Ühinguõigus › Sundlõpetamine

lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

ASJAOLUD

04.02.2005 koostas Tartu Maakohtu registriosakond 2003. a majandusaasta aruande esitamata jätmise eest OÜ X kustutamisehoiatuse ja andis juhatuse liige K.P. majandusaasta aruande esitamiseks aega kuni 05.06.2005 (tl 5). 11.02.2005 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldas Tartu Maakohtu registriosakond ÄS § 60 alusel OÜ X sundlõpetamisteate (tl 6). 13.09.2006 esitas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus Eesti Vabariigi esindajana Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palub sundlõpetada OÜ X ja määrata OÜ X likvideerijateks juhatuse liige K.P.. Eesti Vabariigi nõue OÜ X vastu on 25.08.2006 seisuga 10 308 145 krooni (tl 7-8). 21.09.2005 andis kohtunikuabi ÄS § 60 lg 4 ja § 203 lg 1 p 3 alusel võlausaldaja nõude üle kohtunikule (tl 3). 06.11.2006 e-kirjas teatas K.P. , et on likvideerimismenetluse algatamisega nõus, kuid ei soovi enda määramist likvideerijaks. Tal puuduvad õiguslikud eriteadmised, ta on hõivatud teiste äriühingute igapäevase juhtimisega ja viibib sageli välislähetustes. K.P. palub nimetada likvideerijaks Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ juhatuse liige A.K. (tl 30). 06.11.2006 istungil oli Eesti Vabariigi esindaja nõus A.K. likvideerijaks määramisega, kui A.K. annab oma nõusoleku. 15.11.2006 esitas A.K. kohtule kirjaliku nõusoleku likvideerijaks määramise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p 3 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 60 lg 1 sätestab, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. ÄS § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 3 kohaselt võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut, kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. Kohus leiab, et OÜ X tuleb sundlõpetada, sest OÜ X 2003. a majandusaasta aruannet ei ole esitanud ning Eesti Vabariik on teatanud oma nõudest OÜ X vastu. TsMS § 629 lg 3 ja ÄS § 206 lg 3 tulenevalt määrab kohus juriidilisele isikule sundlõpetamise korral likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti; likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. OÜ X juhatuse liige palub määrata likvideerijaks A.K. ning Eesti Vabariik on sellega nõus. A.K. on andnud enda likvideerijaks määramiseks kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et A.K. vastab likvideerijale esitatavatele nõuetele ning ta tuleb määrata OÜ X likvideerijaks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ X kanda. TsMS § 139 lg 5, § 172 lg 1, RLS § 37 lg 8 alusel tuleb OÜ-lt X mõista riigituludesse välja riigilõiv 200 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.