Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

pesuseadme kõrgsurve- ja kuivatiportaal sõiduki katusel olevasse pakiraami ning lükkas sõidukit edasi. Seejärel käivitas kostja sõiduki ja alustas tagurdamist, mille tagajärjel lükkas sõiduk pesumasina relssidelt maha. Automaatpesula kasutusjuhendi järgi peab pesu ajal olema auto mootor välja lülitatud ja tuleb anda helisignaali, kui pesu kestel tekib probleeme. Vastavasisuline infotahvel oli paigaldatud pesulasse sisse. Kui kostja ei oleks mootorit käivitanud ja pesulas sõitma hakanud, oleks pesuseade seisma jäänud ning kahju oleks olnud minimaalne. Hageja on seisukohal, et autopesulasse sisenedes on tavaline, et autolt tuleb eemaldada katusel olev raam ja muud asjad (nt antenn või suusaboks). Kahjujuhtumi hetkel oli kasutatav pesuseade 3 aastat ja 8 kuud vana ning see oli soetatud 1999.a novembris. Automaatpesula kasutusjuhendi eiramisega tekitas kostja AS-ile xxx varalist kahju. Aktsiaselts xxx on oma varade kaitseks sõlminud hagejaga varakindlustuse kindlustuslepingu. xxx OÜ, kes hooldab Aktsiaseltsi xxx pesulaid, teatas 03.09.2003 hagejale, et pesuseade vajab ennistamist valmistajatehases Tamperes, millega kaasneb tehase garantii. Kohapealne ennistamine tarvilikku turvalisuse garantiid ei annaks. xxx OY teatas 16.09.2003, et Aktsiaseltsi xxx kvaliteedinõuded ja teeninduspõhimõtted ei luba kasutada teenindusjaamades renoveeritud seadmeid ning pesuseadme remont läheks kallimaks, kui on uue samaväärse pesuseadme väärtus. xxx OY-l ei olnud pakkuda kasutatud masinat. xxx OY-st, kes käis 12.09.2003 kahjustunud seadmega tutvumas leidis, et pesuseade on täielikult hävinenud ja seda on võimatu parandada. xxx nentis ka, et kasutatud masina ostmine on alati risk, sest need rikuvad autosid, jäävad seisma ja neile on raske hooldust leida. Hageja ei nõustu, et pesuseadme väärtus enne õnnetuse toimumist oli 2 000 eurot, sest õnnetusse sattunud pesuseade oli töökorras ja pidevalt hooldatud ning seega võib eeldada, et kõik asjad olid vahetatud. Hageja hüvitas Aktsiaseltsile xxx kostja poolt tekitatud kahju. Hageja tasus uue pesuseadme ostuhinna summas 1 132 572,20 krooni, millest uue masinat maksumus 1 108 571,50 krooni, transport 23 400,75 krooni ja paigaldus 15 600 krooni (ilma 18%-lise käibemaksuta). Omavastutuse osa summas 15 000 krooni jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja on kandnud lisaks kulutusi kahjustunud pesuseadme demontaaži, äraveo ja ladustamise eest, tasudes 20.10.2003 xxxOÜ-le 4 248 krooni. Kahjustunud pesuseadme jäänuki andis Aktsiaselts xxx hagejale ja hageja müüs selle xxx OÜ-le 4 000 krooniga. Kokku on hageja kandnud kulutusi 1 132 820,20 krooni. Hinnapakkumise kohaselt on pesuseadme hind 62 300 eurot, lisaks transport 1 500 eurot ja paigaldus 3 000 eurot, kokku 66 8000 eurot (1 045 192 krooni). Kahjukäsitluse protsessis oli hageja seisukohal, et kui AS-ile xxx hüvitada uue pesuseadme maksumus, saab viimane nimetatud kahjust kasu. Seega sõlmisid hageja ja Aktsiaselts xxx lepingu, millega Aktsiaselts xxx loovutab pesuseadme omandiõiguse hagejale kolme aasta möödudes peale kahju hüvitamist (omandiõigus läheb üle 11.12.2006). Kostja väite kohta, et Aktsiaselts xxx paigaldas eelneva masina asemel parema ja kallima masina – kui eelnev oli vaid survepesuseade, siis uus on komplekteeritud nii harjade kui survepesuseadmetega, selgitab hageja, et kindlustuse eesmärk on taastada kahjujuhtumi eelne olukord. Kuna kahjustatud pesuseadet ei olnud võimalik parandada ega olnud võimalik ka kasutatud pesuseadet osta, siis ainuõige oli hüvitada uue pesuseadme hind. Kuna sellist pesuseadet nagu oli kahjustunud (UltraJet400), enam ei toodetud, siis pidi hageja hüvitama ka kõik sinna juurde kuuluva, mis uue pesuseadme töötamiseks vajalik on. 24.03.2006 saatis hageja kostjale tagasinõude, milles palus kostjal hüvitada kostja poolt tekitatud kahju summas 1 132 820,20 krooni. 22.06.2006 saatis hageja kostjale korduva tagasinõude. Hageja esindaja leiab, et kostja ja Aktsiaseltsi xxx vahel oli sõlmitud leping sõiduki pesemiseks.

