Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.oktoober 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-86
A.L. hagi AS M, I.F.’i ja M.S.’i vastu dividendide 208 125,00 kr ja viiviste 6243,75 kr nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja A.L. (isikukood xxx,elukoht: xxx Hageja esindaja v adv Viktor Särgava esindajad Kostja 1 AS M (Registrikood xxx, asukoht xxx Kostja 2 I.F. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx Kostja 3 M.S. (isikukood xxx, elukoht: xxx Kostjate esindaja advokaat Martin Männik Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
05. oktoober 2006. a
Tsiviilasi nr 2-05-86
kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hagejale kuulub 18 Kostja 1 aktsiat 48-st. Samuti on Hageja AS Stivis nõukogu esimees ja talle kuulub AS Stivis 33 A-aktsiat, 4 B-aktsiat ning 16 eelisaktsiat. Kostja 2 on Kostja 1 juhatuse liige ja Kostja 3 oli Kostja 1 juhatuse liige kuni 01.01.2005.a.ni. 01.04.2004.a. toimunud Kostja 1 aktsionäride koosolekul otsustati muuhulgas, et aktsionäride vahel jagatakse Kostja 1 2003.a. kasum ja makstakse dividendidena välja kokku 1 100 000,00 kr. See teeb 23 125,00 kr aktsia kohta. Hagejale kuulus väljamaksmisele kokku 416 250,00 kr. Hagejale on välja makstud dividendidena 208 125,00 kr.
Hageja palub välja mõista Kostjalt 1 väljamaksmata dividendid summas 208 125,00 kr ja viivised 6243,75 kr ja kui kostjal 1 ei ole piisavalt vara hageja nõude rahuldamiseks, siis välja mõista hageja taotletud summa Kostjalt 2 ja Kostjalt 3 solidaarselt. Kohtukulud jätta kostjate kanda. Hageja leiab, et Kostja 1 on ebaseaduslikult jätnud talle väljamaksmata aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud dividendid. Tulenevalt äriseadustikust tuleb kinnitatud dividendid välja maksta ja hagejal on õigus nende väljamaksmist nõuda vastavalt ÄS § 279 lg 1. Kostja 1 tegevus rikub ka aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ÄS § 272, kuna hageja andmetel on teistele aktsionäridele vaidlusaluse aja eest dividendid välja makstud. See nähtub hageja arvates Kostja 1 bilansist seisuga 30.09.2004.a., kus dividendide võlgnevuseks on vaid hageja poolt nõutud summa ning seega ülejäänud aktsionäridele on Kostja 1 dividendid välja maksnud. Hageja on pöördunud 22.10.2004.a. Kostja 1 juhatuse poole taotlusega kokku kutsuda aktsionäride erakorraline koosolek, kus muuhulgas arutada ka antud olukorda, kuid 09.11.2004.a. toimunud üldkoosolekul seda küsimust päevakorda ei võetud. Nõue Kostja2 ja Kostja 3 vastu tuleneb nende kui Kostja 1 juhatuse liikmete poolt oma kohustuste tahtlikust mittetäitmisest. Aktsionäride üldkoosoleku otsused on juhatusele täitmiseks, kuid Kostjad 2 ja 3 ei ole 01.04.2004.a. otsust dividendide väljamaksmise kohta täitnud. ÄS § 315 lg 4 kohaselt võib äriühingu võlausaldaja nõuda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Viiviste osas lähtub hageja sellest, et tal tekkis nõudeõigus hagetavatele dividendidele alates dividendide esimese osas väljamaksmisest st alates 05.04.2004.a. Selle aja eest kuni 05.01.2005.a. on hageja arvestuste kohaselt viiviste summa 6243,75 kr.
Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad selle jätta rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-05-86
Kostjad leiavad tuginedes senistes menetlusdokumentides esitatud asjaoludele, et (i) AS M kohustuse maksta Hagejale dividende täitmise tähtaeg ei ole käesolevaks hetkeks saabunud, mistõttu puuduks Hagejal õigus nõuda dividendide maksmist isegi juhul, kui viimane ei oleks käitunud pahauskselt ( Kostjate 11. märtsi 2005. a. vastuse punkt 3.1), (ii) AS-il M on õigus keelduda Hagejale dividendide väljamaksmisest põhjendusel, et Hageja pahauskse käitumise tulemusena on AS-i M majanduslik olukord märkimisväärselt halvenenud (Kostjate 11. märtsi 2005. a. vastuse punkt 3.2) ning (iii) AS-il M on õigus keelduda Hagejale dividendide väljamaksmisest tulenevalt AS M keerulisest majanduslikust olukorrast ning lähtudes sellest, et Hageja poolt taotletud ulatuses väljamakse tegemine võib viia AS M majandusliku olukorra halvenemiseni (Kostjate 11. märtsi 2005. a. vastuse punkt 3.3). Kostjate arvates, kuna ei üldkoosolek, ega ka Kostja 1 põhikiri ei ole määranud korda, kuidas ja mis ajal makstakse välja dividendid, siis Hagejal ei ole veel tekkinud nõudeõigust määratud dividendidele. Kostjad samuti leiavad, et Kostjal 1 on alus keelduda hagejale dividendide maksmisest, kuna ta on käitunud Kostja 1 suhtes hea usu põhimõtteid eirates. Hageja, olles AS Stivis nõukogu esimees ja omades koos abikaasaga, kes on esindanud AS Stivis aktsionäri - AS-i Janliko – aktsionäride üldkoosolekul, aktsiate enamust, on põhjustanud Kostja 1 käibe ja lepingute mahu olulise vähenemise. Sel põhjusel on Kostja 1 pöördunud ka kohtusse, et välja nõuda AS-lt Stivis lepinguline võlgnevus summas 1 700 000,00 kr. sellise käitumise tõttu leiavad kostjad, et on õigustatud Kostja 1 poolt hagejale dividendide mittemaksmine. Hageja poolt hea usu põhimõtte eiramine on tõendatud ka AS-i M aktsionäride 09. novembri 2004. a. erakorralise üldkoosoleku protokolliga (vt hagiavalduse lisa 7), millest nähtuvalt leiti, et AS-i M raske majandusliku olukorra kujunemises on süüdi Hageja. Kõnealuses protokollis sisalduvad ka konkreetsed asjaolud, mida Hagejale süüstatakse. Kõnealune üldkoosoleku protokoll on samuti käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 117 lg 1 mõttes. Hageja poolt esitatud AS-i M bilansist seisuga 30. september 2004. a. nähtub üheselt AS-i M majandusliku olukorra halvenemine - bilansimahu ligi kahekordne vähenemine, AS-i M viitvõlgade suurenemine ning asjaolu, et ostjatelt oli AS-le M laekumata üle 4 miljoni krooni. Seega on AS-i M bilansis osundatud kasum tingimuslik (raamatupidamuslik), st AS-i M kasum moodustaks 537.348,00 Eesti krooni eeldusel, et ostjatelt laekumata arved kogusummas üle 4 miljoni Eesti krooni tasutakse. Seega kinnitab ka kõnealune tõend üheselt, et Hageja kui AS-i M endine nõukogu esimees on süüdi AS-i M majandusliku olukorra halvenemises. Hageja viited raudteeveo lepingutele ning söe ja killustiku ekspediitormäärade muutmise asjaoludele on meelevaldsed, väärad ning asjakohatud. Kohtul puudub võimalus ja vajadus vastavatele asjaoludele hinnangu andmiseks käesoleva vaidluse raames. Siiski peavad Kostjad vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus Hageja ning temaga seotud isikud (abikaasa) omavad AS-is Stivis enamusosalust ning kontrollivad nimetatud äriühingu majandustegevust, jääb arusaamatuks Hageja soov ennast AS-is Stivis distantseerida.
Tsiviilasi nr 2-05-86
Seega puuduvad Kostjate hinnangul mistahes õiguslikud võimalused Hageja nõude rahuldamiseks.
