Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

asukohaga X, X vald, remonttööde tegemiseks kogusummas 137 530,18 krooni, ja kohustada kostjat hüvitama tagasivõidetava tehingu alusel saadud remonttööde maksumus 137 530,18 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja V.V 05.01.2003 koostöölepingu, millega pooled kohustusid tegema panused kostjale kuuluval kinnistul asukohaga X, X vald (endine X lasteaed) puhkusekeskuse loomiseks. Koostöölepingu p 3.1 kohaselt kohustus hageja ostma projekti tarvis kõik vajalikud ehitusmaterjalid, maasoojuspumba, massaaživanni ja lastemänguväljaku. Hageja on tasunud AS-le S.K X endise lasteaia remonttööde eest 137 530,18 krooni. 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku koostööleping lõpetada ja jätta lepingu täitmiseks kantud kulud poolte endi kanda. Hageja pankrotihalduri hinnangul kahjustati 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepinguga teadlikult pankrotivõlgniku võlausaldajate huve, kuna tehinguga loobus hageja kostjale kuuluva kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamisest ning kostja rikastus hageja arvelt 137 530,18 krooni võrra. Tehing tehti ühe aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist lähikondsete vahel. Äriregistri andmetel on kostja AS P.T aktsionärid V.V ja A.A ning samal ajal on V.V hageja ainuaktsionär [peab olema: osanik] ning A.A on hageja juhatuse liige. Kõnealuse lepingu p-l 3 on seega kinke iseloom PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 tähenduses. Hageja arvates tuleb 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu kui olemuselt kinkelepingu p 3 tagasi võita ja tehingu alusel saadu nõuda kostjalt tagasi pankrotivarasse. 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu tagasivõitmiseks esineb hageja pankrotihalduri arvates veel teine, PankrS § 109 lg-s 1 ja § 110 lg 1 p-s 2 sätestatud alus. Nimetatud normidest tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks pankrotivõlgniku tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve, kui tehingu teine pool teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. OÜ P.K (pankrotis) 2003. a. majandusaasta aruande kohaselt ületasid osaühingu kohustused likviidseid varasid 756 371 krooni võrra, mistõttu hageja oli tehingu tegemise ajal püsivalt maksejõuetu. PankrS § 110 lg 3 järgi loetakse, et kostja pidi hageja lähikondsena olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hageja ei olnud nõus kostjaga, et nendevahelisest koostöölepingust (kostja käsitluses seltsingulepingust) tulenevaid nõudeid saab esitada üksnes võlaõigusseaduse alusel, ning leidis, et 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise leping oli iseseisev tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes, kuna 05.01.2003 koostöölepingu p-s 5.1 oli lepingu lõppemine määratud äramuutva tingimusega. 24.01.2006 hageja täiendas hagi ja palus alternatiivse nõudena nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt välja alusetu rikastumise teel saadud 137 530,18 krooni, juhul kui kohus leiab, et pooltevaheline 05.01.2003 koostööleping oli seltsinguleping. Vastavalt VÕS § 581 lg-le 4 ei ole seltsinglane kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid. See tähendab, et 05.01.2003 koostöölepingust tulenevalt puudus hagejal kohustus maksta ehitusettevõtjale 137 530,18 krooni. Sellisel juhul rikastus kostja hageja arvel saadu võrra alusetult. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel sõlmisid pooled 2(8)

