Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 27.02.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 07.09.2000. a kostjaga osalise tööajaga lepingu. Vastavalt töölepingu p 5.2. oli töötaja kuutöötasuks 700 krooni ja 35% väljamakstud haigekassa summadest. Pooled on lisaks allkirjastanud töölepingu muutmise või täiendamise kokkuleppe, millega muudeti või täiendati alates 10.03.2003. a palga maksmist käsitlevaid töölepingu sätteid. Avaldajale kinnitati, et tema töötasu maksmise põhimõtted ei muutu ning tegelikkuses makstigi palka samamoodi kuni dets 2004. a. Alates 01.01.2005. a otsustas tööandja vastavalt oma ühepoolsele otsusele muuta töötasustamissüsteemi, mis tõi kaasa palga olulise vähenemise. Oma 21.03.2005. a kirjas põhjendas kostja, et vähemmakstud palga suurus vastab 10.03.2003. a rakenduma pidanud palgasüsteemile. Hageja leiab, et kostja on põhjendamatult jätnud välja maksmata hagejale palga. TLS § 18 järgi on töölepingu ühepoolne muutmine lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja leiab, et tema seisukohta toetab lepingu grammatiline tõlgendamine. Lepingueelsetel läbirääkimistel lubati hagejale, et jätkub 35% süsteem ning 21 kuu jooksul maksti 35% süsteemi järgi. Alates 01.01.2005. a ei vasta tööandja palgaarvestus pooltevahelisele lepingule ning töötajale on makstud vähem palka summas 88 375.45 krooni. Kostja vastus Kohtule 01.06.2006. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja asus AS tööle 07.09.2000. a. Töölepingu nr XXX kohaselt asus hageja tööle üldarstina, koormusega 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Sellise koormusega maksti hagejale palka vastavalt töölepingu ple 5.1. ja 5.2. 35% väljamakstud haigekassa summadest s.h. põhipalk 700 krooni. 21.09.2000. a sõlmiti hagejaga töölepingu muudatus, mille kohaselt hageja viidi dermatoveneroloogi ametikohale. 03.12.2002. a sõlmiti hagejaga teine töölepingu muudatus, mille kohaselt hageja avalduse alusel lepiti hagejaga kokku uues tööajas, seda vähendati 9 tunnile nädalas. Sama muudatusega lepiti hagejaga kokku talle makstava töötasu süsteemis. Muudatuse tulemusel hakkas hageja saama bruosumma 2 050 krooni kuus, millele lisandus tulemustasu teistest allikatest tasustatavatest osutatud raviteenuste eest. Kuna hageja töötas ilma kabinetiõeta, siis hageja tulemustasu moodustas 35% enda poolt osutatud tasulise teenuse käibest, mida ei rahastanud Eesti Haigekassa. Kolmas töölepingu nr 1029 muudatus sõlmiti hagejaga 20.12.2002. a, mil tööleping peatati seoses hageja lapsehoolduspuhkusega. Neljas töölepingu muudatus hagejaga sõlmiti 10.03.2003. a, mille kohaselt hageja tööaeg nädalas oli 5 tundi. Põhipalka hakkas hageja saama 1 139 krooni kuus ning tulemustasu 35% enda poolt osutatud tasulise teenuse käibest. 1.05.2004. a hakkas kehtima Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seadus, mille kohaselt kohustati tööandjaid enne 2004. a 1 maid sõlmitud töölepingud viima kooskõlla Eesti vabariigi töölepingu seaduse § 26 sätestatud nõuetega 1. jaanuariks 2005. a. Seda tegi kostja ka hageja töölepinguga. Uue kokkuleppena sai sellesse sisse viidud avaldaja poolt soovitud uus tööajanorm alates 01.01.2005. a – 10 h nädalas ning riiklikust kokkuleppest tulenev põhipalga tõus, kuna alates 01.01.2005. a hakkas kehtima kokkulepe tervishoiuala töötajate miinimumtasu kehtestamise kohta.