Kostja kohustuseks oli jälgida autopesula kasutusjuhendit, mida kostja aga ei teinud, rikkudes sellega lepingut. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja on raske hooletuse tõttu rikkunud oma kohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 132 820,20 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 ja § 492 lg 1 alusel ning menetluskulud. Kostja vastus 04.09.2006 esitas kostja kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei ole rikkunud Aktsiaseltsiga xxx sõlmitud lepingut. Kostjale ei olnud sõiduki pesemise kokkuleppe sõlmimisel teatavaks tehtud mingeid auto pesemisega seotud tingimusi ega välistusi. Tasumise järel on leping sõlmitud. Kostja on seisukohal, et kokkulepe seisnes selles, et teatud hinna eest teostab Aktsiaselts xxx automaatpesu. Pesula ukse juurde väidetavalt pandud silti kostja ei näinud ega lugenud nagu enamus tarbijaid sellises olukorras. Kuna kostja eesti keelt ei valda, ei oleks ta seda silti ka mõistnud. Seega leiab kostja, et ei ole lepingut rikkunud, küll aga on Aktsiaseltsi xxx teenuse tõttu rikutud kostja sõiduk. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu masina kukkumise ja katuseraami olemasolu vahel ning kostja on seisukohal, et selline seos puudub. Automaatpesuseade ei oleks tohtinud pakiraami taha takerduda ning takerdumise korral oleks seade pidanud tööprotsessi katkestama. Kostja hinnangul ei olnud Aktsiaselts xxx piisavalt hoolas ega ettenägelik, sest seade ei oleks tohtinud sellisel viisil takerdudes töötamist jätkata. Pesuseade oleks pidanud olema asjakohaselt kinnitatud vältimaks ohtu klientide elule, tervisel ja varale ning Aktsiaseltsi xxx töötajatele ja varale. Kostja leiab, et hageja nõude summa on alusetu ja tõendamata. Aktsiaseltsi xxx automaatpesuseade oli täiesti taastatav ja selle vigastustemaksumus ei olnud suur. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud kindlustuspõhimõtet, mille järgi kindlustusandja hüvitab kahjukindlustuse juhtumi korral vaid tegeliku kahju ehk mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Antud juhul ostis Aktsiaselts xxx ligi 6 aastat kasutusel olnud amortiseerunud seadme asemel täiesti uue, mistõttu sai Aktsiaselts xxx kindlustusjuhtumi ja selle hüvitamise tulemusena otsest varalist kasu. Kahjustada saanud autopesula seadme kasulikku tööaega ja kasutatud seadme hinda arvestades hävis seade, mille väärtus oli sellel ajal maksimaalselt 15 000 krooni. Ülejäänud osas teostas kindlustusandja Aktsiaseltsile xxx ex gratia väljamakse ja selles osas ei lähe kindlustusandjale üle nõudeõigus kahju tekitanud isiku vastu. Menetluse käigus täpsustas kostja Aktsiaseltsi xxx poolt kasutatava autopesuseadme UltraJet tehnilisi näitajaid, millest selgus, et pesuseadme UltraJet tavaline kasutusaeg on 4-7 aastat. Nimetatud andmete põhjal selgub kostja arvates, et kuigi õnnetuses sai kahjustada vaid pesula põhiseade, on hageja hüvitanud Aktsiaseltsile xxx mitte põhimasina vahetuse, vaid kogu pesula sisseseade vahetuse. Kuna Järvevana teel asuvas Aktsiaseltsi xxx automaatpesula pesuseadet oli juba vähemalt 3 aastat ja 8 kuud töötanud, oli selle praktilise kasutamise maht ammendatud ehk selle mõistlik kasutusaeg oli lõppemas. Seadme kasutusea pikendamiseks oleks tulnud teha põhjalik remont või seade oleks tulnud vahetada uue vastu. Arvestades, et pesulaseadmed oli vaja niikuinii vahetada (analoogsed vahetused on 2003-2004.a Aktsiaseltsi xxx teenindusjaamades toimunud), leiab kostja, et Aktsiaselts xxx on