05.01.2003 seltsingulepingu, mida reguleerib võlaõigusseaduse 7. osa. Nimetatud lepingu kohaselt tegi hageja panuse seltsinguvarasse sellega, et remontis omal kulul seltsingu tegevuseks kasutatavat hoonet, s. t tema panus seltsinguvarasse seisnes teenuse osutamises. Kuna hageja nõue tuleneb seltsingulepingu lõpetamisest, saab ta esitada ainult sellise nõude, mis tal oleks seltsingu lõppemise korral. (VÕS § 596 lg 1 p 7 kohaselt oleks seltsing igal juhul lõppenud hageja pankroti väljakuulutamisega.) 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 ei ole iseseisev tehing, vaid kordab 05.01.2003 koostöölepingu p-s 5.2 kokkulepitut, mille kohaselt koostöö ebaõnnestumise korral jäävad lepinguosaliste kulud nende endi kanda. Seega olid pooled varem kui üks aasta enne hageja pankrotimenetluse algatamist kokku leppinud, et seltsingulepingust tulenevalt vastastikuseid nõudeid ei esitata. Vastavalt VÕS § 603 lg-le 3 ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises. Pankrotiseaduse tagasivõitmise sätted kostja arvates asjas kohaldamisele ei kuulu, kuna vaidlustatav tehing tehti varem kui ühe aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist ning sellel puudub kinke iseloom ehk kohustuste ebavõrdsus. Tegemist on hagejat ebaproportsionaalselt soodustava seltsingulepinguga, kuna tulude jaotamise osas lepiti kokku, et kolme seltsinglase hulgast saab hageja 50 % tuludest. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis 24.03.2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja, kostja ning V.V 05.01.2003 koostöölepingu ühiseks tegutsemiseks, mis vastab oma tunnustelt VÕS 7. osas sätestatud seltsingulepingule. Koostöölepingu p 1.3 järgi oli seltsinglaste ühiseks eesmärgiks VÕS § 580 lg 1 mõttes majutusteenuse (majutusketi) väljaarendamine. Seltsinglaste panused (VÕS § 581) olid sätestatud koostöölepingu p-des 2 ja 3. Kõnealusest lepingust nähtuvalt tegi hageja panuse seltsinguvarasse sellega, et remontis omal kulul seltsingu tegevuseks kasutatavat hoonet, s. t tema panus seltsinguvarasse seisnes teenuse osutamises. Seltsingu lõppemisel toimus selle likvideerimine, mis seisnes vara jaotamises seltsinglaste vahel (VÕS § 600 lg 1). Seltsingu likvideerimistoimingud seltsinguvara suhtes on sätestatud VÕS §-des 602, 603 ja 604. Likvideerimisel täidetakse kõigepealt seltsingu kohustused (VÕS § 602), seejärel tagastatakse panused (VÕS § 603) ning pärast panuste tagastamist jagatakse ülejääk seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises (VÕS § 604). Seltsinglaste osad kasumi jaotamises sätestas koostöölepingu p 4.1. Kuna seltsingul polnud tulusid ega panuste tagastamisest ülejäänud vara, sai seltsingu likvideerimisel toimuda ainult panuste tagastamine. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Kuna hageja nõue tuleneb seltsingulepingust, saab hageja esitada ainult sellise nõude, mis tal oleks seltsingu lõpetamise korral. Hageja panustas seltsingusse teenuse, mida ei ole võimalik tagastada. VÕS § 603 lg 3 kohaselt ei ole hagejal sellisel juhul õigust nõuda hüvitist. Seega on seltsingu lõppemisel tagastatud hageja panus kooskõlas seadusega. Hageja ei ole asja arutamise käigus tõendanud, kuidas on eeltooduga kahjustatud hageja võlausaldajate huve.

