Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 15.06.2004 ning 30.06.2004 müügilepingud, millega hageja kohustus andma kostjale üle metsamaterjali ning tegema võimalikuks omandi ülemineku kostjale, kostja kohustus hagejale tasuma metsamaterjali ostuhinna vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning võtma metsamaterjali vastu. Kostja rikkus lepingut, mistõttu täitmata jäid rahalised kohustused summas 67 148.61 krooni. Seisuga 25.09.2006 ei ole kostja täitnud põhikohustust summas 27 748. 25 krooni. Kuna kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, on hageja arvestanud viivist tähtaegselt tasumata maksele järgnevast päevast ja summaliselt on kostja viivisvõlg 5548.40 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 108, 76, 100, 101, alusel koos taotlusega esitada menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja on saatnud 09.11.2006 kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi, kuid palub otsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et kostja majandustegevus lõppes 2005. Ka kostjale ollakse võlgu ning nendelt võlgade kättesaamine on aeglane aga reaalne. 17.11.2006 kohtusse saabunud teates ütleb kostja, et talle võlgu oleva OÜ-ga on saavutatud kokkulepe, et nimetatu tasub oma võla kostjale 30.11.2006 ja seejärel saab kostja omakorda tasuda võlgnevuse hagejale. Edaspidi teeb kostja graafiku võlgnevuse kustutamiseks. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on hagile vastates seda ka tunnistanud. Kostja arutlus teemal, et talle võlgade tasumisel saab ta ära tasuda ka hagejale, ei ole aktsepteeritav ja suuliselt telefoni teel on hageja esindaja ka kinnitanud, et selline lahendus ei ole neile vastuvõetav. Kohus leiab, et kui ka kostjale tasutakse mingeid summasid tema võlgnike poolt, siis see, kas ja kuidas sellest tulenevalt saab kostja võla tasuda hagejale, on otsuse sundtäitmisele esitamise ajalise nihutamise küsimus, mille üle saavad pooled omavahel läbirääkimisi pidada ja see ei ole takistuseks asja lahendamisel. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsMS § 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg.3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja kohtukulud jäävad kostja kanda. Hageja kohtukulude suurus on kostja jaoks nimetatud hagimaterjalides. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 28.detsembril 2006.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.