Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

TSIVIILASJA EELNEV MENETLUSKÄIK

14.07.2015 esitas hageja (töötaja) Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja (tööandja) vastu (töövaidlusasi nr 4-1/1509-2015). 18.08.2015 esitas hageja (töötaja) nõude täpsustuse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda see üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise maksmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TVK tl 47). Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjon 31.08.2015 otsusega jättis hageja (töötaja) N Š avaldus täies ulatuses rahuldamata (TVK 54-55). Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi lühend ITVS) § 24 lg-le 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja (töötaja) ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 24.09.2015 kohtule hagiavalduse töölepingu nr 25317 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks hageja (töötaja) kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Viru Maakohus 29.09.2015 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse (tl 14-15).

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohus jätab välja hagiavalduses sisalduvad etteheited Töövaidluskomisjoni otsusele, kuna tulenevalt ITVS § 24 lg-st 1 ja lg-st 2 vaatab kohus sama töövaidluse hagiavalduse alusel läbi ega kontrolli Töövaidluskomisjoni otsuse seaduslikkust. Hagiavaldus ei ole kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kohtule 24.09.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 3-4) N Š (edaspidi kas Töötaja või Hageja) töötas Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-s (edaspidi kas Tööandja või Kostja) töölepingu nr 25317 alusel alates 01.04.2011 arendusteenistuse tehnilise arenduse osakonnas assistendina ning alates 01.11.2011 sama osakonna insenerina. 30.06.2015 ütles Tööandja erakorraliselt töölepingu nr 25317 üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (usalduse kaotus) põhjusel, et Kaitsepolitseiameti poolt algatatud kriminaalasjas nr 15913000012 on Töötajale esitatud kahtlustus KarS § 294 lg-s 1 ettenähtud teo (altkäemaksu võtmine) toimepanemises. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Ainsaks käesolevas töövaidluses olevaks tõendiks, mis kinnitab N Š seost kriminaalasjaga nr 15913000012, on Kaitsepolitseiameti 10.08.2015 kiri nr 7392. Nimetatud kirjast ei saa aga välja lugeda, et kriminaalasi ja selles esitatud kahtlustus on kuidagi seotud hageja ja kostja vahelise töösuhtega. Kriminaalmenetluse algatamise faktist või isegi süüdimõistvast kohtuotsusest kriminaalasjas iseenesest ei piisa töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorraline ülesütlemine toimub Tööandja poolt läbi viidud vastava menetluse (n.n. distsiplinaarmenetluse) tulemusel. Selle menetluse käigus tehakse Töötajale ettepanek anda seletused, kogutakse muid tõendeid jne. Menetluse kokkuvõtlikuks dokumendiks on juhtkonna otsustus (vormistatakse aktina, otsusena jne), milles analüüsitakse kogutud tõendeid ning tuuakse välja Tööandja kaalutlused ja põhjendused. Vastavalt väljakujunenud töövaidluste lahendamise praktikale toovad olulised puudused distsiplinaarmenetluse läbiviimisel (nt puudused töötajapoolse rikkumise dokumenteerimisel jms) kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Käesoleva töövaidluse toimikust ei ole üldse näha, et oleks korraldatud mistahes menetlus töölepingu nr 25317 erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja pelgalt saatis Töötajale ülesütlemisavalduse, kasutades puhtformaalse ajendina hageja suhtes kriminaalmenetluse algatamise fakti. Nagu oli mainitud ülalpool, ei võtnud kostja endale vaevaks isegi teha selgeks, kas kriminaalasja algatamine on seotud hageja töötamisega tema juures või mitte. Lisaks eelnevale näitab Kaitsepolitseiameti 10.08.2015 kirja nr 7392 elementaarne analüüs, et N Š ei saa olla talle inkrimineeritava kuriteo (altkäemaksu võtmine) subjekt, kuna ta ei ole ametiisik KarS § 288 tähenduses. Vastavalt töölepingu nr 25317 tingimustele ei olnud ta kostja juhtkonna või kontrollorgani liige ning ta ei täitnud kostja juures mingeid juhtimis-ja/või kontrollfunktsioone. N Š omas küll tehnilise töötajana juurdepääsu Tööandja hankeinfole ning tegeles dokumentide ettevalmistamisega hankekomisjonile, kuid oma ametiseisundist lähtuvalt ei võtnud ta vastu hankeotsustuseid Tööandja juures ega osalenud taoliste otsustuste vastuvõtmisel mistahes komisjoni liikmena. KarS § 294 lg 1 järgi saab vastava süüteo toime panna ainult ametiisik. Ülaltoodut kokku võttes tuleb tõdeda, et töölepingu nr 25317 töölajapoolne väidetav rikkumine ei ole tuvastatud üheski menetluses, tööleping on Tööandja poolt erakorraliselt üles öeldud üksnes kahtlustuse põhjal ning see on vastuolus nii terve mõistuse kui ka kehtiva töövaidluste lahendamise praktikaga. Tööandja on riigi omandis olevale kontsernile kuuluv äriühing, suur infrastruktuurne ettevõte, mis omab sisuliselt monopoolset seisundit oma tegevusvaldkonnas. Hageja arvates on väga vähetõenäoline, et mistahes töötajapoolne üleastumine võib märkimisväärselt kahjustada kostja mainet ja/või negatiivselt mõjutada tema majandustegevuse tulemusi ning vajab vaevalt see kaitsmist Töövaidluskomisjoni poolt. Põhiseaduse §-s 22 on kehtestatud süütuse presumptsiooni põhimõte. Põhimõte on väga mitmekülgne, s.h. üheks aspektiks on see, et isik ei saa olla kuriteo toimepanemises n.ö „natuke süüdi“ või „mitte päris süütu“. Inimene on kas süüdi olev, mis on tuvastatud jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega või süütu jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel. Kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud isik on ühiskonna poolt taunitav, süütu inimene on ühiskonna ees n.ö „puhas“ ning ta ei saa kahjustada kellegi mainet seoses kuriteo toimepanemisega. Kuna Eesti ühiskonnas domineerib teatud kalduvus pidada isikut süüdiolevaks ka süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel (nt massimeedias levitava info mõju all), vajab süütuse presumptsioon n.ö pidevat kaitsmist riigi õiguskaitseorganite (s.h. Töövaidluskomisjoni) poolt, s.t. viimased on kohustatud kõnesolevat põhimõtet kindlalt ise järgima ning oma tegevuse ja otsustuste kaudu juurutama selle ühiskonnaliikmete teadvustesse.