3(8)

Hagi alusena nimetatud pankrotiseaduse sätete kohaldamiseks puudub kohtu hinnangul alus. Koostööleping sõlmiti 05.01.2003 ja hageja pankrotimenetlus algatati 10.01.2005, seega sõlmiti seltsinguleping rohkem kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist ja PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaldamiseks alus puudub. Poolte vahel ei ole sõlmitud kinkelepingut või kinke iseloomuga lepingut; seega ei kuulu kohaldamisele ka PankrS § 111 lg 1 p 1. Hageja ei ole tõendanud, et poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu oli seltsingulepingul kinke iseloom. Seltsingulepingu kohaselt teevad seltsinglased panuseid seltsinguvarasse ühise eesmärgi saavutamiseks. Nad teevad kulutusi vastavalt seltsingulepingule ja kannavad koos seltsingu ebaõnnestumise riski. Seltsingulepingu p-de 2 ja 3 kohaselt jagati seltsinglaste vahel seltsingu kohustused ja kulud ning p 4 sätestas seltsinglaste vahel seltsingu tulude jagamise. Tulud jagati nii, et hagejale kuulus 50 %, kostjale 30 % ja V.V 20 % tuludest. Seega jagati tulud ebaproportsionaalselt hageja kasuks, kuigi VÕS § 581 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed, ja VÕS § 592 kohaselt eeldatakse, et kasumi-kahjumi jaotus toimub panuste järgi. 05.01.2003 koostöölepingu p 5.2 sätestas seltsinglaste kokkuleppe, mille kohaselt seltsingu lõppemisel koostöö ebaõnnestumise tõttu jäävad kulud poolte endi kanda ja teineteise vastu nõuete esitamise õigust ei ole. Hageja on 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 kehtetuks tunnistamise nõudes jätnud tähelepanuta, et koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 ei ole iseseisev tehing, vaid kordab seltsinglaste poolt seltsingulepingu p-s 5.2 kokkulepitut. Seega on vaidlustatud 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 eesmärgiks üksnes varasemalt sõlmitud 05.01.2003 koostöölepingu p 5.2 täitmine. Isegi kui 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 oleks kehtetu, kuuluks sel juhul kohaldamisele 05.01.2003 koostöölepingu p 5.2. Asjakohatud on hageja väited, et koostööleping oleks pidanud lõppema ilma seltsinglaste täiendavate tahteavaldusteta. Seltsingu lõppemiseni on seltsinglastel kohustus tegutseda seltsingu heaks, sealhulgas teha panuseid (s. t teha kulutusi). Seltsingu lõppemise hetk koostöö ebaõnnestumisel või eesmärgi saavutamise võimatusel ei pruugi olla kõigile seltsinglastele ühtviisi arusaadav ega üheselt määratav. Sellises olukorras ei ole seadusevastane hilisemate vaidluste ärahoidmiseks seltsingu lõppemise tunnustamine seltsinglaste ühist arusaama väljendava dokumendiga, milleks oli ka 30.04.2004 koostöö lõpetamise leping. Asjakohatu on hageja nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest nõudeid seltsinglaste vahel saab esitada ainult seltsingulepingu ja VÕS 7. osa sätete alusel. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 24.03.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei andnud esimese astme kohus hinnangut kõigile hageja faktilistele väidetele ja tõenditele, rikkudes sel viisil TsMS § 442 lg 8, ning eeltoodust tulenevalt kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi (võlaõigusseaduse

