Harju Maakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2006.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-19843
Tsiviilasi
AS R. hagi OÜ S.B vastu 283 200 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS R. (registrikood xxx, asukoht xxx), hageja esindaja Ilme Ratas, kostja OÜ S.B (registrikood xxx, asukoht xxx) ning kostja esindaja Igor Sablonin
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ilme Ratas ja kostja esindaja Igor Sablonin
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2006.a
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt S.B (registrikood xxx, asukoht xxx) 283 200 (kakssada kaheksakümmend kolm tuhat kakssada) krooni AS R.t (registrikood xxx, asukoht xxx) kasuks. Kohtukulude jagamine Välja mõista OÜ-lt S.B (registrikood xxx, asukoht xxx) kohtukuludena riigilõiv 16 000 (kuusteist tuhat) krooni ja õigusabikulud 4 071 (neli tuhat seitsekümmend üks) krooni AS R.t (registrikood xxx, asukoht xxx) kasuks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.10.2004.a kliendilepingu nr 7533, millega hageja kohustus rentima kostjale seadmeid ja tööriistu edasistes rendilepingutes ettenähtud tingimustel. 24.12.2004.a sõlmisid pooled rendilepingu nr 170774, mille alusel andis hageja kostjale rendile 283 200 krooni maksva käärtõstuki Skyman 6,7 m. Muuhulgas leppisid pooled kokku, et renditud tõstuki kadumise korral hüvitab kostja hagejale selle maksumuse uushanke hinnas. 28.01.2005.a edastas kostja hagejale Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnale saadetud avalduse koopia, milles kostja teatas politseile, et renditud käärtõstuk varastati ajavahemikul 23.01.– 24.01.2004.a. Pooltevahelise 31.01.2005.a kokkuleppega peatati 24.12.2004.a rendileping nr 170774 ning hageja andis kostjale kuni 14.02.2005.a aega tõstuki leidmiseks. Kuna kostjal ei õnnestunud tõstukit kokkulepitud tähtajaks leida ja tagastada, esitas hageja kostjale 25.04.2005.a arve nr 157469 summas 283 200 krooni tasumistähtajaga 09.05.2005.a. Vaatamata hageja 25.10.2005.a pretensioonile on arve senini tasumata. Eeltoodu põhjal palub hageja mõista kostjalt välja 283 200 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta oma vastutust käärtõstuki varguse eest, kuid ei pea õigeks hageja nõuet 283 200 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Kostja varaline vastutus renditava seadme eest rendiaja jooksul on sätestatud poolte vahel 24.12.2004 sõlmitud rendilepingu pöördel äratoodud tüüptingimustes, mida pooled ei ole eraldi läbirääkinud ja mille sisu ei ole kostja saanud mõjutada. Kostja leiab, et rendilepingu p 6 on tühine, kuna see kahjustab kostjat ebamõistlikult. Nimetatud sättest tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale kadumaläinud seadme uushanke maksumuse. Rendilepingust ei nähtu renditud seadme maksumust ning kostja sai selle väärtusest teada alles pärast varguse toimumist. Kostja on seisukohal, et ka renditingimuste p 12, millega on renditud vara kindlustamise kohustus rentnikule, on samuti kostjat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kostja leiab, et kuivõrd kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse määratlemisel ei ole kindlustusriskide hulgas märgitud vargusega seotud ohtu, ei saa p 12 alusel sõlmitud kindlustusleping korvata rentnikule ettenägematu varguse tõttu tekkinud kahju. Kuna renditingimustes ei
ole sätestatud renditava vara väätust, ei saa rentnikul olla selgust kindlustussumma suuruse osas. Samuti ei ole renditingimustes määratud kindlustuslepingu tähtaega. Arvestades seda, et lepingu ülejäänud osa kehtib, peaks kohus kostja arvates kahjuhüvitist vähendama. Kostja hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, kui kostja peaks hüvitama hagejale kaduma läinud seadme uushanke maksumuse. Silmas tuleb pidada, et kostja osakapitali suurus on 40 000 krooni. Eelnevale tuginedes palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 22.10.2004.a kliendilepingu nr 7533, millega hageja kohustus rentima kostjale seadmeid ja tööriistu edasistes rendilepingutes ettenähtud tingimustel. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 24.12.2004.a sõlmisid pooled rendilepingu nr 170774, mille alusel andis hageja kostjale rendile 283 200 krooni maksva käärtõstuki Skyman 6,7 m. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole renditud tõstuki kaduma mineku tõttu tõstukit hagejale tagastanud ega selle maksumust hagejale hüvitanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on vastutav käärtõstuki kaduma mineku eest ning et rendilepingu nr 170774 pöördel äratoodud rentimistingimused on väljatöötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja need ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik ning lepinguga võetud kohustused tuleb vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 täita nii nagu kokku lepitud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kohustuse rikkumine ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 on lepingu rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Vastavalt VÕS § 42 lg-le 1, on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
