Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 14.11.2016 esitas MB (hageja) Harju Maakohtule hagi Hooneühistu Luited (kostja) vastu kostja 11.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige ja juhatuse liige. 27.09.2016 korraldas ja viis hooneühistu tundmatute liikmete grupp läbi korduva üldkoosoleku 27.06.2016 üldkoosoleku otsuste heakskiitmiseks. Koosoleku põhieesmärgiks oli juhatuse väljavahetamine ja ligipääsu saamine kostja pangakontole. Kuna koosolek ei olnud otsusevõimeline, toimus korduv üldkoosolek 11.10.2016. Üldkoosolek korraldati järgmiste rikkumistega: Initsiatiivgrupp ei esitanud juhatusele avaldust kostja üldkoosoleku kokkukutsumise kohta; Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehti ajalehes ja teate sisu ei vasta tulundusühistuseadusele (TÜS). Hagejale on ka arusaamatu, mille alusel juhatus teate koostas arvestades, et juhatus koosolekut kokku ei kutsunud. Hageja esitas kohtule hagi lähtudes järgmistest sätetest: hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg-st 2, mille alusel kuulub kohaldamisele TÜS, kui HÜS-st ei tulene teisiti; TÜS § 40 lg-test 2 ja 3, mille alusel on juhatuse pädevuses üldkoosoleku kokkukutsumine ning üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitanud ühistu liikmed, nõukogu, audiitor või revident võivad koosoleku ise kokku kutsuda, kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul (TÜS § 40 lg 4); juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt 2 liiget, kui ühistus on alla 20 liikme (TÜS § 40 lg 3 p 2); TÜS § 41 lg 1 juhatus saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile liikmetele. Üldkoosoleku kutsus kokku tundmatute liikmete grupp, mis ei pöördunud kehtiva juhatuse poole, kokkukutsumise korda rikkudes. Rikuti TÜS § 40, § 41 ja kostja põhikirja p 43, 44, 47, 49, 50. Vastavalt TÜS § 521 lg 1 p-le 3 on üldkoosoleku otsused tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 16.01.2017 esitas hageja seisukoha kostja 10.01.2017 seisukohtade osas ning oma menetluskulude nimekirja. Menetlusdokumendis esitas hageja ka uue seisukoha, märkides, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei ole märgitud päevakorda seoses juhatuse liikmete tagasikutsumisega. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduses esile toodud asjaolud ei anna alust 11.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

01.07.2015 kostja üldkoosoleku otsusega muudeti juhatust ning juhatuse liikmeks valiti ka hageja. 2015 sügisel korraldas juhatuse liikmeks olev hageja temale kuuluva OÜ Bestfox Auctions kaudu kostja garaažihoonete katusekatte vahetustöid. Tekkis konflikt kostja liikmete ja hageja vahel. Kostja taganes töövõtulepingust, tööd olid tehtud ebakvaliteetselt. Sellest ajast on hageja ja ühistu liikmete vahel olnud mitmeid konflikte. 27.06.2016 korduval üldkoosolekul kutsuti tagasi kõik senised juhatuse liikmed, sh hageja. Kuna hageja 27.06.2016 üldkoosoleku otsustega nõus ei olnud ja kavatses pöörduda kohtusse nende vaidlustamiseks, siis edasiste vaidluste vältimiseks kutsuti kokku 27.09.2016 ja 11.10.2016 erakorralised üldkoosolekud, neist 11.10.2016 üldkoosolek korduva koosolekuna. Päevakorras oli 27.06.2016 üldkoosoleku otsuste heakskiitmine. 11.10.2016 üldkoosolekul kiideti heaks 27.06.2016 üldkoosoleku otsused, sh otsus, millega muudeti juhatuse koosseisu. Väär on hageja seisukoht, et koosolekut ei kutsunud kokku juhatus. Registrisse kantud juhatuse liikmed JN ja VS ning juhatuse uude koosseisu kuuluvad AT, VV ja AP otsustasid erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda. Seega ei ole tegemist tundmatute liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosolekuga. Koosoleku kutsus kokku kostja juhatus. Kostja ei nõustu ka hageja väidetega teate avaldamise kohta ajalehes ja et teate sisu ei vasta TÜS-le. TÜS § 41 lg 12 kohaselt ei pea teateid saatma liikmete aadressile, kui liikmeid on üle 50, lg 1 järgi tuleb teade avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Üldkoosoleku toimumise päeval oli ühistul 172 liiget, seega oli õigustatud üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine ajalehes. Koosoleku kokkukutsumise teates olid märgitud kõik TÜS § 41 lg-s 2 nimetatud andmed (üldkoosoleku läbiviimise koht, päevakord, muud tähtsust omavad asjaolud). Kostja leidis, et kokkukutsumise korda ei rikutud ja seega on otsused kehtivad. Maakohtu otsus 15.02.