Võlaõigus › Muud

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2006.a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-23983

Tsiviilasi

2G Baltic Company OÜ hagi OÜ Peristein vastu viivise 19 729,50 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: 2G Baltic Company OÜ (reg. kood 10914913, asukoht: Vitamiini 4 51014 Tartu linn) Hageja esindaja: A E (isikukood xxxx, asukoht: Õigusbüroo Aspekt OÜ, Ravila 63 51014 Tartu)-volikirja alusel Kostja: OÜ Peristein (reg. kood 11040132, asukoht Kullaaru 31-1 44305 Rakvere vald Lääne Virumaa) Kostja esindaja: juhatuse liige R K (isikukood xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2006.a., osalesid hageja ja kostja esindajad.

RESOLUTSIOON:

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Peristein 2G Baltic Company OÜ kasuks viivis 9 864,75 (üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend neli krooni ja 75 senti). Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks veoauto rehvide ostu müügilepingust tuleneva viivise 19 729,50 krooni. Kuna kostja on hoidunud pikema aja jooksul kõrvale kohustise täitmisest on hageja pöördunud kohtusse oma tsiviilõiguste kaitseks ja soovib kohustise täitmisega viitamise eest saada viivist.

Kostja vastuväiteid. Kostja on hagi tunnistanud osaliselt. Kostjal vastuväited viivise arvestusele puuduvad, kuid

kostja leiab, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et mõistlik oleks viivis 4 000.kuni 5 000.- krooni. Kohtu otsuse põhjendused: Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli veoauto rehvide ostu müügilepingust tulenev võlaõiguslik vahekord. Hageja tarnis kostjale veoautorehve ja kostja on need kätte saanud. Kostja poolt ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täidetud. Hageja poolt kostjale esitatud arve kohaselt oli maksetähtaeg 16.05.2005.a. Kostja on pikema aja jooksul viivitanud rahalise kohustise täitmisega. Põhivõlg on tasutud järgmiselt 22.06.2005.a. 10 000.- krooni; 04.08.2005.a. 10 000.- krooni ja 06.10.2005.a. 20 700.- krooni. Seoses maksetähtaja rikkumisega on hageja esitanud maakohtule kostja vastu viivise nõude. Hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg. 1 p. 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. sätestab hageja viivise nõudeõiguse. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli viivis 0,5% päevas tasumata võlasummalt. Hageja arvestuste kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 19 729.50 krooni. Kostja ei ole menetluses hageja viivise arvestusele vastu vaielnud, kuid leidis, et viivis on ebamõistlikult suur ning taotles selle vähendamist. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. lg. 8 ja 162 lg. 1 kohaselt võib kohus vähendada viivist mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Kohus arvestab sellisel juhul eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.