmisest 10 päeva jooksul, mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg (vt ka nt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13).
18.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja(te) õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p-d 16, 17 ja 24; 21.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12). Samas ei saa kahju
2-15-10888 puudumine olla leppetrahvi alandamise aluseks siis, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, st võlausaldaja (hagejate) huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida aga ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (vt Riigikohtu 20.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-05, p 18). Kohtu hinnangul tuleb ühelt poolt arvestada asjaoluga, et kostja ei täitnud müügilepingu p-st 3.7.2. tulenevat kohustust, vaid selle täitis kolmas isik (Xxxx) ning teiselt poolt oli hagejatel õigustatud huvi saada elamule, milles paiknes lepingu esemeks olev korteriomand, kasutusluba. Seejuures ei nõustu kohus kostja väidetega, et leppetrahvi (müügilepingu p 3.7.2. alusel) väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hagejad ei viivitanud ega manipuleerinud leppetrahvi nõude esitamisega. Muud kostja väited leppetrahvi vähendamiseks ei puuduta aga elamule kasutusloa hankimist. Kohtule ei ole esitatud kontrollitavaid väiteid ega tõendeid hagejate või kostja majandusliku olukorra kohta. Eelnevast tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus müügilepingu p-st 3.7.2. tuleneva leppetrahvi vähendamiseks.
19.Järgmisena käsitleb kohus hagejate leppetrahvi nõuet, mis tuleneb müügilepingu p-st
3.7.3.Nimetatud lepingupunkt annab hagejatele õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi 0,024% ostuhinnast (240 000 eurot) iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Hagejad nõuavad kostjalt müügilepingu p 3.7.3. täitmisega hilinemise eest leppetrahvi 108 päeva eest (ajavahemik 22.01.2015-09.05.2015), milleks lepingu ostuhinnast lähtudes on 6220 eurot.
20.Kohtu hinnangul ei ole kostja müügilepingu p-s 3.7.3. märgitud kohustuste täitmisega viivitanud, st ei ole tähtaja osas müügilepingut rikkunud. Müügilepingu p-s 3.6. leppisid pooled kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale (hagejatele) üle hiljemalt 21.01.2015 tingimusel, et lepingu esemes on siseviimistlustööd lõpetatud, lepingu lisas toodud tingimustel. Puudub vaidlus selles, et müügilepingu p 3.7.3. kohaselt kohustus kostja lõpetama lepingu esemeks olevas korteriomandis siseviimistlustööd hiljemalt 21.01.2015. Lepingu esemes teostatavate ehitus- ja siseviimistlustööde nimekiri on välja toodud lepingu lisas nr 2 (vt I kd, tl 39-40). Tegelikult ehitus- ja siseviimistlustööd selleks ajaks lõpetatud ei olnud ning tööd valmisid ja lepingu eseme otsene valdus anti hagejatele üle 22.05.2015 (vt ka I kd, tl 74-75). Samas on asja materjalide põhjal tuvastatav, et hagejad tellisid kostjalt lisatöid, mis tehti vastavalt hagejate erisoovidele ning eritöid, mis telliti veel juurde (täiendavad tööd; vt ka II kd, tl 26-28). Neid asjaolusid kinnitavad tunnistajate Xxxx ja Xxxxi ütlused (vt II kd, tl 72 ja selle pöördel) kui ka pooltevaheline e-kirjavahetus (vt I kd, tl 27-35, 71-83). Samuti nähtub lisatööde tellimine (st hagejate erisoovid, mis erinesid algselt kokkulepitust) vaidlusaluse korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktist (vt I kd, tl 74-75). Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt on üleandmise-vastuvõtmise aktis väljatoodud kõik lisatööd, mis kalduvad kõrvale algsest kokkulepitust. Suusõnaliselt lepiti kokku, et hagejatel on aega küll tööde valmimiseks. Hagejad soovisid, et tööd oleks tehtud kvaliteetselt ja soovisid kolida suveks sisse. Tunnistaja Xxxx ütlustest nähtub samuti, et alguses ei olnud mingisuguseid tähtaegu, olid vaid soovid. Kui tunnistaja küsis, millal hagejad soovivad, et ta lõpetaks, vastati, et suvel, keegi teda ei kiirustanud. Veel kinnitas tunnistaja Xxxx, et osad lisatööd takistasid põhitööde valmimist ning põhitööd oleksid võinud lõppeda tähtaegselt, kui poleks lisatöid tellitud. Tunnistaja tõi välja, et näiteks sanitaartehnika ja elektrijuhtmestiku ümbertegemine takistasid, samuti kolmandale korrusele uute seinte ehitamine. Tunnistaja Xxxxi ütluste järgi oli viimane lisatöö tellitud maikuus, enne seda oli tellitud erinevaid töid. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvad hagejate erisoovid, mis põhjustasid tööde üleandmise edasilükkumise. 12.01.2015 e-kirjas selgitas hageja I kostjale, et ta peab taganema oma varasemast otsusest ja valima kostja soovitatud pumba, kuna tema eelistatud pumba müüja ei paista tahtvat oma toodet müüa (vt I kd, tl 71). Viidatud pump saadi kätte alles
