Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused EÜ * korraldas X Tallinnas haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega kuni 1998 oktoobri lõpuni, mil elamu haldamine anti üle EÜ-le X. Hageja palus kostjalt välja mõista 2350,74 krooni, mis koosnes kostja varasemast võlast ja võlast 1998. aasta oktoobris tarbitud kommunaalteenuste eest, sest arved tarbitud teenuste eest esitati maja elanikele elamuühistu poolt järgmisel kuul vastavalt eelmisel kuul tarbitud teenustele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub hagemisõigus X korteriomanike vastu alates 28.10.1998 ning nõue on tõendamata. Kostja on tasunud kasutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nõude loovutamist hagejale. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 2350,74 krooni EÜ * (pankrotis) kasuks. Kohus mõistis kostjalt riigilõivu 280 krooni ning menetluskulu 67,70 krooni riigituludesse. Kohus jättis kostja kohtukulud tema enda kanda. Kohus lahendas tsiviilvaidluse TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Puudub vaidlus, et kostja elab X Tallinnas alates 1984. aastast ja on ka alates sellest ajast tarbinud talle elamu haldajate, hooldajate ja vahendajate poolt pakutavaid teenuseid korteri kasutamisel. Puudub vaidlus, et alates 01.11.1998 anti elamu haldamine üle EÜ-le X ning et kuni 31.10.1998 hooldas ja haldas elamut EÜ *. Kuna hageja nõuab kostjalt tasu väljamõistmist 1998 oktoobris tarbitud kommunaalteenuste eest, on hagi põhjendatud, sest hageja hooldas ja haldas elamut kuni 01.11.1998 ja kostja on kuni selle ajani osutatud teenuste eest kohustatud hagejale ka tasu maksma. Asjaolu, et kostja maksis talle 1998 novembris esitatud arve EÜ-le X, ei välista hageja õigust kostjalt tema poolt alusetult säästetut välja nõuda. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hagejal olid sõlmitud lepingud soojusenergia ostmiseks, elektrienergia ostmiseks ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks. Samuti oli hagejal sõlmitud leping elamu hooldamiseks. Kostja elamist eluruumis X tõendab sissekirjutuskaart ning võla suurust tõendab väljavõte hageja raamatupidamisprogrammist. Kostja esitatud tõendid hageja tõendeid ümber ei lükka ega kostja vastuväiteid ei tõenda. Apellatsioonkaebuse põhjendused T.S palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. EÜ * kanti äriregistri mittetulundusühingute registrisse 15.03.1999. Kuni 31.10.1998 hooldas ja haldas elamut X EK * ja alates 01.11.1998 EÜ X. Selle asjaoluga nõustus ka hageja. Nimetatu on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 29.03.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/25-1519/99. Kuivõrd EÜ * ei ole elamu X hooldamise ja haldamisega tegelenud, puudub tal õigus nõude esitamiseks. X haldamise, hooldamise ja majandamise küsimustes on EK * õigusjärglaseks tulenevalt KOS § 19, 2(4)

