Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul on kohus jätnud ära otsuse kirjeldava osa kooskõlas § 444 lg 1. Kooskõlas KÜS § 1 lg 2 kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seadust. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab juhatus ette teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid ning lg 3 järgi kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Otsus on vastu võetud , hagi on esitatud . Hagi tunnistamisega on tõendatud, et ühistu koosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid kvooruminõude rikkumise tõttu ja seega ei olnud õigustatud vastu võtma otsust hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. MTÜS § 21 lg 1, lg 3 mõttest tuleneb, et seadusandja ei luba mittetulundusühingu üldkoosolekul vastu võtta otsust siis kui koosolekul ei ole põhikirjast ja seadusest tulenevat kvooruminõuet täidetud e. teisisõnu on seadusandja poolt antud keelu mõtteks keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu, so antud juhul koosoleku otsuse tühisus. Eeltoodu alusel tuleb tunnustada märgitud KÜ vastuvõetud otsuse, millega AP kutsuti ühistu juhatusest tagasi, tühisust. TsMS RakS § 3 järgi rakendatakse kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisel enne esitatud asjades kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on tasunud lõivu 60 krooni, postikulusid 19,40 krooni ja kasutanud õigusabi kokku hagiavalduse koostamise, täiendamise ja esinduse eest kohtus summas 2590,40 krooni, kokku kõik kulud 2669,40 krooni. Kostja palus jätta kohtukulud hageja kanda. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui kohus rahuldab hagi, mõistab kohus teiselt poolelt välja hageja põhjendatud kohtukulud ja § 61 lg 1 p 2 järgi õigusabikulud hinnata hagi puhul kohtu määramisel. Vaidlust ei olnud selles, et otsuse alusel kannet registris ei tehtud. TsÜS § 38 lg 2 tulenevalt saab huvitatud isik organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud, seega on hageja õigustatud hagi kohtusse esitama sõltumata sellest, kas koosoleku otsuse alusel kanne registrisse tehti või mitte ning kohtul puudub alus kohaldada TsMS § 60 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta hagi rahuldamise korral hageja kohtukulud hageja enda kanda, kui hageja esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetud kohtuskäimist. Küll aga leiab kohus, et õigusabikulusid, mida hageja nõuab, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista taotletud ulatuses arvestades asjaolu, et menetluses esitatud taotluste arv oli minimaalne (tõendi esitamine), asjas peeti vaid üks istung, kostja tunnistas hagi, vaidlus sisuliselt puudus. Eeltoodu alusel mõistab kohus hageja kasuks välja riigilõivu