Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Hageja taotleb kostja 11.10.2016 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Hageja on kostja liige ja juhatuse liige. Hagiavalduse esitab hageja ühistu liikmete õiguste ja vabaduste kaitseks. Hagiavalduse kohaselt 27.09.2016 korraldas ja viis hooneühistu tundmatute liikmete grupp läbi korduva üldkoosoleku 27.06.2016 üldkoosoleku otsuste heakskiitmiseks. Koosoleku põhieesmärgiks oli juhatuse väljavahetamine ja ligipääsu saamine kostja pangakontole. Kuna koosolek ei olnud otsusevõimeline, toimus korduv üldkoosolek 11.10.2016. Üldkoosolek korraldati järgmiste rikkumistega: - Initsiatiivgrupp ei esitanud juhatusele avaldust kostja üldkoosoleku kokkukutsumise kohta; - Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehti ajalehes ja teate sisu ei vasta TÜS-le. Hagejale on ka arusaamatu, mille alusel juhatus teate koostas arvestades, et juhatus koosolekut kokku ei kutsunud. Hageja esitas kohtule hagi lähtudes HÜS § 1 lg-st 2, mille alusel kuulub kohaldamisele TÜS, kui HÜS-st ei tulene teisiti; TÜS § 40 lg-test 2 ja 3, mille alusel on juhatuse pädevuses üldkoosoleku kokkukutsumine ning üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitanud ühistu liikmed, nõukogu, audiitor või revident võivad koosoleku ise kokku kutsuda, kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul (TÜS § 40 lg 4); juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt 2 liiget, kui ühistus on alla 20 liikme (TÜS § 40 lg 3 p 2); TÜS § 41 lg 1 juhatus saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teata kõigile liikmetele. Üldkoosoleku kutsus kokku tundmatute liikmete grupp, mis ei pöördunud kehtiva juhatuse poole, kokkukutsumise korda rikkudes. Rikuti TÜS § 40, § 41 ja kostja põhikirja p 43, 44, 47, 49, 50. Vastavalt MTÜS § 521 lg 1 3 on üldkoosoleku otsused tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 16.01.2017 esitas hageja seisukoha kostja 10.01.2017 seisukohtade kohta ning oma menetluskulude nimekirja. Menetlusdokumendis esitad hageja ka uue seisukoha (uus asjaolu hagi alusena) – üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei ole märgitud päevakorda seoses juhatuse liikmete tagasikutsumisega. Kostja vastuväited Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Hagiavalduses esile toodud asjaolud ei anna alust 11.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohaldamisele kuuluvad HÜS § 1 lg 2 alusel HÜS ja TÜS sätted. TÜS § 521 lg 1 p 3 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt. 01.07.2015 kostja üldkoosoleku otsusega muudeti juhatust ning juhatuse liikmeks valiti ka hageja. 2015 sügisel korraldas juhatuse liikmeks olev hageja temale kuuluva OÜ Xxxx kaudu kostja garaažihoonete katusekatte vahetustöid. Tekkis konflikt kostja liikmete ja hageja vahel. Kostja taganes töövõtulepingust, tööd olid tehtud ebakvaliteetselt. Sellest ajast on hageja ja ühistu liikmete vahel olnud mitmeid konflikte. 27.06.2016 korduval üldkoosolekul kutsuti tagasi kõik senised juhatuse liikmed, sh hageja. Kuna hageja 27.06.2016 üldkoosoleku otsustega nõus ei olnud ja kavatses pöörduda kohtusse nende vaidlustamiseks, siis edasiste vaidluste vältimiseks kutsuti kokku 27.09.2016 ja 11.10.2016 erakorralised üldkoosolekud, neist 11.10.2016 üldkoosolek korduva koosolekuna. Päevakorras oli 27.06.2016 üldkoosoleku otsuste heakskiitmine. 11.10.2016 üldkoosolekul kiideti heaks 27.06.2016 üldkoosoleku otsused, sh otsus, millega muudeti juhatuse koosseisu. Väär on hageja seisukoht, et koosolekut ei kutsunud kokku juhatus. Registrisse kantud juhatuse liikmed Xxxx ja Xxxx ning juhatuse uude koosseisu kuuluvad Xxxx, xxxx ja xxxx otsustasid erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda. Seega ei ole tegemist tundmatute liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosolekuga. Koosoleku kutsus kokku kostja juhatus. Kostja ei nõustu ka hageja