2-15-10888 märtsikuus 2015, mida tõendab kostja esindaja 05.03.2015 e-kiri hagejale I (vt I kd, tl 72). Samuti ei olnud hagejad selleks ajaks ära valinud seinavalgusteid (vt I kd, tl 72). Pooltevaheline e-kirjavahetus näitab ka seda, et hagejad muutsid oma soove. Trepi erisoovidest teatas hageja I kostjale alles 15.01.2015 e-kirjas (vt I kd, tl 73). 03.02.2015 on hagejad tellinud köögi- ja valamusegistid, mida kostjal oli tarvis siseviimistlustööde lõpetamiseks (vt I kd, tl 76). Kostja väidete kohaselt olid tal varasemalt segistid olemas, kuid need ei sobinud hagejatele. 20.02.2015 e-kirjast nähtub, et hageja I palus kostjat, et kas ta saaks ise järgi minna vannitoa kraanidele (vt I kd, tl 77). 13.04.2015 saadetud e-kirjas küsis hageja I, kas Harvia 7kW kerise saaks ära osta (vt I kd, tl 78). Kostja väidetel oli tal varasemalt keris olemas ning paigaldatud, kuid see ei sobinud jällegi hagejatele. 20.04.2015 e-kirjas avaldas hageja I soovi, et köögileti tagant tuleks veetoru õue vedada (vt I kd, tl 79), kuid ka selles ei olnud varasemalt kokku lepitud. 29.04.2015 e-kirjas selgitas hageja I, et ta soovib ühte õuekraani, kuhu tuleks kokku soe ja külm vesi ning ta tegi sellise soovitud lahenduse kohta ise joonise (vt I kd, tl 80). Ehitaja alustas saadud e-kirja järgselt kraani ehitamist. Õuekraanid valmisid 06.05.2015 ning samal päeval tänas hageja I ehitajat ehitustööde eest (vt I kd, tl 81). Samuti saatis hageja I 07.12.2014 e-kirjaga köögileti eskiisi (vt I kd, tl 82), mis oli hageja I enda koostatud, ka see oli kostja jaoks lisatöö, millega ei olnud arvestatud. Samast e-kirjast nähtub ka, et hagejad on tellinud väljaspool poolte vahel sõlmitud müügilepingut lisatöid. Eritööde eest esitas Xxxx arveid ka otse hagejale I ning arvete esitamist pärast esialgset tööde valmimise tähtaega tõendavad arved 2015 veebruarist, maist ja augustist (vt II kd, tl 26-28). Seega muutsid pooled müügilepingu lisas nr 2 (18.11.2014 Xxxx hinnapakkumine) kokkulepitud tööde mahtusid ning asendasid varasemalt kokkulepitud ehitusmaterjale. Kohtu hinnangul on ilmne ka hagejate nõustumine tööde hilisema lõpetamisega (suveks, jaanipäevaks).
21.Seejuures ei nõustu kohus hagejate seisukohaga, et hageja I on kostja esindajale oma 17.03.2015 e-kirjas väga selgelt teinud etteheite, et tööd ei ole tähtaegselt valmis. Viidatud ekirjast nähtub pigem vastupidine, et hagejatel polnud viivituste vastu midagi (vt I kd, tl 33). 13.03.2017 toimunud kohtuistungil hageja I väidetu, et tal oli telefonivestlus Urmas Laanega lepingutes märgitud tähtaegadest ja trahvidest, on vastuolus hagejate poolt kirjalikult esitatud väidetega ning ei ole seetõttu ka usutav. Nimelt on hagejad 13.10.2015 menetlusdokumendis selgitanud, mispärast nad varem (kui 10.05.2015) kostjale leppetrahvinõuet ei esitanud (vt I kd, tl 91-92).
22.Kohus märgib, et hinnapakkumises on välja toodud lepingu esemes teostatavate ehitus- ja siseviimistlustööde nimekiri koos fikseeritud summadega, mille piires said hagejad valida tooteid (vt I kd, tl 39-40). Samas hinnapakkumises on ka juhitud tähelepanu, et lisatööd toimuvad eraldi kokkuleppel. Nimetatut kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad Xxxxja Xxxx. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 3, millest tuleneb, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt Riigikohtu 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole võimalik müügilepingu lisa nr 2 tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg-st 1 ega lg-st 3 ning aluseks tuleb võtta VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu. Lepingu VÕS § 29 lg 4 kohane tõlgendamine tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema
2-15-10888 lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega (vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 12).