kulul seltsingu tegevuseks kasutatavat ja seltsinguvara hulka kuuluvat hoonet (endine X lasteaed asukohaga X, X vald), ei ole kooskõlas tsiviilasja toimikus olevate tõenditega. X lasteaed ei olnud seltsinglaste ühisomandis ning ei olnud seltsinguvaraks, kuna selle kohta tõendid puuduvad. Hageja kandis kulusid kostjale kuuluva kinnisasja parendamiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja esitatud AS P.T 2003. a. ja 2004. a. (väidetava seltsingu tegutsemise aja) majandusaasta aruandeid, mille kohaselt X lasteaed oli antud rendile ja rentnike hulgas ei ole nimetatud väidetavat seltsingut. Sellele väitele tugines hageja esimese astme kohtus, kuid kohus jättis hageja faktilise väite põhjendamatult tähelepanuta. Samuti puudusid kostjal majandusaasta aruannete kohaselt töötajad, kes võinuks vastavalt 05.01.2003 koostöölepingu p-le 2.2 osutada majutusteenust. Hageja tugines maakohtus asjaolule, et kostja ei ole tõendanud seltsingu tekkimist, ja jääb selle väite juurde ka apellatsioonimenetluses. Hageja väidet kinnitab kostja esindaja seletus 07.03.2006 eelistungil, mille kohaselt ei ole teised seltsinglased oma panuseid vastavalt 05.01.2003 koostöölepingus sätestatule teinud ja seltsing ei hakanud tegutsema. Seega võlaõigusseaduse 7. osas nimetatud õigussuhe (seltsing) ei ole poolte vahel tekkinud. Pärnu Maakohtu tuvastatud asjaolu, et seltsingu lõppemisel toimus selle likvideerimine VÕS § 600 lg 1 ja § 604 tähenduses, ei põhine tõenditel. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et väidetavad seltsinglased oleksid VÕS § 600 lg-s 1 ja §-s 604 ettenähtud korras jaotanud omavahel seltsinguvara vastavalt seltsinglaste osadele kasumi jaotamises. Eelkirjeldatud tõendite ebaõigest hindamisest tulenevalt kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 603 lg 3 ning tegi põhjendamatu järelduse, et hageja panustas seltsingusse teenuse, mida ei ole võimalik tagastada, kuna VÕS § 603 lg 3 kohaselt ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises. Toodud norm reguleerib panuste tagastamist seltsingu likvideerimisel, mida hageja hinnangul ei toimunud, sest seltsingut ei olnud üldse tekkinudki. Teisalt märgib apellant, et tema kohustus 05.01.2003 koostöölepingu p 3.3 kohaselt seisnes mitte teenuse osutamises, vaid ehitusmaterjalide ostmises, ja remonditeenuse osutamine oli V.V kohustuseks. Apellant ei nõustu kohtu poolt 05.01.2003 ja 30.04.2004 lepingutele antud tõlgendusega. Seadusega ei ole kooskõlas kohtu hinnang, et pooltevaheline 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise leping ei ole iseseisev tehing, vaid selle eesmärgiks on 05.01.2003 koostöölepingu ehk seltsingulepingu p 5.2 täitmine. Hageja esitas nõude 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu punktis 3 tehtud käsutuse kehtetuks tunnistamiseks, millega hageja loobus 137 530,18 krooni remondikulude hüvitamise nõudest ning mis on isegi 05.01.2003 koostöölepingu täitmisena iseseisev tehing TsÜS § 6 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Samuti on ebaloogiline maakohtu järeldus, et 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise leping ei ole iseseisev tehing olukorras, kus kohtu hinnangul ei saanud 05.01.2003 lepingu sõlmimise ajal olla seltsingu lõppemise hetk kõigile seltsinglastele ühtviisi arusaadav ega üheselt määratav ning selleks tuli vormistada eraldi dokument, 30.04.2004 leping. Sellisel juhul tähendas seltsingu lõppemise tunnustamine seltsinglaste ühist arusaama väljendava dokumendiga (30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise leping) kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust ehk 5(8)