väidetega teate avaldamise kohta ajalehes ja et teate sisu ei vasta TÜS-le. TÜS § 41 lg 12 kohaselt ei pea teateid saatma liikmete aadressile, kui liikmeid on üle 50, lg 1 järgi tuleb teade avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolu, ka sellel. Üldkoosoleku toimumise päeval oli ühistul 172 liiget, seega oli õigustatud üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine ajalehes. Koosoleku kokkukutsumise teates olid märgitud kõik TÜS § 41 lg-s 2 nimetatud andmed (üldkoosoleku läbiviimise koht, päevakord, muud tähtsust omavad asjaolud). Hageja ei ole tõendanud ega isegi mitte põhjendanud, milles seisneb kostjapoolne seaduse ja põhikirja väidetav rikkumine üldkoosoleku kokkukutsumisel. Kokkukutsumise korda ei rikutud, seega on otsused kehtivad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg-st 1 on hagejal kui kostja liikmel õigus esitada hagi oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kuid hagejal puudub õigus esitada hagi kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sellist õigust ei tulene hagejale ühestki seadusest (TsMS § 3 lg 2). Seega lahendab kohus vaidluse lähtudes vaid hageja eeldatavast seadusega kaitstud õigusest või huvist. Hageja esitas kostja vastu hagi 11.10.2016 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolude alusel viidi üldkoosolek läbi koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks on koosoleku kokkukutsumine mitte juhatuse vaid initsiatiivgrupi, mida hageja nimetab ka tundmatuste liikmete grupiks, poolt ning üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine ajalehes. Vaidlus tuleb lahendada hooneühistuseaduse (HÜS) ja tulundusühistuseaduse (TÜS) alusel. Kostja põhikirja p 1 järgi on kostja hooneühistu. HÜS § 1 lg 2 näeb ette, et hooneühistu suhtes kohaldatakse TÜS-s sätestatut, kui käesolevast seadusest (HÜS) ei tulene teisiti. TÜS § 521 lg 1 p 3 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt. TÜS § 40 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et üldkoosoleku kokkukutsujaks on juhatus. Asjaolu, et üldkoosoleku kutsus kokku, mitte juhatus, vaid ühistu liikmed, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Üldkoosoleku kokkukutsuja isikust ei tulene ühistu liikmete õiguste rikkumist. Seega alusel, et vaidlusalust üldkoosolekut ei kutsunud kokku ühistu juhatus, puudub seaduslik alus vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. TÜS § 41 lg 12 kohaselt ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid saatma liikmete aadressile, kui liikmeid on üle 50, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolu, ka sellel. Vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise teade avaldati 09.09.2016 ja 30.09.2016 ajalehes „Postimees“ (t lk 17, 16). Ajaleht „Postimees“ on üleriigilise levikuga päevaleht. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oleks liikmeid vähem kui 50. See, et kostjal on liikmeid üle 100 on tõendatud hageja enda poolt esitatud nimekirjadega, milles registreeriti 27.06.2016 (t lk 22-28), 27.09.2016 (t lk 35-41) ja 11.10.2016 (t lk 43-49) üldkoosolekul osalejad. Kõik kolm nimekirja on identsed kajastades identselt ühistu liikmeid, nimekirjad erinevad vaid neisse märgitud vastavatel koosolekutel (27.06.2016, 27.09.2016, 11.10.2016) konkreetsete osalejate poolest. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ka koosoleku toimumisest teatamisega. 16.01.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastuväidete kohta ning oma menetluskulude nimekirja. Menetlusdokumendis esitad hageja uue seisukoha (hagi aluseks olev uus asjaolu) – üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei ole märgitud päevakorda seoses juhatuse liikmete tagasikutsumisega. 21.12.2016 määrusega (resolutsiooni p 2) määras kohus pooltele kõikide seisukohtade, menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtajad.