3(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Hageja peab vajalikuks rõhutada, et seadusandja kehtestas ametite ammendava nimekirja, milles ametit peetavat isikut võib töölt kõrvaldada seoses kriminaalasja algatamisega tema suhtes (kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, vandeaudiitorid jms). Eesti oludes töötavad üsna pika aja jooksul oma ametites linnapead, vallavanemad jms, kellele on kriminaalasja raames esitatud kahtlustus muuhulgas KarS § 294 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust palub hageja tuvastada Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja N S vahel sõlmitud töölepingu nr 25317 erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada töölepingu nr 25317 alates 30.06.2015, s.t. ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seoses töölepingu nr 25317 ülesütlemise tühisusega mõista Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt hüvitis N S kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk summas 4 620,72 eurot. Välja mõista Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt N S kasuks menetluskulud.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisust; lõpetada tööleping; mõista kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku summas 4 620,72 €. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Lähtuvalt TsMS § 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 ja lg 3, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ning kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Lähtudes TsMS 134 lg-st 1 ja lg-st 3 antud asja hind moodustab 4 620,72 €.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei pea hagi õigeks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu (tl 25-26). Hagi vastuse põhjenduste kohaselt kostja on seisukohal, et käesoleva asja tulemus sõltub kriminaalmenetluse 15913000012 menetlemise tulemusest ja selles asjas tehtavast kohtulahendist. Seetõttu kostja palub peatada käesoleva asja menetlemine kuni kriminaalasjas 15913000012 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja töötas Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-is (Tööandja) töölepingu alusel nr 25317 alates 01.04.2011 a. arendusteenistuse tehnilise arenduse osakonna projektiinsenerina. Hageja peamisteks tööülesanneteks oli osalemine arengu projekti töös, s.h. dokumentide haldamine ja asjaajamise korraldamine projekti käivitamisel ja elluviimisel, seejuures tööülesannete täpsem kirjeldus oli toodud Hageja ametijuhendis. 30.06.2015 a. Tööandja sai teada, et Kaitsepolitsei pidas kinni Eesti Energia Narva Elektrijaamad ASi tehnilise arenduse osakonna projektiinseneri N Š , keda Kaitsepolitseiamet kahtlustab altkäemaksu võtmises. Kriminaalmenetluse algatamine oli seotud Hageja töötamisega Tööandja juures. Töötaja on rikkunud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS töökorralduste reegleid ja Eesti Energia eetikakoodeksit. Tööleping nr 25317 lõpetati 30.06.2015 a. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu.