juhtunud õnnetust ära kasutanud ja hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja leiab, et kostja vastutuse tuvastamisel on hageja nõue kostja vastu mitte suurem kui 26 000 krooni. Kostja rõhutab, et ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja on arvamusel, et tarbijale teenust osutav isik peab tegutsema vajaliku hoolsusega ja arvestama tarbijate loomulikke eksimuste ja vigadega ning taluma sellega kaasnevat riski. Antud olukorras ei ole nõude esitamine tarbija vastu kohane ning isegi tasumise kohustuse olemasolu korral tuleb väljamõistetavat summat oluliselt vähendada. Kostjal vara puudub ning tema sissetulek on alla 5 000 krooni kuus. Kostja palub hüvitatava kahju suurust vähendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-04).

Kostja viitab Aktsiaseltsi xxx poolsele ohutusnõuete rikkumisele vastavalt masina ohutuse seaduse (MOS) § 7, toote ohutuse seaduse (TOS) § 3 ja § 8 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.12.2002 määrusele nr 60 „Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“. Kuna Aktsiaselts xxx oli õnnetuse toimumise eest täielikult vastutav, ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ja leidis, et kostja pidi lepingu rikkumisel ette nägema sellise kahju tekkimise võimalust. Kahju tekitati raske hooletuse tõttu. Kostja ja tema esindaja jäid oma seisukohtade juurde. Kostja esindaja leidis, et tegemist ei saanud olla raske hooletusega kostja poolt, kuna teavitamine ei toimunud lepingu sõlmimise ajal. Asja lahendamisel omavad tähtsust järgmised asjaolud:

juhindus pesulas olevatest joonistest. Kostja ei teadnud, et sõidukil olev kronstein on keelatud. Kostja ei saanud aru „lisapakiraam“ mõistest, kostja ei valda eesti keelt (t lk 90). Pesumasina seade kukkus maha ja Aktsiaseltsile xxx tekkis kahju. VÕS § 492 lg 1 tulenevalt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Esmalt käsitleb kohus, kas käesolevas asjas kohaldub VÕS § 127 lg 2 ja 3 (rikutud kohustuse eesmärgi teooria ja ettenähtavuse reegel). Lepingulise kahjuhüvitise ulatuse üle otsustamisel tuleb esmalt leida, kas kahju on ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes, ning kui kahju on ettenähtav, kas see kuulub ka hüvitamisele VÕS § 127 lg 2 kohaselt. Nende sätete kohaldumise kaudu tuvastab kohus ka põhjusliku seose tekkinud kahju 1 132 820,20 krooni ja kohustuse rikkumise (lisapakiraami eemaldamata jätmine) vahel. Kahju tekitaja peab hüvitama tema rikkumisest tulenevad, põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed (VÕS § 127 lg 1 ja 4). Käesoleval juhul kohus leiab, et kuigi kahju on olemas, tuleb kahju hüvitatavust hagiavalduses toodud kahju ulatuses eitada. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja pidi ette nägema, et lisapakiraamiga pesulasse sõitmisel võib tekkida kahju hagiavalduses sätestatud suuruses. Samuti leiab hageja esindaja, et kahju tekitati raske hooletuse tõttu ning kostja oli alkoholijoobes. Hageja ei pidanud vajalikuks tõendada, et kostja oli pesulasse sissesõidul alkoholijoobes ja kohus jätab selle väite tähelepanuta. Pooltel peab olema võimalik lepingu sõlmimise hetkel ette kalkuleerida ja hinnata endale lepingu sõlmimisega võetavaid riske ning võimalikku vastutust. Kahju tekkimine peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel, mida kostja antud lepingu sõlmimise situatsioonis faktiliselt ette nägi või ette näha võis. Leping sõlmiti, kui kostja tasus pesukaardi eest. Kostja seletustega on tõendatud, et ta ei