Hageja sai määruse kätte 27.12.2016. Menetlusdokumendi esitas hageja seega tähtaegselt. 16.01.2017 täiendas hageja hagi alust uue asjaoluga, mis on TsMS § 376 kohane hagi muutmine ja mida pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib teha üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Käesoleval juhul on alust arvata, et kostja võis vastuväidet mitte esitada selle tõttu, et 21.12.2016 määruses antud tähtaeg oli möödunud ning kohus kostjale eraldi tähtaega hagi eseme muutmise avaldusele vastamiseks ei määranud. Nagu märgitud teatati liikmetele üldkoosoleku toimumisest ajalehes teate avaldamisega (lk 17, 16). Teates on märgitud päevakorra kohta: 27 VI 2016.a liikmete üldkoosoleku otsuste heakskiitmine. 27.06.2016 üldkoosoleku protokolli (lk 18-21) kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras juhatuse tagasikutsumise otsustamine ja uue juhatuse valimise (päevakorra p 3). Nimetatud päevakorra punkti koosolekul ka arutati ja võeti vastu otsused juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise kohta. Nimetatu nähtub koosoleku protokollist. Seega ei saa hagi rahuldada ka hageja poolt esile toodud uue asjaolu alusel. Koosoleku kokkukutsumise teatest nähtus selgelt, et arutatakse 27.06.2016 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste heakskiitmist ning 27.06.2016 üldkoosoleku päevakorras oli juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Hagiavalduses on hageja ise väljatoonud 27.06.3016 üldkoosoleku päevakorra, milles oli ka „juhatuse tagasikutsumise otsustamine ja uue juhatuse valimine“. Hageja viited põhikirja p-de 43, 44, 47, 49, 50 rikkumise kohta hagi lahendamist ei mõjuta. Kõikide nimetatud põhikirja punktide kohta sisalduvad vaidluse lahendamise põhjendused kohtuotsuses seonduvalt TÜS sätete kohaldamisega. Seoses hageja 21.12.2016 e-kirjaga märgib kohus, et segaduse selles, et tema avaldus, mis oli mõeldud tsiviilasja nr 2-16-16473 juurde, mille käesoleva asja (2-16-17164) juurde võtmiseks, põhjustas hageja ise. 09.12.2016 esitas hageja avalduse kohtule (lk 74), mille saatekirjas märkis asja numbriks 2-16-17473. Nimetatud asjal ei ole seost ei hageja ega kostjaga, tegemist on pankrotiavalduse alusel toimuva menetlusega. Kohtu kantseleil posti jagades ei olnud võimalik kohtute infosüsteemi järgi tuvastada muud asja kui käesolevat asja hagejaga seonduvalt. 13.12.2016 e-kirjaga esitas hageja avalduse käesolevat asja menetlevale kohtunikule, mitte tsiviilasja nr 2-16-16473 menetlevale kohtunikule. Avaldusega soovis hageja , et teda peetaks tsiviilasjas 2-16-16473 kostja esindajaks HÜ Xxxx ainsa ametliku esindajana. Kohus selgitab, et hooneühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse üle peetavas vaidluses võib kohus lugeda kostja esindajaks nii need juhatuse liikmed, kes vaidlustatud otsusega juhatusest tagasi kutsuti kui ka juhatuse liikmed, kes vaidlustatud otsusega juhatusse valiti. Seega ei riku asjaolu, et hageja avaldus sattus vale tsiviilasja toimikusse hageja õigusi tulenevalt asjaolust, et see ei mõjuta kummagi vaidluse lahendamise tulemust. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11.01.2017, s. o kohtu määratud tähtajaks. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud (TsMS § 144 p 1) 409,20 eurot. Esindaja tegi kostja esindamiseks järgmised toimingud: hagiavaldusega tutvumine; kliendiga arutamine; vastuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu kokku 3,1 tundi, tunnihind 110 eurot, tasu 341 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku 409,20 eurot. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 409,20 eurot ning kohustada hagejat tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude tasumata summalt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja kostja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Juhindudes TsMS § 174 lg 1, 2 määrab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses.

Kostja menetluskuluks on kohtuväline kulu - lepingulise esindaja kulu (TsMS § 144 p 1). Kostja esindamiseks tehtud esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Ajakulu on põhjendatud, tunnitasumäär vastab kohtupraktika kohasele keskmisele, TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb kulu välja mõista koos käibemaksuga. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulu 409,20 eurot. TsÜS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel peab hageja maksma kostjale viivist menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.