23.Täiendavalt osundab kohus VÕS § 13 lg-le 2, millest tuleneb, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Isegi kui müügileping annaks käesoleval juhul alust väita, et lepingut sai muuta (sh tähtaegade osas) üksnes kirjalikus vormis, ei saaks hagejad sellele tugineda, kuna kostja võis nende käitumisest aru saada, et hagejad olid nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis (VÕS § 13 lg 3).
24.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud müügilepingu p-st 3.7.3. tulenevaid kohustusi selliselt, mis annaks hagejatele õiguse müügilepingu alusel leppetrahvi nõuda. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtudes ei pea kohus vajalikuks analüüsida kostja poolt menetluses esitatud muid vastuväiteid.
25.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja leppetrahvi summas 3000 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejad on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõude summas 9220 eurot. Kohus rahuldas selle nõude otsusega sisuliselt 3000 euro, s.o ligikaudu 33%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses hagejate kanda ning 67% ulatuses kostja kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (TsMS § 165 lg 1).
27.Järgnevalt hindab kohus, millised menetluskulud ja kellelt tuleb välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt II kd, tl 53-55), mille järgi on nende menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 550 eurot (hagejatel ilmselt ekslikult märgitud 500 eurot) ja õigusabikulud 5214 eurot (käibemaksuga). Hagejad kinnitavad, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hagejatel puudub võimalus käibemaksu tagasiarvestamiseks.
2-15-10888
29.Kostja on esitanud samuti kohtule menetluskulude nimekirjad (vt II kd, tl 56-58, 80 ja selle pöördel), millede järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulud 2820 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Veel kinnitas kostja, et kostja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus hagejatelt solidaarselt välja mõista ka menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
30.Hagejad on seisukohal, et menetlusdokumentide koostamise kuupäevad nähtuvad nendes kajastatud kuupäevadest ja esitamise ajast. Samuti on kõik ülejäänud tegevused selgelt seostatavad konkreetsete menetlusdokumentide saamisega või esitamisega. Mis puudutab nõupidamisi kliendiga (mis on vaieldamatult advokaaditöö vajalikuks osaks), siis ei saa asjaolu, et nende täpset kestvust pole menetluskulude nimekirjas välja toodud, olla aluseks selle kulu väljamõistmata jätmiseks. Sõltumata asjaoludest on võimalik hinnata nõupidamistele ja muudele menetlusdokumentide ettevalmistamiseks tehtud toimingutele kulunud aja mõistlikkust. Seda on võimalik teha ka siis, kui see on toodud teiste toimingute hulgas. Ükski nõupidamine, mis on toodud koos teiste toimingutega, ei kestnud üle 30 minuti. Ka kostja ise on jätnud oma menetluskulude nimekirjas kliendiga nõupidamiste aja välja toomata. Hagejad lähtuvad võrdse kohtlemise printsiibist (TsMS § 7) – paluvad juhul, kui kohus arvestab kostja esitatud nõupidamisi puudutavat vastuväidet – arvestada seda ka kostja ja tema esindaja poolt peetud nõupidamiste osas ning seda kulu mitte välja mõista.
31.Kostja vastuväidete kohaselt on hagejate menetluskulud ülepaisutatud. Kostja vaidlustab üldjoontes kõik hagejate poolt välja toodud kuluallikad ning leiab, et hagejate menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS §-le 176 lg 1, sest selles ei ole detailselt ära näidatud kulude koosseisu. Hagejate menetluskulude nimekirjast jääb ebaselgeks, millal ja mis toiminguid täpselt tehti/mis dokumente koostati. Kostja palub, et kohus arvestaks hagejate menetluskulude kindlaksmääramisel kostja vastuväiteid ning vajaduse korral mõistaks kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
32.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et pooltel on käesolevas tsiviilasjas olnud lepingulised esindajad, seega on antud asjas hagejate ja kostja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
33.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
2-15-10888
34.Hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 550 eurot (vt I kd, tl 43; II kd, tl 87). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejatele kostja poolt vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele summas 181,50 eurot (s.o 550 eurost 33%) hüvitada.