Samal ajal selgus, et AS raamatupidamine oli 2 aastat hagejale valesti palka maksnud. Kuna viga oli tekkinud tööandja süül, siis seda ka hagejalt tagasi ei nõutud. Alates 01.01.2005. a hakati hagejale palka arvestama selle süsteemi järgi, milles pooled olid kokku leppinud 03.12.2002. a ning millist kokkulepet kinnitavad ka mõlema poole allkirjad töölepingu muudatusel. Kostja leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb kasutada süstemaatilis-loogilist tõlgendamismeetodit, mis võimaldab näha lepingu ja tema muudatuste teksti vahelisi seoseid. Kostja on seisukohal, et kui ta on sunnitud jätkama hagejaga 2000. a kokkulepitud palgamaksmissüsteemi, siis sellega ta diskrimineeriks 4 oma palgal olevat dermatoveneroloogi, mis on aga juhindudes PalS § 51 keelatud. Kohtuistung Kohtuistungil 09.10.2006. a hageja esindajad toetavad haginõuet. Hageja esindaja seletuse kohaselt peaks vaatama kirjalikke lepinguid ja ka poolte käitumist. Tööandja peab ilmumata hoolsust, palgaseaduse kohaselt on tööandjal õigus 4 kuu jooksul esitada pretensioon. Kostja esindaja jääb esitatud vastuväidete juurde. Vea avastamisel, soovis kostja viga parandada. Inimesed, kes vea tegid, maksavad praegu kahju tagasi. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohtule esitatud 07.09.2000.a poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 1029 kohaselt hageja asus tööle üldarsti ametikohale eriarstiabi osakonda, tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Alates 18.09.2000. a viidi hageja üle dermaveneroloogi ametikohale (tl 68). Vastavalt töölepingu p 5 oli töötaja põhipalk lepingu sõlmimise ajal 700 krooni kuus, töötaja kuutöötasu oli 35% väljamakstud haigekassa summadest sh. põhipalk (tl 10-11). Töölepingu tingimuste 10.03.2003. a muudatuse nr XXX kohaselt on töötaja tööaja kestus 5 tundi nädalas ning töötaja põhipalk 1 139 krooni (bruto) kuus (tl 12,71). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada töölepingu 10.03.2003. a muudatuse (töölepingu lisa nr 3) p 4.3. alapunkt 4.3.4., mille kohaselt teistest allikatest tasustatavate patsientide ravi eest maksab tööandja töötajale tulemustasu järgmisel viisil – vastuvõtt ilma kabinetiõeta (s.h. p 4.2.) – 35% enda osutatud teenuste käibest (bruto). Hageja leiab lepingu grammatilisele tõlgendamisele tuginedes, et nimetatud sätte alusel tuleb hagejale tasuda 35% haigekassa käibest, nii nagu see oli ka fikseeritud töölepingu p-s 5.2. – töötaja kuutöötasu on 35% väljamakstud haigekassa summadest s.h. põhipalk. Kostja leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb kasutada süstemaatilis-loogilist tõlgendamismeetodit, et näha lepingu ja tema muudatuste teksti vahelisi seoseid. Kohus nõustub kostjaga, et töölepingu lisale nr 3 hinnangu andmisel tuleb lähtuda süstemaatilis-loogilisest tõlgendamismeetodist ning vaadelda töölepingut koos kõigi tema muudatustega, arvestades ka töölepinguseaduse 01.05.2004. a muudatusi ning Vabariigi Valitsuse, Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiuametiühingute Liidu kokkulepet.

Kohus on seisukohal, et töölepingu nr XXX 10.03.2003. a muudatuse nr 3 p-st 4.3.4 on üheselt arusaadav, et teistest allikatest tasustatava ravi eest on tasu 35% hageja enda osutatud teenuste käibest. Kohtu arvates ei saa nimetatud punktist järeldada, et tasu on 35% haigekassa käibest, kuivõrd haigekassa patsientide ravi tasustamine on fikseeritud p-s 4.2. Punkt 4.3.4 ei ole erisätteks p 4.2. suhtes. Lepingu muudatuse allkirjastamise ajal kehtinud VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et alusetu on hageja väide, mille kohaselt kostja on ühepoolselt muutnud töölepingut. TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks kokkulepe töötasu kohta. Palgaseaduse § 4 lg 1 sätestab, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 59 lg-le 5 on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61 66 ettenähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Kõigil kohtule esitatud töölepingu muudatustel on ka hageja allkiri. Hageja väitel ei vasta tööandja palgaarvestus alates 01.01.2005. a pooltevahelisele lepingule. Kohus on seisukohal, et palgasüsteemi muutmine on toimunud poolte kokkuleppel. Kohus nõustub kostja vastuväitega selles, et alates 01.01.2005. a oli kostja seotud ka 01.05.2004. a kehtima hakanud TLS muutmise seadusega, mille kohaselt kohustati tööandjaid enne 2004. a

kui teistele samadel tingimustel kostja juures töötavatele arstidele. Vastuolus hea usu põhimõttega oleks kostjalt ära võtta võimalus palga maksmisel tekkinud viga parandada. Kohtukulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest palga nõudelt. TsMS § 143 lg 4 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele asja läbivaatamise kulud s.o. hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kasuks.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.