3.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre töötasuks 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 312 eurot, kokku 1872 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 48 eurot (sisaldab käibemaksu).
4.Ajutise halduri tasust ja kulutustest 1500 eurot maksta välja XxxxOÜ poolt 23.02.2017 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „Tsiviilasja number 2-17-1187, deposiit ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katmiseks“ tasutud summast OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS SEB Pangas. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pankrotivara arvelt.
5.Määrata võlausaldaja XxxxOÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2970 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele võlgniku pankrotivara arvelt.
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 24. mail 2017, algusega kell 09:00, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Kentmanni 13, Tallinnas, saalis 517.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus toimetada kätte võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Kohtumääruse resolutsiooni p. 3 ja 4 peale saab ajutine haldur esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
2-17-1187 Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.XxxxOÜ (võlausaldaja) esitas 23.01.2017 Harju Maakohtusse avalduse XxxxOÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus käesoleva seisuga vähemalt 185 663 eurot, millele lisandub intressinõue. Võlausaldaja on avalduses märkinud, et võlgniku kohustus võlausaldaja ees on kujunenud mitmete võlasuhete tulemusel. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Võlausaldaja esitas 20.01.2017 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et võlausaldaja hinnangul ei välju nõue pankrotimenetluse piiridest ning on piisavalt tõendatud. Samuti on võlausaldaja esitanud täiendavad selgitused nõuete osas. Ühe osa pankrotiavalduse aluseks olevast nõudest moodustavad arved, mille võlausaldaja on võlgniku eest tasunud, vähemalt summas 110 276,40 eurot. Võlgnikul on võlausaldajale üle andmata valgustid 15 893, 80 euro väärtuses, mida tõendab pankrotiavalduse lisana esitatud taganemisavaldus. Lisaks on võlausaldajal seoses võlgniku ja Mustika Prisma lepingutega seoses nõue summas 17 912,00 eurot (käibemaksuta), mis peaks nähtuma ka võlgniku raamatupidamisest. Võlgnevus kujunes pooltevahelisest võlasuhtest, mille kohaselt tarniti Mustika Prismale valgusteid võlausaldaja laost ning võlausaldajale tasumine toimus Mustika Prisma garantiifondi vähendamisega (vastavalt tarnetele) seotud maksete laekumistest. Võlausaldajale on seejuures võlgniku poolt tasumata arved summas 4 066,94 eurot võlgnikule materjalide ostmise eest. Arvete tasumine on võlausaldaja hinnangul tõendatud pooltevahelise kirjavahetuse ning maksekorraldustega. Võlausaldaja leiab, et on täidetud eeldused ajutise pankrotihalduri määramiseks.
2.Kohus võttis 21.02.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 23.02.2017 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 28.02.2017 toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung 14.03.2017.
3.Võlgnik esitas 13.03.2017 kohtule oma vastuse pankrotiavaldusele, mille kohaselt vaidleb pankrotiavaldusele täielikult vastu ning palub jätta ajutine haldur nimetamata. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ega selgitanud arusaadavalt, millal tema väidetavad nõuded sissenõutavaks muutusid. Võlausaldaja ei ole nõuete osas põhistanud ka võlgniku maksejõuetust. Võlausaldaja on tuginenud pankrotihoiatusele, kuid on pankrotiavalduses esitanud nõudeid, mida pankrotihoiatuse tegemise ajal ei olnud või ei saanud olla. Võlausaldaja on poolte vahel sõlmitud lepingust (mille osas poolte arvamused lahknevad nii lepinguliigi kui ka lepingust tulenevate kohustuste sissenõutava osas) taganenud alles pankrotiavalduses, kuid pankrotihoiatus on tehtud enne lepingust taganemist. Kokkuvõtvalt leiab võlgnik, et poolte vastastikkused nõuded on tasaarvestuse tulemusel lõppenud 2016. a märtsis ning muid nõudeid võlgniku vastu ei ole võlausaldajal õiguspäraselt tekkinud. Võlausaldaja on seisukohal, et vaidlus nõude üle tuleks lahendada hagimenetluses.
4.14.03.2017 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ning võlgnik oma vastuväidete juurde. Maksuvõla osas märkis võlgnik, et on esitanud Maksu- ja Tolliametile avalduse maksuvõla ajatamiseks (mille osas esitas võlgnik kohtule ja vastaspoolele tõendi). Võlausaldaja märkis esitatud tõendi osas, et sellest ei nähtu, et see on seotud võlgnikuga ning samuti ei pruugi Maksu- ja Tolliamet avaldust rahuldada. Kohus määras otsustada ajutise halduri nimetamine 24.03.2017 määrusega.