Kohus kuulanud ära poolte esindajad ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõude põhjendatus. ÄS § 278 kohaselt dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. ÄS § 277 lg 2 järgi nähakse dividendi maksmise kord ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. ÄS § 279 lg 1 alusel on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 272 kehtestab, et aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et 01.04.2004.a. kinnitas aktsionäride üldkoosolek kasumijagamise, mille kohaselt kuulus jagamisele dividendidena 1 110 000,00 kr st 23 125,00 kr aktsia kohta. Samuti ei ole vaidlust selles, et ei üldkoosolek ega ka põhikiri ei määra, millise aja jooksul tuleks välja maksta määratud dividendid. Vastavalt Tolli- ja Maksuameti Põhja Maksu- ja tollikeskuse poolt esitaud Kostja 1 maksudeklaratsioonidele on Kostja 1 poolt välja makstud aprillis 2004.a. kõigile aktsionäridele kokku dividende 901 875,00 kr. Seega on maksmata 01.04.2004.a. otsuse alusel veel vaid 208 125,00 kr, mida nõuab hageja. Seega kostjate vastuväited, et ei ole tõendatud hageja poolt teistele aktsionäridele dividendide maksmine, on alusetu. Hinnates ÄS § 279 lg 1 ja § 272 sätteid kogumis, siis kohus leiab, et Kostja 1 poolt oleks pidanud hagejale dividendide maksmine toimuma samaaegselt teiste aktsionäridega. Hagejal tekkis nõudeõigus saamatajäänud osale dividendidest sellest ajast, kui teistele aktsionäridele maksti välja dividendid üle poole neile maksmisele kuuluvast osast. Kohus osundab, et võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb, kui ei ole võimalik kõiki dividende välja maksta täies ulatuses üheaegselt, teostada väljamaksed võrdeliselt kõigile aktsionäridele. Kuna hagejale ei ole välja makstud dividende hageja poolt taotletud osas, siis lähtudes ÄS § 279 lg 1 on hageja nõue 208 125,00 kr osas õiguslikult põhjendatud. Viiviste osas on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue tulenevalt eelpool kohtu poolt tuvastatud hageja nõudeõiguse tekkimise ajast ja lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 6. Hageja on oma nõude arutusliku käigu esitanud (hagi 3. lk) ja selles ei ole kohtu arvates vigu. Seega on hageja nõue viiviste 6243,75 kr osas õiguslikult põhjendatud. Kostjate 2 ja 3 vastu esitatud nõue.
Tsiviilasi nr 2-05-86
ÄS § 315 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur. ÄS § 315 lg 2 alusel vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et Hageja nõue Kostjate 2 ja 3 vastu ei kuulu rahuldamisele, kuna sellel puudub õiguslik alus. Tulenevalt eelviidatud sätetest on äriühingu võlausaldajal nõudeõigus välja mõista äriühingu kasuks äriühingu juhatuse liikmetelt nende poolt äriühingule tekitatud kahju. Antud asjas taotleb aga hageja välja mõista Kostjatelt 2 ja 3 enda kasuks Kostja 1 poolt tekitatud kahju. Sellist nõuet aga kehtiv seadus ette ei näe. Samuti ei ole leidnud tõendamist eelviidatud sätte esimene eeldus: et kahju ei ole võimalik sisse nõuda kahju tekitajalt st Kostjalt 1. Seega tuleb Hageja nõue Kostjate 2 ja 3 vastu jätta rahuldamata. Kostjate vastuväited. Kostja 1 osas ei anna kostjate vastuväited Hageja nõudele alust jätta hagi Kostja 1 osas rahuldamata. Nagu kohus eelpool leidis, tekkis hagejal nõudeõigus hagetavale summale st teisele poolele talle väljamaksmisele kuuluvatest dividendidest alates sellest ajast, kui teistele aktsionäridele maksti välja teine pool neile kuuluvatest dividendidest. Kostjate väited, et kuna Kostja 1 ei ole kindlaks määranud dividendide maksmise korda, siis hageja nõudeõigus ei ole saabunud, ei ole antud asjaoludel põhjendatud. Olukorras, kus Kostja 1 on välja maksnud kõikidele teistele aktsionäridele dividendid kogu ulatuses, ei ole põhjendatud Kostjal 1 kaitsta end sellise väitega. Hageja poolt heas usus tegutsemise põhimõtte rikkumise kohta kostjate vastuväited ei ole tõendatud ega ka asjasse puutuvad. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kostjate poolt osundatud TsÜS § 32 kehtib oma sisult nn äriühingu sisesuhtes, st suhetes, mis tekivad loetletud isikute vahel äriühingu sisesel suhtlemisel. Kostjad heidavad aga hagejale ette seda, et tema osalusega äriühing – AS Stivis – ei ole täitnud lepingulisi kohustusi Kostja 1 ees ja kahe äriühingu vahelistes lepingulistes suhetes väidetavalt eelistati AS-i Stivis. Tulenevalt ÄS § 327 lg 1 on nõukogu liikmel kohustus ilmutada korraliku ettevõtja hoolsust. Sellest nõudest tulenevalt on esmaseks eelduseks antud äriühingu huvide jälgimine. Seega isik, kes on tegev äriühingus (osanik, aktsionär või juhatuse liige) peab oma otsustustes lähtuma antud äriühingu huvidest.