Poolte vahel 22.10.2004 sõlmitud kliendilepingu nr 7533 (tl 47 ja 48, tõlge tl 50 ja 51) ps 5.3 on pooled leppinud kokku, et kostja vastutus renditavate seadmete eest rendiaja jooksul tuuakse ära renditingimustes, mis kaasnevad iga konkreetse rendilepinguga ning on kliendilepingu lahutamatu osa. Poolte vahel 24.12.2004.a sõlmitud rendilepingus nr 170774 on kostja lepingule antud allkirjaga kinnitanud, et ta aktsepteerib lepingu pöördel olevaid renditingimusi (tl 10). Rentimistingimuste p-s 6 on kostja võtnud endale vastutuse renditud käärtõstuki kadumise eest ja kohustunud hüvitama kadumise korral selle uushanke hinna (tl 10 pöördel). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et viimati nimetatud tingimus on tüüptingimus, kuid ei jaga kostja arvamust, et see on tühine. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt võetud kohustus hüvitada hagejale kadumaläinud seadme uushanke maksumus kostjat ebamõistlikult kahjustav. Poolte vahel kokkulepitut toetab VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eemärgiks kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ka vastavalt VÕS § 132 lg-le 1 tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahju hüvitise vähendamine võib tulla kõne alla vaid juhul, kui asja väärtus oli kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kadumaläinud tõstuki väljalaskeaasta oli 2004 ning et selle uushanke hind aastal 2004 oli 283 200 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjale renditud tõstuk, mis läks kaduma samal aastal, millal see toodeti, maksis mingil põhjusel uushanke hinnast vähem. Tõendid puuduvad ka selle kohta, et peale seadme kadumist oleks olnud võimalik sama väljalaskeaastaga kasutatud tõstukit soetada uushanke hinnast odavamalt. Kostja väide, et ta ei teadnud enne renditud seadme vargust selle maksumust, on väär, kuna renditud tõstuki väärtus, 248 000 krooni + 18%, on äratoodud rendilepingu märkuste lahtris (tl 10). Kohus ei nõustu ka kostja teise vastuväitega, et rentimistingimuste p 12, mis sätestab renditud vara kindlustamise kohustuse (tl 10 pöördel), on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Kostja arusaam, et ta oli kindlustuslepingu sõlmimisel seotud renditingimuste p-s 12 toodud kindlustusriskide loeteluga ja ei saanud seetõttu sõlmida kindlustuslepingut, mis kaitseks teda vargusriski eest, ei ole mõistuspärane. Asjaolu, et renditingimuse p 12 varguse riski ei nimeta, ei tähenda seda, et kostjal oli keelatud renditud seadet sellise riski vastu kindlustada. Seadme varguse riski maandamata jätmine oli selgelt kostja vaba valik, mitte talle renditingimuste p-ga 12 pandud kohustus. Kostja väide, et renditingimused ei võimaldanud tal saada selgust kindlustussummas, ei ole samuti usutav, kuna nagu ülalpool märgitud, on renditud tõstuki väärtus äratoodud rendilepingu esilehel asuvas märkuste lahtris (tl 10). Ka kostja arutlused kindlustuslepingu võimalike tähtaegade üle on sisutud, sest nagu eelnevalt tõdetud, ei sisalda renditingimuste p-12 kostja jaoks takistust sõlmida kindlustusleping varguse riski maandamiseks oma äranägemise järgi. Asjaolu, et kostja osakapital on 40 000 krooni, ei muuda kahju hüvitamise kohustust kostja jaoks ebaõiglaseks. Tõik, et kostja asutajad on otsustanud teha kostja asutamisel osakapitali sissemakse seaduse poolt lubatud miinimummääras, ei ole erandlik asjaolu, mis annaks alust väita, et tekitatud kahju hüvitamine poolte vahel kokkulepitud ulatuses on käesoleval juhul mõistlikult vastuvõtmatu.
Eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et kostja kohustus hüvitada hagejale kaduma läinud käärtõstuki uushanke maksumus 283 200 krooni on kehtiv ja hagejal tuleb seda täies ulatuses täita. Kohus jagab hageja seisukohta, et kuna kostja ei ole renditud tõstukit hagejale senini tagastanud ega seadme uushanke maksumust hüvitanud, on kostja lepingut rikkunud. Hagejale on seadme väidetava varguse näol tekkinud otsene varaline kahju ning kahju on tekkinud kostja poolt seadme eest võetud vastutuskohustuse täitmata jätmise tagajärjel. Kohtu hinnangul on kostja poolt renditingimuste p-s 6 võetud vastutuskohustuse vastuvaidlematuks eesmärgiks hagejale tekkinud sellelaadse kahju ärahoidmine ning tõstuki rentijana pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et tõstuki valveta jätmise võimalikuks tagajärjeks on vara kaotsimineku tõttu hagejale kahju tekkimine. Kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud. Eeltoodu põhjal tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 283 200 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viimase poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv (tl 7) 16 000 krooni ja õigusabikulud (tl 136-142) 4 071 krooni.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.