VVM 01.07.1993 nr 198 kehtestatud „Eluruumide erastamise korraldamine“ p-dest 94 ja 101 EÜ X. Alates 28.11.1998 lõppesid EK-l * elamuga X seonduvad õigused ja kohustused, va elamu X ja elamuga seonduvate õiguste, kohustuste ja asjaajamiste üleandmise kohustus EÜ-le X. EK * ei saanud olematuid õigusi loovutada EÜ-le *. Haldus- ja kommunaalteenuste eest tasu nõudmise õigus ja kohustus kuulus alates 28.11.1998 EÜ-le X, kes ei ole volitanud EÜ-d * esitama nõudeid X korterivaldajate/omanike vastu. Elamu üleandmisega seonduvad probleemid tulnuks kajastada elamu üleandmise bilansis ja lahendada elamu üleandmise-vastuvõtmise aktiga EK * ja EÜ X vahel. Kohtuotsuses osundatud lepingud sõlmiti EK * ja kommunaalteenuste tarnijate vahel. Andmeid elamu X hoolduse ja haldusega seonduvate õiguste ja kohustuste üleandmisest EK-lt * EÜ-le * ei ole. Asjaolu, et EÜ * vormistas teeninduslepingute lõpetamise mh elamu X osas alles 2001.a., ei tõenda, et EÜ * elamule X hooldus- ja haldusteenuseid osutas. Raamatupidamistabelite väljavõtete koopiatest ei nähtu, kelle poolt, millal ja milliste raamatupidamise algdokumentide põhjal need tabelid koostati. Nimetatud dokumentide kohaselt oli kostjale seisuga 26.11.1998 arvestatud haldus- ja kommunaalteenuste tasu 1998 oktoobri eest 943,78 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitati nõue seisuga 02.12.1998. EK * seisuga 02.12.1998 maksete tabeli kohaselt oli kostjal seisuga 02.12.1998 võlgnevus eelmise perioodi eest 1426,98 krooni ning kostja on EK-le * tasunud täiendavalt makseid 770 krooni. Seega peaks kostjal 02.12.1998 seisuga olema võlgnevus summas 656,96 krooni. Tabel näitab küll koondvõlgnevust summas 2370,76 krooni, kuid on arusaamatu, millise raamatupidamismeetodi põhjal või millise arvestusprintsiibi alusel on nimetatud summa saadud. Kui koondvõlgnevusest seisuga 02.12.1998 maha arvestada hageja poolt teistes analoogsetes kohtuvaidlustes tasaarvelduseks aktsepteeritud ettemaks soojamõõturite paigaldamise eest summas 976,65 krooni, jääks kostja arvestuslikuks ettemaksuks 319,67 krooni. On arusaamatu, millist teenust sai kostja hagejalt juunis 1997 eluruumi eraomandisse vormistamise eest tasutud 450 krooni eest. Ka see summa kuulub kehtiva seadusandluse alusel tasaarveldamisele ettemaksuna reaalselt saamata haldusteenuste eest, millest tulenevalt on kostjal seisuga 02.12.1998 tegelik ettemaks EK-le * summas 769,67 krooni. Kostjal puudub EK * ees kuni 01.11.1998 osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest võlgnevus. Hageja nõue on õigusliku aluseta ja tõendamata. Vastus apellatsioonkaebusele EÜ * (pankrotis) ei nõustunud apelllatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kuna hageja vähendas oma nõuet 976,65 krooni võrra, siis tuleb kohtuotsus väljamõistetud summa osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tühistada ja välja mõista 1 374,09 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja elab Tallinnas X asuvas elamus ja hageja haldas nimetatud elamut kuni 01.11.1998.a. Kostja oli kuni EÜ X moodustamiseni EK * liige ja kasutas korterit liikmelisusest tulenevalt. Kostja oli kohustatud elamukooperatiivi põhikirja järgi tasuma hagejale elamu haldamise kulusid ja vahendatud teenuste eest. Hageja väidete kohaselt oli kostja jätnud tasumata võla, mis oli tekkinud enne elamu haldamise üleandmist EÜ-le X. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võla hagejale tasunud. Järelikult ei olnud kostja täitnud oma kohustust osutatud teenuste eest tasuda ja hageja on õigustatud võla tekkimise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel nõudma kohustise täitmiseks võla väljamõistmist. Maakohtu poolt oli nõude rahuldamine TsK § 477 lg-te 1 ja 6 alusel ekslik ja selles osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Ülejäänud osas on maakohus nõude lahendamisel õigesti tuvastanud olulised asjaolud ja nõude rahuldanud.

3(4)

Ebaõige on apellandi väide, hageja ei ole õigustatud nõudma temalt võlga, kuna hageja ei ole EK * õigusjärglane. EK * reorganiseeriti vastavalt mittetulundusühingute seaduse §-dele 91 ja 93 Elamuühistuks *. Õigusjärgluse kohta on tehtud vastav märge ka äriregistris. Üldise õigusjärgluse puhul ei ole vajalik õigusjärglasele eraldi üle anda nõudeid. EÜ-le X andis EK * 01.11.1998 üle elamu haldamise, kuid varem tekkinud nõuete loovutamise kohta EÜ-le X ei ole kohtule tõendeid esitatud. Apellant on väitnud, et nõue tema vastu ei ole selge. Hageja on tõendanud oma nõuet väljavõtetega raamatupidamisprogrammist. Kostja pidi 1998. a oktoobrikuu eest 1998. a novembris tasuma hagejale 943,78 krooni ja tema võlgnevus varasema perioodi eest oli 1 426, 98 krooni. Kokku oli võlg 2 370,76 krooni, millest hageja nõudis 2 350,74 krooni tasumist. Asjaolu, et kostjal oli võlg hageja ees juba varasemal perioodil nähtub ka kostja enda poolt esitatud 1997. a juunikuu üüriteatisest, mille kohaselt oli kostja võlg 2 211,74 krooni. Kostja on esitanud kohtule elamu X elanike kirja, kus nad on otsustanud ühepoolselt mitte tasuda viie kuu jooksul juunist kuni oktoobrini 1998.a sihtmakset 3 krooni ruutmeetri eest. Ka eeltoodu põhjustas 01.11.1998. a seisuga võla hageja ees. Apellandi poolt kaebuses toodud arvestused on meelevaldsed ja ei tõenda hagejal nõude puudumist. Seoses hageja poolt nõude vähendamisega ja väljamõistetava summa muutmisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista riigituludesse 105 krooni. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, siis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Hannes Olev

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.