2-17-1187
5.Kohus nimetas 24.03.2017 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
6.25.04.2017 esitas Terje Eipre ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt asutati võlgnik aastal 2012 Xxxx labori baasil Xxxxja Xxxxi koostööprojektina. XxxxOÜ tegeles valgustite ja juhtseadmete väljatöötamisega. 2012 ja 2013. aastal tegeles ettevõte peamiselt LED valgustite ning LED tabloode mudelite väljatöötamise ning nende tootmisesse juurutamisega, 2014. aastast hakati tegelema täiendavalt erinevate valgustus-eriprojektiga suurtellijate jaoks. Esimesed suuremad müügitehingud tehti aastal 2013 ning järgnevatel aastatel müügitulu kasvas üsna majandusaasta aruannete järgi märkimisväärselt. 2016.a lõpuks oli firmal väidetavalt olemas täielik tootmisbaas ning partnerid allhanke teostamiseks. Väljatöötlusi ja valgustimudeleid (intellektuaalne omand kui immateriaalne vara) on bilansis rohkem kui 200 000,00 euro eest (kui mitte arvestada vara akumuleeritud kulumit). Seoses osanikevaheliste erimeelsustega ning Xxxx taandamisega äriühingu juhatusest on allesjäänud juhatuse liige Xxxxväidetavalt otsustanud firma tegevuse ümber struktureerida. Võlgniku viimaste aastate majandustulemuste osas on ajutine haldur välja toonud, et kuna ajutisele haldurile pole 2015. ja 2016. aasta aruandeid esitatud, siis pole aruande koostamisel võimalik täpsustada võlgniku viimaste aastate majandustulemusi ning müügist saadud summasid, kuid võlgniku 06.04.2017 bilansist võib välja lugeda, et 2016 aasta teeniti tulu kokku summas 171 903,39 eurot (sealjuures pole teada, kust tekkis 2016 kasum 171903,39 eurot ja kas kasum ja tegelikkuses tekkis). Ajutise halduri hinnangul pole võlgniku raamatupidamine jälgitav, kontrollitav ja tõsiseltvõetav, samuti on see auditeerimata. Bilansis kajastatud nõuded ja kohustused pole inventeeritud, bilanss ei vasta tegelikkusele, sh. varade hind turuhinnale. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal pole võimalik üheselt tuvastada, milles seisnevad Võlgniku pikaajalised maksehäired, kuid ilmselgelt on tegemist vabade käibevahendite puudumisega ja seda Võlgniku kontode järgi juba pikema aja vältel. Kõik võlgniku rahalised vahendid on paigutatud masinatesse ning tehnilistesse teadmistesse, igapäevaste jooksvate kulude tasumiseks pole vahendeid piisavalt. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku käibevara võib hinnata summale 2057,10 eurot (milleks on ettemaksed, mida peaks saama tagasi küsida). Võlgniku põhivara hulka kuuluvad peamiselt masinad väärtusega ca 50 000 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise seisuga vähemalt 641 520,54 eurot, millest 91 939,60 eurot on maksuvõlg, kohustused AS SEB Pank ees kokku 59 294,37 eurot, kohustus AS Swedbank ees 3815,09 eurot, kohustus XxxxOÜ ees 185 633 eurot, ostjate ettemaksed 3420,77 eurot, tarnijatele tasumata arved 68 107,54 eurot, ekslikud laekumised 716,40, erinevad viitvõlad 1574,71 eurot, kohustus Xxxxees 60 200,53 eurot, kohustus XxxxOÜ ees 3296,34 eurot, kohustus XxxxOÜ ees 270,96 eurot kohustus OÜ Xxxx ees 800 eurot ning erinevad pikaajalised võlad tarnijatele summas 133 739,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et puudub võlgnikul vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku majandustegevus on peatunud ning sellest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, kas vara tagasivõitmise võimalused on olemas ning millises ulatuses ning leiab, et see selgub pankrotimenetluse käigus. Suuremate makseraskuste tekkimise ajaks peab ajutine haldur perioodi, mil tekkisid võlgnikul maksuvõlad, st alates 21.08.2015. Maksejõuetuse põhjusena on ajutine haldur välja toonud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.
2-17-1187 Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 16,25 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 312 eurot, kokku 1872 eurot ning vajalikud kulutused 48 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja mõista OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS SEB Pangas. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused välja maksta XxxxOÜ poolt kohtu deposiiti tasutud summast, s.o 1500 eurot ning ülejäänud välja mõista pankrotivara arvelt.
7.27.04.2017 kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduste ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnik teatas, et vaidleb võlausaldaja nõudele endiselt vastu, kuid nõustub, et on siiski pankrotis. Kohus määras kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja võlgniku ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XxxxOÜ pankrot.
9.Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid.
10.PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
12.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
13.Lähtuvalt pankrotiavaldusest, ajutise pankrotihalduri aruandest ning kohtuistungil antud selgitutest on kohus tuvastanud, et XxxxOÜ majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja
2-17-1187 võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Terje Eipre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XxxxOÜ pankrotihalduriks. Kohus määrab Terje Eipre võlgniku pankrotihalduriks.
14.Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 04.05.2017 kl 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 24.05.2017 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, saalis 517.
15.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole esitanud taotlust võlgnikult vande võtmiseks.