valda eesti keelt, ta ei teadnud, et lisapakiraam (kostja enda seletuse kohaselt kronstein) on keelatud ning ta ei saanud aru „lisapakiraam“ mõistest. Kostja oli õnnetusjuhtumi toimumisest alates mitu aastat kindel, et tema oli kannataja (t lk 90). Pesulas käivitas kostja sõiduki mootori, kuna helisignaali andmine ei andnud tulemusi. Hinnates autopesula juhendi sõnastust (t lk 20), pesulepingu sõlmimise asjaolusid ning kostja vande all antud seletusi leiab kohus, et pesulepingu sõlmimisel ei olnud sellise kahju tekkimise risk (kahju liik ning põhimõtteline ulatus) kostjale ettenähtav ning seega ei saanud ta sellist kahju arvesse võtta. Mõistlik inimene, kes sõlmib auto pesemiseks lepingu 100-110 krooni eest ei pea ette teadma, et mõne juhendis märgitud punkti rikkumise tagajärjel võib pesuseade alla kukkuda ning tal tuleb hüvitada uue pesuseadme maksumus. Autopesula juhendis ei ole märgitud rikkumise tagajärgi. Teisi teavitamise allikaid lepingu sõlmimisel samuti ei ole kasutatud. Kohus leiab, et arvestades kahju liiki ja tekkida võiva kahju suurt ulatust, peaks teenuse tarbijat, kui lepingu nõrgemat poolt, eelnevalt sellise kahju tekkimise võimalusest teavitama. Asjakohased on kostja esindaja viited Aktsiaseltsi xxx poolsetele ohutusnõuete rikkumisele, mis on kehtestatud MOS § 7, TOS § 3, § 8 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.12.2002 määruses nr 60 kehtestatud „Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra“ § 8, § 11, § 16, § 49, § 69, § 83, ja § 84. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud nõuded oleksid Aktsiaseltsi xxx poolt täidetud, ei oleks automaatpesumasin alla kukkunud (VÕS § 139). See aga kinnitab veelkord asjaolu, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal mõistlikult ettenähtavad kahjuriskid, mis võiksid kaasneda automaatpesula juhendi rikkumisel.

VÕS § 127 lg 3 tuleb kahju, mida ei näinud või ei pidanud ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena, hüvitama, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei pannud kostja rikkumist korda (automaatpesula juhendi eiramine) tahtlikult ega raske hooletusega, kuna kostjaga sarnane inimene (inimene, kes ei valda eesti keelt) oleks võinud käituda samamoodi ning lisapakiraamiga pesulasse sõitmist ei saa hinnata mõistlikult vastuvõtmatuks käitumiseks. Samuti oli kostja ka varem sama autoga sama pesulat kasutanud. Rikutud kohustuse eesmärgi järele küsides leiab kohus, et lepingu kaitsealasse ei kuulu hagiavalduses toodud kahju hüvitamine. Autopesula juhendit lugedes saab aru, et kehtestatud normide eesmärk (ka kostja poolt rikutud normi eesmärk) on kaitsta autopesula omanikku (Aktsiaseltsi xxx) teenuse tarbijale tekitatud kahju hüvitamisel (VÕS § 127 lg 2, näiteks pesulas võivad auto lisadetailid vigastada saada, kui neid ei eemaldata). Punktis 2 sisalduvast hoiatusest saab järeldada vaid, et kui lisadetaile autolt ei eemaldata, võivad nad viga saada. VÕS § 127 lg 2 ja 3 kohaselt kuuluks hüvitamisele kahju, mida kostja pidi objektiivselt endale võetud riski realiseerumisel ette nägema. Kohus tuvastas, et kostja ei näinud ega pidanud ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena pesumasina alla kukkumise riski ning sellest tulenevat kahju. Sellest tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata ning ei pea vajalikuks anda hinnangut tõenditele, mis on esitatud pesumasina maksumuse ning selle parandamise võimaluste kohta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.