tehingut TsÜS § 67 mõistes. Esimese astme kohus leidis põhjendamatult, et PankrS § 110 lg 1 p 2 ja § 111 lg 3 kohaldamiseks puudub alus, kuna seltsinguleping sõlmiti 05.01.2003 ja hageja pankrotimenetlus algatati 10.01.2005 ning hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu kinke iseloomu. Hageja ei ole 05.01.2003 koostöölepingut tagasivõitmise korras vaidlustanud, vaid tema nõudeks oli 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 kehtetuks tunnistamine. Lahendades nõuet, mida kohtule esitatud ei ole, rikkus maakohus TsMS § 439. Tehes ebaõige järelduse, et 30.04.2004 koostöölepingu lõpetamise leping ei ole iseseisev tehing, ei ole Pärnu Maakohus haginõudes sisulist otsust teinud. Apellant jääb hagi põhjenduste juurde, et vaidlusalune tehing on tagasivõidetav. 30.04.2004 tehingul on kinke iseloom, sest selle tehinguga loobus hageja, olles maksejõuetu, 137 530,18 krooni nõudeõigusest oma lähikondse (kostja) vastu. Vaidlusalune käsutus tehti ühe aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist ja tehinguga kahjustati teiste võlausaldajate huvisid, millest tehingu teine pool lähikondsena pidi teadma (PankrS § 110 lg 1 p 2, lg 3). Apellandi arvates jättis maakohus alusetult saadu tagasinõudmise hagi põhjendamatult rahuldamata. Seltsingulepingust mittetuleneva kohustuse täitmisel kuuluks saadu tagastamisele VÕS § 1028 alusel, mis ei näe ette erandit seltsingulepingu puhul. Kaevatava otsuse seisukoht, et nõudeid seltsinglaste vahel saab esitada üksnes seltsingulepingu ja võlaõigusseaduse 7. osa alusel, ei tulene seadusest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda ja mõista apellandilt vastustaja kasuks välja viimase menetluskulud. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandi esindajad kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja- rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on õigesti leidnud, et 05.01.2003 P.Te AS, P.K OÜ ja V.V vahel sõlmitud koostööleping kujutab endast seltsingulepingut. Tähendatud koostöölepinguga leppisid lepinguosalised kokku tegutsemises ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks: arendada kahe AS P.Tele kuuluva ja ühe V.Vle kuuluva kinnistu baasil majutuskett Saaremaaal aastaks 2005. X lasteaeda pidi loodama puhkekeskus, kus toitlustatakse gruppe, pakutakse majutusteenust ja erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Lepingus lepiti kokku lepinguosaliste panustes ja tulude jaotamises. OÜ P.K kohustus ostma projekti tarvis kõik vajalikud ehitusmaterjalid. Lepingu punktis 5.2 leppisid 6(8)

lepinguosalised kokku, et koostöö ebaõnnestumise korral jäävad kulud poolte endi kanda. Selline leping vastab VÕS §-is 580 lg. 1 märgitud seltsingulepingu tunnustele. Seltsinguleping on konsensuaalne, s.o. loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise hetkest, mitte aga hetkest, kui keegi või kõik lepinguosalised teevad oma panused või kannavad kulutusi. Seega on alusetu apellandi väide, et seltsingut ei tekkinud, kuna teised lepinguosalised ei teinud omapoolseid panuseid, nagu ka väide, et kostja ei ole tõendanud seltsingu tekkimist. Mis puutub hageja väidetesse, et X lasteaed ei olnud seltsinglaste ühisomandisse antud, vaid oli antud rendile kolmandatele isikutele, ning et kostjal puudusid töötajad majutusteenuse osutamiseks, siis need seonduvad hageja seisukohaga, et seltsingut ei tekkinud. Ülalmärgitu põhjal on ka need väited alusetud ega tõenda seltsingu puudumist. Lisaks sellele märgib kolleegium, et koostöölepingust nähtuvalt pidid seltsinglased kõigepealt looma võimalused majutus-, toitlustus- ja vaba aja veetmise teenuste osutamiseks ja seltsingu tulu pidi tulevikus tekkima majutusketi opereerimisel. 05.01.2003 koostöölepingut ehk seltsingulepingut ja selle punkti 5.2 hageja vaidlustanud ei ole. S.o. hageja ei ole tõstatanud probleemi, et seltsinguleping või mõni selle osa on tühine näiteks näilisuse tõttu või et see on tehtud hageja võlausaldajate huvide kahjustamiseks. VÕS 581 lg.1 kohaselt võib seltsinglaste panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 589 lg.1 kohaselt lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Siit tuleneb, et seltsinglaste panused kuuluvad seltsinguvarasse ja panuseks võib olla ka vara seltsingu kasutusse andmine. 