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 409,20 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja esitas kostja vastu hagi 11.10.2016 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolude alusel viidi üldkoosolek läbi koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks on koosoleku kokkukutsumine mitte juhatuse vaid initsiatiivgrupi, mida hageja nimetab ka tundmatuste liikmete grupiks, poolt ning üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine ajalehes. Kohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada hooneühistuseaduse (HÜS) ja tulundusühistuseaduse (TÜS) alusel. Kostja põhikirja p 1 järgi on kostja hooneühistu. HÜS § 1 lg 2 näeb ette, et hooneühistu suhtes kohaldatakse TÜS-s sätestatut, kui käesolevast seadusest (HÜS) ei tulene teisiti. TÜS § 521 lg 1 p 3 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt. TÜS § 40 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et üldkoosoleku kokkukutsujaks on juhatus. Asjaolu, et üldkoosoleku kutsus kokku mitte juhatus, vaid ühistu liikmed, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Üldkoosoleku kokkukutsuja isikust ei tulene ühistu liikmete õiguste rikkumist. Seega alusel, et vaidlusalust üldkoosolekut ei kutsunud kokku ühistu juhatus, puudub seaduslik alus vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. TÜS § 41 lg 12 kohaselt ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid saatma liikmete aadressile, kui liikmeid on üle 50, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Vaidlusaluse üldkoosoleku

toimumise teade avaldati 09.09.2016 ja 30.09.2016 ajalehes „Postimees“ (t lk 17, 16). Ajaleht „Postimees“ on üleriigilise levikuga päevaleht. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oleks liikmeid vähem kui 50. See, et kostjal on liikmeid üle 100, on tõendatud hageja enda poolt esitatud nimekirjadega, milles registreeriti 27.06.2016 (t lk 22-28), 27.09.2016 (t lk 35-41) ja 11.10.2016 (t lk 43-49) üldkoosolekul osalejad. Kõik kolm nimekirja on identsed kajastades identselt ühistu liikmeid, nimekirjad erinevad vaid neisse märgitud vastavatel koosolekutel (27.06.2016, 27.09.2016, 11.10.2016) konkreetsete osalejate poolest. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ka koosoleku toimumisest teatamisega. 16.01.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastuväidete kohta ning oma menetluskulude nimekirja. Menetlusdokumendis esitas hageja uue seisukoha, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei ole märgitud päevakorda seoses juhatuse liikmete tagasikutsumisega. 21.12.2016 määrusega (resolutsiooni p 2) määras kohus pooltele kõikide seisukohtade, menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtajad. Hageja sai määruse kätte 27.12.2016. Menetlusdokumendi esitas hageja seega tähtaegselt. 16.01.2017 täiendas hageja hagi alust uue asjaoluga, mis on TsMS § 376 kohane hagi muutmine ja mida pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib teha üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Käesoleval juhul on alust arvata, et kostja võis vastuväidet mitte esitada selle tõttu, et 21.12.2016 määruses antud tähtaeg oli möödunud ning kohus kostjale eraldi tähtaega hagi eseme muutmise avaldusele vastamiseks ei määranud. Nagu märgitud teatati liikmetele üldkoosoleku toimumisest ajalehes teate avaldamisega (lk 17, 16). Teates on märgitud päevakorra kohta: 27 VI 2016.a liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmine. 27.06.2016 üldkoosoleku protokolli (lk 18-21) kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras juhatuse tagasikutsumise otsustamine ja uue juhatuse valimise (päevakorra p 3). Nimetatud päevakorra punkti koosolekul ka arutati ja võeti vastu otsused juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta. Nimetatu nähtub koosoleku protokollist. Seega ei saa hagi rahuldada ka hageja poolt esile toodud uue asjaolu alusel. Koosoleku kokkukutsumise teatest nähtus selgelt, et arutatakse 27.06.2016 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste heakskiitmist ning 27.06.2016 üldkoosoleku päevakorras oli juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Hagiavalduses on hageja ise välja toonud 27.06.2016 üldkoosoleku päevakorra, milles oli ka „juhatuse tagasikutsumise otsustamine ja uue juhatuse valimine“. Hageja viited põhikirja p-de 43, 44, 47, 49, 50 rikkumise kohta hagi lahendamist ei mõjuta. Kõikide nimetatud põhikirja punktide kohta sisalduvad vaidluse lahendamise põhjendused kohtuotsuses seonduvalt TÜS sätete kohaldamisega. Seoses hageja 21.12.2016 e-kirjaga märkis kohus, et segaduse selles, et tema avaldus, mis oli mõeldud tsiviilasja nr 2-16-16473 juurde, mitte käesoleva asja (2-16-17164) juurde võtmiseks, põhjustas hageja ise. 09.12.2016 esitas hageja avalduse kohtule (lk 74), mille saatekirjas märkis asja numbriks 2-16-17473. Nimetatud asjal ei ole seost ei hageja ega kostjaga, tegemist on pankrotiavalduse alusel toimuva menetlusega. 