16.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
17.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
18.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
19.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 312 eurot, kokku 1872 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste
2-17-1187 katteks 48 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri tasust ja kulutustest 1500 eurot maksta välja XxxxOÜ poolt 23.02.2017 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „Tsiviilasja number 2-17-1187, deposiit ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katmiseks“ tasutud summast OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 AS SEB Pangas. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pankrotivara arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
21.Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
22.Võlausaldaja esitas 24.07.2017 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti tasutud 1500 eurot ning õigusabikulud 4058 eurot, millele lisanduvad 27.04.2017 kohtuistungiga seonduvad kulud (mille võlausaldaja palub kohtul istungi kestvust arvesse võttes kindlaks määrata, arvestusega 100 eurot tund). Võlausaldaja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda ning mõista need võlgnikult võlausaldaja kasuks välja. Võlausaldaja kinnitab, et on käibemaksukohuslane ning seega kuuluvad menetluskulud välja mõistmisele ilma käibemaksuta. Võlausaldaja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
23.Võlgnik esitas 04.05.2017 oma vastuväite võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Vastuväite kohaselt sisaldab avaldaja esindaja tööaja aruanne suures mahus selliseid töid, mida ei ole tehtud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Põhjendatud ei ole nende kulude hüvitamise nõudmine, mis on tekkinud enne kohtusse pöördumist, v.a kulud, mis on tekkinud seoses pankrotiavalduse koostamise ja esitamisega. Lisaks eeltoodule leiab võlgnik, et pärast pankrotiavalduse esitamist tekkinud esindaja kulud ei ole samuti täielikult põhjendatud, valdava osa nendest kuludest moodustab avaldaja lepingulise esindaja suhtlus avaldajaga, mis ei ole kontrollitav, sh ei ole kontrollitav suhtluse toimumine avaldaja poolt esitatud mahus. Isegi juhul, kui kõnealune suhtlus aset leidis, on tegemist tavapäratult suure töömahuga ning tekkinud kulusid
2-17-1187 sellises mahus ei saa pidada põhjendatuks. Niisamuti ei ole põhjendatud selle tööaja arvestamine, mis on kulunud suhtlusele ajutise pankrotihalduriga. Võlgnik on seisukohal, et avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks on 1890,00 eurot. Puutuvalt avaldaja taotlusesse määrata, et võlgnik tasuks kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, märgib võlgnik, et PankrS § 35 lg 1 p-s 6 sätestatu kohaselt peatub pankroti välja kuulutamisega intressi ja viivise arvestus. Kuivõrd kohus määrab avaldaja menetluskulud kindlaks pankrotimäärusega, s.o määrusega, millega kuulutatakse välja ka pankrot, siis ei saa avaldaja taotlust lahendada.
24.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Esmalt märgib kohus, et kuni 14.03.2017 toimunud eelistungini on kõik menetlusdokumendid esitatud võlausaldaja seadusliku esindaja Xxxxi nimel. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p. 13). Seega ei pea kohus põhjendatuks võlausaldaja lepingulise esindaja kulusid kuni 14.03.2017 toimunud eelistungini (v.a istungiks ettevalmistus). Ka 14.03.2017 eelistungil on võlausaldaja lepinguline esindaja avaldanud, et võlausaldaja menetluskulu hõlmab üksnes istungit, paludes arvesse võtta ajakuluna ka ettevalmistus istungiks 1,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis (tl 111 pöördel). Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks järgmiste õigusabitoimingute ajakulu järgmises ulatuses: 14.03.2017 istungiks valmistumine ja istungil osalemine – 2,5 tundi; võlgniku tõendite analüüs, menetluskulude nimekirjaga tutvumine ning vastuväite koostamine – 1 tund; 24.03.2017 kohtumäärusega tutvumine – 0,2 tundi; suhtlus ajutise halduriga ning materjalide edastamine – 2,5 tundi; ajutise halduri aruandega tutvumine – 1 tund; suhtlus kliendiga – kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud ajakulu 3 tundi; 26.04.2017 kohtuistungiks valmistumine ning istungil osalemine – 1,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu 25.04.2017 menetluskulude nimekirja koostamine (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p. 12) Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu seoses oma toimiku täiendamisega menetlusdokumentidega. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 11,7 tundi. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlgniku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on võlgniku lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab võlgniku lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks võlgniku õigusabikulusid summas 1170 eurot.
24.Kohus peab põhjendatuks võlausaldaja menetluskuluna riigilõivu summas 300 eurot ning ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasutud 1500 eurot. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast.
26.Kohus märgib, et pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kohtu hinnangul ei saa anda pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale teiste võlausaldajate ees eesõigust erinevalt PankrS § 93 lg-st 1, kuna ka tema kohtukulud on tekkinud enne pankroti
2-17-1187 väljakuulutamist, mille nõudeõigus tekib kohtukulude jaotuse määramisega pankrotiotsuses. Seega on võlausaldajale ajaliselt tagatud nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses võrdselt teiste võlausaldajatega. Seega on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja on vastavasisulise taotluse esitanud. Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt peatub pankroti välja kuulutamisega intressi ja viivise arvestus.
28.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab võlausaldaja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab võlausaldaja menetluskulude suuruseks 2970 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 1170 eurot ning pankrotimenetluse kulude katteks kohtu tagatiste kontole tasutud 1500 eurot).
29.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.