06.03.2003 sõlmisid hageja ja AS S.K tööettevõtulepingu mille üheks objektiks oli X endise lasteaia remont. Remonditööde akti (kuupäevata) kohaselt oli X endise lasteaia remonditööde (materjal ja töötasu) maksumus 116 551 kr. Lisades sellele 18% käibemaksu, saame 137 530,18 kr., s.o. haginõude summa. Otsustades tõendina esitatud pangakonto väljavõtete järgi, kandis hageja töövõtjale tööettevõtulepingujärgse tasu üle mais ja juulis 2003. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja laskis teostada remonditöid kostja kinnistul asuvas endises X lasteaias ja tasus tööde eest töövõtjale hagis näidatud summa. Maakohus on viimast õigesti hinnanud hageja panusena seltsinguvarasse. See tuleneb sellest, et eelnevalt sõlmitud seltsingulepingu kohaselt pidi kostja andma X lasteaia hoone seltsingu kasutusse ja lepingu kohaselt pidi hageja ostma majutusketi väljaarendamiseks ehk siis hoonete viimiseks seisundisse, kus neid saab kasutada majutus- ja puhkeasutustena, vajaliku ehitusmaterjali. Seltsing on mitmekülgne kokkulepe Asjaolu, et VÕS § 581 lg.4 kohaselt ei ole seltsinglane kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid, et tähenda, et seltsinglane ei võiks oma panust suurendada, mistõttu on asjakohatu apellandi viide sellele, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja üksnes ostma ehitusmaterjali ja kolmas 7(8)

seltsinglane V.V pidi tasuma ehitustööde eest. Tegemist on seltsinglaste omavahelise suhtega ja ei ole välistatud hageja poolt nõude esitamine V.V vastu alusel, et hageja teostas viimase eest viimase kohustuse seltsingu ees. Puudub igasugune alus väita, et hageja poolt teha lastud remonditööd ei olnud seotud seltsinguga ja olid tehtud ilma tehingulise aluseta või et alus oleks ära langenud. Seega ei saa rääkida ka kostja poolt alusetust rikastumisest hageja arvel ehk siis hagi rahuldamisest VÕS § 1028 alusel. Koostöölepingu lõpetamise kokkulepe on tehing. Selle kokkuleppe osa, mille kohaselt tehtud kulutuste hüvitamata jätmise osas jäävad pooled koostöölepingu p.5.2 juurde (selle kohaselt koostöölepingu ebaõnnestumise korral jäävad lepinguosaliste tehtud kulutused nende endi kanda), aga ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud lepinguosaliste õigussuhteid, mis tekkisid koostöölepingust. Kuna koostöölepingut ei ole vaidlustatud, siis ei toonud koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe vaidlustatud osa kaasa hageja loobumist tema väidetavalt olemasolevast nõudeõigusest. Kolleegiumi arvates hageja poolt tehingu vaidlustamisel kolmandat lepinguosalist kostjana näitamata (kaasamata jätmine) väljendab tema poolt seltsingu eitamist ja kinnitab tema õigusliku positsiooni vastuolulisust. Kolmanda lepinguosalise vastu nõude esitamata jätmine kinnitab, et tegelikult rajab hageja oma nõude alusetu rikastumise väitele, mitte tehingu tagasivõitmisele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et seltsinglased saavad üksteisele esitada nõudeid vaid seltsingulepingu ja VÕS 7. osa sätete alusel. See tuleneb seltsingulepingu olemusest. Hageja kulutused X lasteaia remondiks kujutavad tema panust seltsinguvarasse ja koostöölepingu p.5.2 kohaselt ei kuulunud need seltsingu lõppemisel tagastamisele (hüvitamisele). Kolleegium nõustub ka selle maakohtu järeldusega, et tegemist on teenusega ja VÕS § 603 lg.3 kohaselt seltsinglase panus teenuse näol tagastamisele ei kuulu.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Urmas Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.