13.12.2016 e-kirjaga esitas hageja avalduse käesolevat asja menetlevale kohtunikule, mitte tsiviilasja nr 2-1616473 menetlevale kohtunikule. Avaldusega soovis hageja, et teda peetaks tsiviilasjas 2-1616473 kostja esindajaks HÜ Luited ainsa ametliku esindajana. Kohus selgitas, et hooneühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse üle peetavas vaidluses võib kohus lugeda kostja esindajaks nii need juhatuse liikmed, kes vaidlustatud otsusega juhatusest tagasi kutsuti kui ka juhatuse liikmed, kes vaidlustatud otsusega juhatusse valiti. Seega ei riku asjaolu, et hageja avaldus sattus vale tsiviilasja toimikusse hageja õigusi tulenevalt asjaolust, et see ei mõjuta kummagi vaidluse lahendamise tulemust.

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Samuti määras kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11.01.2017, s. o kohtu määratud tähtajaks. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud (TsMS § 144 p 1) 409,20 eurot. Esindaja tegi kostja esindamiseks järgmised toimingud: hagiavaldusega tutvumine; kliendiga arutamine; vastuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu kokku 3,1 tundi, tunnihind 110 eurot, tasu 341 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku 409,20 eurot. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 409,20 eurot ning kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja kostja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Kohus leidis, et kostja esindamiseks tehtud esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Ajakulu on põhjendatud, tunnitasumäär vastab kohtupraktika kohasele keskmisele, TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb kulu välja mõista koos käibemaksuga. Kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 409,20 eurot ja märkis, et kostja taotluse alusel peab hageja maksma kostjale viivist menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus 16.03.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 15.02.2017 otsus ja saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning ei ole arvestanud otsust tehes kõikide asjaolude ja tõenditega. Apellant põhjendab oma seisukohta järgnevalt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaoludel on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 12). Samuti tuleb TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda TsMS § 442 lg 8 järgi otsuses põhjendama. Hageja on seisukohal, et HÜ Luited 11.10.2016 korduva üldkoosoleku otsus on tühine, kuivõrd rikutud on HÜ Luited 27.09.2016 ja 11.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 521 lg 1 p 3 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on

esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei ole märgitud üldkoosoleku päevakorda seoses juhatuse liikmete tagasikutsumisega ja uute liikmete valimisega. Kostja väide, et üldkoosoleku teates on märgitud kõik andmed, mida nõuab TÜS § 41 lg 2, ei vasta tõele. Üleriigilises ajalehes 09.09.2016 ja 30.09.2016 avaldatud teadetes on vaid märgitud: “Päevakord: 27.VI.2016.a liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmine.“ Eelnimetatud teatest ei nähtu reaalsed päevakorrapunktid, mis arutamisele tulevad. TÜS § 41 lg 2 esimese lause kohaselt teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Samuti ei ole kostja täitnud põhikirja punkte 43, 44, 47, 49 ja 50. Hageja leiab, et tegemist on tema suhtes olulise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Hageja on asunud seiskohale, et oluline on päevakorda vaadates aru saada, et ühe päevakorra punktina kutsutakse tagasi juhatus ja määratakse uus juhatus. Ka Riigikohus on leidnud tsiviilasja nr 3-2-1-181-12 p-s 14, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Käesoleval juhul ei ole ühistu liikmetele aru saada milliseid 27.11.2016 liikmete üldkoosoleku otsuseid heaks kiidetakse. Hageja märgib, et tema jaoks oli vajalik plaanitava koosoleku päevakorda vaadates veenduda, et nimetatud koosolekul otsustatakse juhatus (sh hageja) tagasi kutsuda ja asemele uus juhatus valida, et valmistada ette enda kaitsmine. Koosoleku kokkukutsumise teadetest ei ole mingilgi määral võimalik välja lugeda, et otsustatakse juhatuse tagasikutsumine. Hageja on seisukohal, et ühistu liige ei pea otsima varasemate koosolekute päevakorrapunkte või otsuseid, vaid talle peab olema üheselt arusaadav koosoleku kokkukutsumise teadet lugedes sisuline koosoleku päevakord. 09.09.2016 ja 30.09.2016 Postimehes avaldatud üldkoosoleku toimumise teadetest ei saa vähimatki teavet juhatuse liikmete tagasikutsumisest ja uute juhatuse liikmete valimisest. Hooneühistu Luited põhikirja punkt 45 esimese lause kohaselt „Teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud“. Punkt 46 kohaselt „Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidatud, ei või üldkoosolek otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul on esindatud kõik ühistu liikmed“. Punkti 47 kohaselt „Üldkoosoleku toimumise teade ja päevakord pannakse vähemalt 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist üles hooneühistu asukohas“. Hageja on seisukohal, et teates ei olnud teatatud ka kohta, kus võiks tutvuda päevakorda kuuluvaid küsimusi puudutavate materjalidega. Kohus ei ole sisuliselt neid vastuväiteid käsitlenud. Lisaks tugineb hageja kaebuses TÜS § 1 lg-le 1, mis sätestab, et tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. TÜS § 43 järgi on igal liikmel üks hääl. Tulundusühistu on ainuke äriühing, mida ei ole lubatud ümber kujundada. Selles ilmneb tulundusühistu erilisus võrreldes teiste äriühingutega ning tulundusühistu liikmete suurema kaitstuse vajadus enamusotsustuste eest. Eeltoodud põhjendustel asub hageja seisukohale, et kostja 27.11.2016 korduva üldkoosoleku otsus, millega otsustati „27.11.2016 liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmine“, on tühine. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.02.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud otsuses toodud maakohtu järeldused kooskõlas asjas esitatud materjalidega ning erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust tõendite ebaõiget hindamist, materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist maakohtule käesoleval juhul alust ette heita ei ole. Samuti vastab maakohtu otsus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Ka ei ole hageja apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, milles kaebuses viidatud menetlusnormide maakohtu poolne rikkumine seisneb. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited põhjendamatud. Maakohus on hinnanud kogumis kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja seeläbi õigesti järeldanud, et käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esiletoodu ei võimalda asuda vaidlustatud maakohtu otsuses leitust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuse keskseks põhjuseks kostja 11.10.2016 korduva üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel on sarnaselt maakohtu menetluses väidetule asjaolu, et nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna koosoleku kokkukutsumise teatest ei nähtu arutamisele tulevad päevakorrapunktid. Hageja on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-181-12 p-le 14 osundades leidnud, et hagejale peab olema üheselt arusaadav koosoleku kokkukutsumise teadet lugedes sisuline koosoleku päevakord, ent 09.09.2016 ja 30.09.2016 Postimehes avaldatud üldkoosoleku toimumise teadetest ei saa vähimatki teavet juhatuse liikmete tagasikutsumisest ja uute juhatuse liikmete valimisest. Vastuseks eeltoodud kaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et hageja väited üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest on põhjendamatud. Kostja 11.10.2016 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole kolleegiumi hinnangul erinevalt kaebuses väidetust rikutud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 41 lg-s 2 üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ettenähtud nõudeid ning vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Vastavalt TÜS § 41 lg-le 2 tuleb teates näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Asja materjalidest nähtub, et vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise teade avaldati 09.09.2016 ja 30.09.2016 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees (tlk 17, 16). Vastuväiteid üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamisele üleriigilise levikuga päevalehes kostja kaebuses esitanud ei ole. Teates on märgitud päevakorra kohta: „27 VI 2016.a liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmine.“ 27.06.2016 üldkoosoleku protokolli (tlk 18-21) kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras juhatuse tagasikutsumise otsustamine ja uue juhatuse valimine (päevakorra p 3). Nimetatud päevakorra punkti koosolekul protokollist nähtuvalt ka arutati ja võeti vastu otsused juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta. Kostja 11.10.2016 korduva üldkoosoleku ainsaks päevakorrapunktiks oli koosoleku protokollist (tlk 32) nähtuvalt 27.06.2016 toimunud liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmine, mida koosolekul ka arutati ja vastu võeti. Kostja 11.10.2016 korduval üldkoosolekul ei olnud päevakorras ega otsustatud juhatuse tagasikutsumist ega uue juhatuse valimist. Nimetatud otsused võeti vastu juba varasemalt, s.o kostja 27.06.2016 üldkoosolekul ning 11.10.2016 korduval üldkoosolekul arutati ja otsustati üksnes varasemalt vastuvõetud otsuste heakskiitmist. Seejuures märgib ringkonnakohus, et vaidlusalusel üldkoosolekul heakskiidetud otsuseid, s.o kostja 27.06.2016 üldkoosoleku otsuseid vaidlustatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul alus

väita, et hagejale ei olnud kostja 11.10.2016 korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teadetest arusaadav, millised küsimused koosolekul arutamisele tulevad. Koosoleku kokkukutsumise teadetest nähtub selgelt selle päevakord. Iseenesest asjakohane on kaebuse viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-181-12 p-le 14 ja selles märgitule, et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras, ent praegusel juhul ei võimalda see jõuda kaebuses osundatud järeldusele üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest. Kõik küsimused, mida vaidlustatud üldkoosolekul otsustati, olid märgitud selle päevakorda. Arvestades, et muid päevakorraga hõlmamata küsimusi vaidlustatud üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud, ei ole kostja 11.10.2016 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsus 27.06.2016 liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmise kohta seega tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja vaidlustatud maakohtu otsuses toodud põhjendusi, millega kolleegium nõustub ega pea sellest tulenevalt vajalikuks korrata, leiab ringkonnakohus, et kostja vaidlusaluse korduva üldkoosoleku otsuste tühisus ei tulene ka kaebuses väidetud kostja põhikirja punktide 45, 46 ja 47 rikkumisest. Asjas esitatu põhjal ei ole tuvastatav kostjapoolne seaduses või kostja põhikirjas sätestatud nõuete rikkumine kostja 11.10.2016 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust kaevatava maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab kohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas 07.04.2017 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetlusega seonduvate kulude kohta, milles palus määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 211,20 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja kulud õigusabikuludes kokku 1,6 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja lepinguline esindaja on apellatsioonimenetluses kulutanud kokku 1,6 tundi Harju Maakohtu 15.02.2017 otsuse analüüsiks seoses apellatsioonkaebusega ja kaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja kinnitas, et nimekirjas märgitud kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitas kostja, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kostja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, pidades silmas vaidlustatud maakohtu otsuse mahtu ja apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud toimingud on vajalikud ning töö maht ja selle hind samuti TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub kostja taotlus rahuldamisele täies ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 211,20 eurot. Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel

hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.