Tsiviilasi nr 2-05-86
Arvestades seda, et hageja oli mõlema äriühingu aktsionär ja ka nõukogu liige, siis vaieldamatult on tegemist olukorraga, kus hagejal võis tekkida huvide konflikt. Kuid poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja selline positsioon oleks eelnevalt olnud Kostjatele teadmata ja et Hageja oleks rikkunud mingeid ÄS seatud piiranguid või protseduurireegleid. Samas ei ole Kostjad ka välja toonud mingeid otseselt Hageja poolt Kostja 1 kahjuks tehtud tehinguid, vaid on viidanud AS Stivis poolt mingite kohustuste täitmata jätmisele. Äriühingu vahetu juhtimisega tegeleb aga äriühingu juhatus, mitte nõukogu, kelle liikmeks oli Hageja. Seega on jäänud tõendamata väidetavalt Hageja tegutsemine või tegevusetus, mis võiks olla heas usus tegutsemise põhimõtte vastane. Asjaolu, et Hageja abikaasa on esindanud AS-i Stivis teist aktsionäri AS-i Janliko ning ei tegutsenud Kostja 1 huvides, ei saa samuti olla etteheidetav Hagejale. Äriseadustiku sisust ja mõttest tulenevalt peavad kõik äriühingu osapooled (osanikud/aktsionärid, juhatuse liikmed ning nõukogu liikmed) oma tegevuses lähtuma antud äriühingu huvidest. Seega ei saa Hagejale ette heita seda, et tema või tema lähikondsed (seda enam esindades kedagi kolmandat) ei lähtunud Kostja 1 ärihuvidest. Nendel ajaoludel kohus leiab, et puuduvad alused ette heita Hagejale heas usus tegutsemise põhimõtte rikkumist ainuüksi sellel alusel, et ta oli väidetava võlgniku (AS Stivis) nõukogu liige ja aktsionär. Asjaolu, et Kostja 1 majanduslik seis on Hageja poolt nõude esitamise ajaks muutunud selliseks, et ta ei ole võimeline maksma Hagejale dividende või sellise makse tegemine muudab Kostja 1 majandusliku olukorra raskeks, ei ole kostjate poolt tõendatud. Oma väite tõendamiseks esitasid kostjad Kostja 1 09.11.2004.a. aktsionäride erakorralise koosoleku protokolli ja Kostja 1 poolt AS Stivis vastu esitatud hagi. Kohtu arvates ei ole antud tõendite põhjal võimalik teha järeldust, et Kostja 1 majanduslik seis on sel määral muutunud, et tal oleks raskendatud Hageja nõude täitmine. Kohtule esitatud Kostja 1 bilanss seisuga september 2004.a. põhjal on küll näha, et Kostja 1 majanduslikud näitajad on oluliselt langenud ja kostjate poolt osundatud muutused on aset leidud, kuid kohtu arvates on Kostja 1 poolt antud asjaoludele tuginemine tema poolt heas usus tegutsemise põhimõtte riivamine. Kohtu arvates ja nagu ka Riigikohus on osundanud oma lahendis (Vann vs Balteco), on äriühingul võimalik kaitsta ennast selle nõude vastu tuginedes aktsionäri nõude pahatahtlikkusele, kui selline dividendide nõue on suunatud otseselt kahju tekitamisele ja kui selline nõue võib viia äriühingu raskesse olukorda, kuid antud juhul on Kostja 1 poolt sellele tuginemine ise vastuolus heas usus tegutsemisega st pahatahtlik. Kostja 1 on välja maksnud dividendidena teistele aktsionäridele 901 875,00 kr (sh ka Hagejale 208 125,00), kuid teistele aktsionäridele on välja makstud määratud dividendid kogu ulatuses. Tulenevalt ÄS § 272 peab aktsionäre kohtlema võrdselt. Seetõttu kohtu arvates on vastuolus heas usus tegutsemisega see, kui kogu äriühingu majandusliku raskuse kandmine läbi dividendide väljamaksmata jätmise, pannakse ühele aktsionäridest. Kohtu arvates ei ole põhjendatud ja usutav see, et 901 875,00 kr väljamaksmine ei tekitanud Kostjale 1 raskusi, kuid Hageja poolt hagetav summa on selline, mis Kostja 1 viib makseraskustesse.
Tsiviilasi nr 2-05-86
Seega kuulub Kostjalt 1 väljamõistmisele Hageja poolt taotletud summa kogu ulatuses.
Kuna antud asi on kohtu menetluses enne käesoleval ajal kehtivat TsMS, siis kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS (1998). TsMS (1998) § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt 1 väljas mõistmisele Hageja kasuks Hageja tasutud riigilõiv 12 000,00 kr. TsMS (1998) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kuulub Hagejalt välja mõistmisele Kostja 2 ja Kostja 3 kasuks kummalegi õigusabi kulude katteks 8891,30 kr.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.