Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.11.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-15193 (endine nr 2/23122001/05
Tsiviilasi
RN hagi OÜ vastu 139000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RN Kostja OÜ
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
Avalik kohtuistung 11.10.2006 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kostja esindaja IP
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt RN kasuks võlga 100000 krooni ja viivist 39000 krooni, kokku 139000 krooni Välja mõista OÜ-lt RN kasuks kohtukulude katteks 8000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused andis hageja kostjale laenu 100000 krooni, tagastamise tähtaeg oli Lepingu järgi pidi kostja maksma intressi, raha andis kostjale 2 osas vastavalt 51000 krooni, mida kinnitab sissetuleku order 6 ja samal päeval kandis kostja kontole 49000 krooni, mis nähtub pangakonto väljavõttest. Kostja ei tagastanud laenu selleks ettenähtud ajal . Nõudekirja esitas kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Lepingu p 1.3 järgi tasub kostja viivist iga viivitud päeva eest 0,2% kui laen ei ole tagastatud . 100000-st 0,2% on 200 krooni ja - on 195 päeva, seega on viivist 39000 krooni (200*195). Viivise arvestamine lõpeb kuni laenusumma täieliku tagasimaksemisel laenuandjale. Kostja võlg on laenuna 100000 krooni ja viivisena 39000 krooni, kokku 139000 krooni.
Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Laenuleping ei ole võltsitud. OÜ esindaja K. M heades suhtes, ilma lepingut vormistamata poleks eales laenu andnud. Ei teadnud seda, et firma oli rahalistes raskustes kui andis laenu. Õige ei ole, et abikaasa töötas kostja juures raamatupidajana ja kirjutas sissetuleku orderi. Kui abikaasa oleks töötanud raamatupidajana, siis oleks teadnud firma rahalistest raskustest ega oleks lubanud anda firmale laenu. Ei ole õige, et raha, mille maksis panka laenuna, oleks olnud firma raha. Kostja ei ole ühtegi väidet tõendanud. Kostja on esitanud avalduse hageja vastu politseile justkui hoiaks hageja kinni kostja dokumente, pitsatit, soovides luua hagejast negatiivset arvamust. Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja esitatud tõendid Hageja esitas tõenditena laenuleping d , kassa sissetuleku order nr 510000 krooni kohta, kviitung sissetuleku orderile , kostja pangakonto väljavõte, tähitud kirja kviitung, kirjalik meeldetuletus kostjale. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata (vastus ). Ei ole hagejaga lepingut sõlminud, leping on võltsitud. Kassa sissetuleku orderile on alla kirjutanud kostja raamatupidaja, kes oli hageja abikaasa, rahasumma pangaarvele maksmine ei tähendanud mitte laenu andmist hageja poolt vaid see oli kostjale kuuluv sularaha, mis oli saadud kassast ja kuna hageja oli müügiesindaja, siis tehti talle ülesandeks viia sularaha panka, et mitte hoida firma rahasid tavaliselt. .a. algatas politsei hageja suhtes kriminaalmenetluse tunnustele. Kohtulud palub jätta hageja kanda. Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et panga sissetuleku dokument ei kajasta selgitustes et tegemist on laenuga firmale, ei ole loogiline, et osa väidetavalt antud laenust maksta sularahana kassasse ja osa panka. Isegi kui laenuleping on sõlmitud, et ole kostja raha saanud. Kostja esitatud tõendid Kostja tugines hageja tõenditele. Kohtu põhjendused lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenuandjale) rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. lg 1 järgi peavad hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Hageja poolt on kohtule esitatud kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping, mille kohaselt annab RN OÜ-le lepingu p 2 järgi 100000 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tegemist oleks võltistud lepinguga. Kohtule on esitatud kostja kassasissetuleku order nr , mille järgi on RN võetud 510000 krooni laenu II osana, lisaks on selgituses märgitud, et laenu I osas 49000
krooni on panka kantud , kassa sissetuleku orderi järgi on raha vastuvõtnud kassapidaja. Kostja ei ole tõendanud, et hageja abikaasa oli firmas raamatupidaja ja et viimane vormistas hageja kasuks sissetuleku orderi raha tegelikult vastu võtmata. Kostja väited sellest, justkui hageja peab kinni kostja raamatupidamisdokumente, pitsatit, on tõendamata. Kohtule on esitatud ka kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on kostja kontole kandnud sularahas 49000 krooni. Ehkki konto väljavõttest ei nähtu, mille eest see sularaha on kantud kostja pangakontole, ei tähenda, et nimetatud oleks firma enda raha, mis hagejal tuli kanda panka. Kostja ei ole seda väidet ka tõendanud. Hinnates sularaha sissemakse orderit nr , milles kajastati asjaolu, et laenu I osa 49000 krooni on panka makstud, kooskõlas laelepingu enda sisalduva laenamisele kuuluva summaga ning kostja konto eelmärgitud väljavõttega, leiab kohus, et ka 49000 krooni, mille hageja sularahas panka maksis, on kostjale antud laen. Seega on hageja tõendanud, et ta on kostjale kooskõlas lepinguga andnud kostjale laenu 100000 krooni ja kostja vastuväited lepingu rahatusest on tõendamata. Kooskõlas VÕS § 100 on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p1 järgi võina võlausaldaja nõuda siis kui võlgnik on kohustust rikkunud kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on oma laenulepingust tuleneva raha tagastamise kohustuse täitnud, on hageja õigustatud nõudma VÕS § 101 lg 1 p1 ja p 6 , § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 järgi kohustuse täitmist – võla äramaksmist ning samuti viivist. VÕS § 113 järgi siis kui lepingus on määratud kõrgem viivis, kui seaduses ette nähtud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingu p 1.1. järgi on laenu tagastamise tähtaeg 31.12.2004. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale laenu tagasi maksnud . Kooskõlas lepingu p 1.3 järgi maksab laenusaaja siis kui laenusumma jääb tagastamata kuni 31.12.2004 iga viivitatud päeva eest viivist 0,2%. Kostja ei esitanud viivise suurusele ja selle arvestusele vastuväiteid, mistõttu on viivis perioodi eest 01.01.05-15.07.2005 195 päeva eest vastavalt 39000 krooni (0,2% 100000-st on 200, 200*195=39000). Hageja on teinud kostjale ettepaneku tähitud kirjaga (kviitung , ) võlg ja viivised ära tasuda vabatahtlikult. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult võlga ja viiviseid tasunud, on hageja õigustatud nõudma kohtu kaudu võla ja viivised tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista laenulepingu järgne võlg 100000 krooni ja viivised 39000 krooni, kokku 139000 krooni. Kohtukulud
TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui kuulub osalisele rahuldamisele, mõistab kohus vastaspoolelt välja hageja kohtukulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele ning kuni § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast.
Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 8000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.