35.Edasi kontrollib kohus hagejate ja kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejatele (solidaarselt) osutatud õigustoiminguid kokku 39,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hagejate kulud õigusabile kokku 5214 eurot (käibemaksuga). Samuti nähtub menetluskulude nimekirjadest, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminuid kokku 23 tunni ja 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega kostja kulud õigusabile kokku 2820 eurot (käibemaksuta).
36.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
37.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest keerulisema õigusliku vaidlusega. Samas tuleb arvestada, et asjas toimus eelistung ja kohtuistung, kus viimasel kuulati vande all üle hageja I ja tunnistajad, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning vaidlus on kestnud ligi kaks aastat.
38.Kohus leiab, et hagejate menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja keerukust, samuti hagejate esitatud menetlusdokumentide mahtu ja ulatust (sh seaduse paragrahvide ja Riigikohtu lahendite refereeringuid ning menetlusdokumentide sisu korduvust), ei ole põhjendatud kogu ajakulu, mis seostub järgmiste toimingutega: nõupidamine kliendiga ja 02.12.2015 seisukoha koostamine (5,75 tundi); tunnistajate ülekuulamise taotluse täiendav põhjendamine (1,25 tundi); kostja 16.05.2016 seisukohtadele seisukoha koostamine (2,25 tundi); osavõtt eelistungist (1,75 tundi); 31.01.2017 seisukohtade ja taotluse koostamine (4,25 tundi); kostja 31.01.2017 seisukohtadega tutvumine ja sellele vastuse koostamine (2,5 tundi); 07.03.2017 seisukoha koostamine kostja 09.02.2017 seisukohale (1,5 tundi); ettevalmistus 15.03.2017 (hagejatel märgitud 14.03.2017) istungiks, sh kohtuvaidluse teeside koostamine (4,5 tundi). Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks pidada järgmist: tutvumine asja materjalidega, nõupidamine kliendiga ja hagi koostamine – 5,75 tundi; kostja vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga ja seisukoha koostamine kostja vastusele – 7,25 tundi; nõupidamine kliendiga ja 02.12.2015 seisukoha koostamine – 2,25 tundi; tunnistajate ülekuulamise taotluse täiendav põhjendamine – 1 tund; kostja 16.05.2016 seisukohtadele seisukoha koostamine –
2-15-10888 1,5 tundi; nõupidamine kliendiga – 0,25 tundi; ettevalmistus 23.11.2016 eelistungiks – 0,5 tundi; osavõtt eelistungist – 1 tund ja 40 minutit; 31.01.2017 seisukohtade ja taotluse koostamine – 1 tund; kostja 31.01.2017 seisukohtadega tutvumine ja sellele vastuse koostamine – 1 tund; 07.03.2017 seisukoha koostamine kostja 09.02.2017 seisukohale – 0,5 tundi; ettevalmistus 15.03.2017 (hagejatel märgitud 14.03.2017) istungiks, sh kohtuvaidluse teeside koostamine – 1,5 tundi; osavõtt kohtuistungist 2 tundi, kokku 26 tundi ja 10 minutit. Kohus leiab, et kostja esindamisele kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Seega on seisukohal, et esindajate toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hagejate esindamiseks 26 tunni ja 10 minuti ulatuses ning kostja esindamiseks 23 tunni ja 30 minuti ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hagejate/kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidid esindajad sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
39.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hagejate esindaja tunnitasu suuruseks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks ning kostja esindaja(te) tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut (sh asja keerukust) ja asjaolu, et poolte esindajateks on vandeadvokaadid (ja advokaat), peab kohus selliseid õigusabiteenuse tunnihindasid mõistlikeks ja põhjendatuteks.
40.Lähtudes eelnevast on hagejate esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks koos käibemaksuga 3454 eurot (26 tundi ja 10 minutit x 110 eurot + käibemaks 20%) ning kostja esindaja(te) põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 2820 eurot (käibemaksuta). Vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hagejate õigusabikulud summas 1139,82 eurot (3454 eurost 33%) ning hagejate poolt kuuluvad hüvitamisele kostja õigusabikulud summas 1889,40 eurot (2820 eurost 67%).
41.Kokkuvõttes mõistab kohus menetluskuludena välja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks 1889,40 eurot (kostja õigusabikuludest 67%) ja kostjalt solidaarselt hagejate kasuks 1321,32 eurot (hagejate õigusabikuludest ja riigilõivust 33%). TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestatakse otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab. Tulenevalt eeltoodust tasaarvestab kohus hagejate ja kostja
2-15-10888 vastastikused otsusega välja mõistetavad menetluskulud. Kohus leiab, et tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud summas 568,08 eurot (1889,40 – 1321,32).
42.Menetluskulude hüvitamisel soovis kostja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peavad hagejad solidaarselt kostjale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
43.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.