4(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Eesti Energia eetikakoodeks põhineb Eesti Energia väärtustel ning sisaldab kõrgeid nõudmisi, standarte töötajatele ja põhimõtteid, mille teadmist ja järgimist tööandja ootab kõigilt kontserni töötajatelt. Eesti Energia AS eetikakoodeksi1 p 2.1 ja p 2.2 alusel töötajad peavad olema ausad ja usaldusväärsed ning nõustuma ainult seaduslike kokkulepete ja tehingutega, samuti töötaja peab kasutama ja hoidma oma töökohustuste täitmisel saadud infot hoolikalt ning ei aruta konfidentsiaalseid tööasju oma tuttavate, pereliikmete ega ka asjasse mitte puutuvate kolleegidega. Eesti Energia AS-is on loodud aus ja läbipaistev käitumiskultuur, samas personaalpoliitika raames kehtib nulltolerants varguse, pettuse suhtes või muu teo suhtes, millega võib põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Eetikakoodeksi rikkumisele järgneb üldjuhul hoiatus või raskematel juhtudel töösuhte lõppemine. Eetikakoodeksi reeglite alusel kostja luges piisavaks aluseks usalduse kaotuse tõttu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel kriminaalmenetluse algatamise ja altkäemaksu võtmises kahtlustamise. Kostjale sai 30.06.2015.a. teada, et hagejale on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku § 294 lõikes 1 sätestatud kuriteona. Nimetatud kahtlustus on esitatud teo suhtes, mis on seotud hageja töötamisega kostja juures, (kahtlustuse esitamine on tõendatud Kaitsepolitseiameti 10.08.2015 kirjaga). Riigikohus leiab (lahend 3-2-1-46-03, p 10), et tööandja võib lõpetada siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Usalduse kaotust hindab tööandja. Töövaidlusi lahendav organ saab kontrollida tööandja otsust töötajaga töölepingu lõpetamiseks, kui leping lõpetatakse usalduse kaotuse tõttu. Hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p 9, mille kohaselt hoidub töötajate tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad tööandja partnerite või klientide usaldamatust tööandja vastu. See fakt, et pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i töötaja, kellele esitati kahtlustus altkäemaksu võtmises, tõid kaasa tööandja usalduse kaotuse tema vastu ning kolmanda isiku usaldamatuse tekkimisele tööandja vastu. Kostja on seisukohal, et tööandja ei pea tõendama usaldamatuse teket, vaid seda, et töötaja pani toime teo, mis võis põhjustada usalduse kaotuse, see tähendab, et töötaja käitus viisil, mis tekitaks mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-03 asunud seisukohale, et tõendamaks klientide ja äripartnerite usaldamatuse põhjustamist, ei ole tööandjal vaja saada konkreetse kliendi või äripartneri vastavat hinnangut, vaid piisab, kui töötaja tegu on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse. Seega tuleb lähtuda VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest. Eesti Energia Narva Elektrijaamad ASi töökorralduse reeglite p 10.1 kohaselt tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles töötajat eelnevalt hoiatamata ning ette teatamistähtaega järgimata juhul kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejale kahtlustuse esitamine ei ole seotud hageja töötamisega kostja juures. Kostja on seetõttu seisukohal, et menetlus käesolevas on vaja peatada kuni kriminaalasjas tehtavat kohtulahendi jõustumiseni, kuna ainult selle kriminaalmenetluse raames saab selgeks, et kostja väide on õige ja vastab tegelikkusele. Samas on hageja enda väide, et kahtlustuse asjaolud ei ole seotud töösuhtega, vastuolus hageja enda teiste seisukohtadega. Hageja ise väidab oma hagis, et ta ei saa olla inkrimineeritava kuriteo subjekt, kuna ta pole ametiisik karistusseadustiku tähenduses ning põhjendab seda oma tööülesannetega kostja juures. 5(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Seega saab ka hageja ise aru ja on sellega sisuliselt nõustunud, et kahtlust on seotud töösuhtega kostja juures. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema ei ole ametiisik karistusseadustiku tähenduses. Hageja ametijuhendi kohaselt oli tema kohustuseks muuhulgas hankeprotseduuri liigi, ajalise kestvuse, lepingu täitmise tähtaja ja tööde mahu määramine; pakkumuste nõuetel vastavuse kontroll, hankes osalejate kvalifitseerimine ja optimaalse pakkumuse valimine. Seega oli hagejal õigus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis, samuti ta neid täitis ja tööülesanded olid seotud kontrollifunktsiooniga. Selle kinnitamiseks esitatakse kohtule riigihankes 159747 hageja poolt koostatud ja allkirjastatud ning seega vastu võetud otsused, mis on pakkumuste avamise protokoll, kvalifitseerimise protokoll, vastavaks tunnistamise protokoll, edukaks tunnistamise protokoll. Seega on vale hageja väide, et tema oli ainult tehniline töötaja. Hageja osales tegelikkuses otsuste vastuvõtmisel ja võttis neid ka ise vastu. Juhul, kui kohus tuvastab töölepingu üles ütlemise tühisuse ja lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuna tööandja on seda töövaidluskomisjonis taotlenud ja jääb selle taotluse juurde, taotleb kostja vähendada TLS § 109 lõikes 1 ette nähtud hüvitise suurust ja mõista kostjalt välja hüvitis, mis ei ole suurem kui hageja 2 kuu keskmine töötasu. TLS § 109 lõige 1 kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu üles ütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata, peatada asja menetlus kuni kriminaalasjas 15913000012 kohtulahendi tegemiseni, jätta menetluskulud hageja kanda. Viru Maakohus 8.04.2016 määrusega jättis kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata (tl 48).

KOHTUISTUNG

10.05.2016 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde (tl 76-77).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõudeks on tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping alates 30.06.2015; mõista kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku summas 4 620,72 €. Kostja hagi õigeks ei võta. 6(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja ja kostja vahel oli 16.03.2011 sõlmitud tööleping nr 25317 (TVK tl 28-30) hilisemate muudatustega (TVK tl 31-34 pöördel); 2) alates 12.12.2013 hageja töötas kostja juures asendusteenistuse tehnilise arenduse osakonnas projektiinseneri ametikohal (TVK tl 33 pöördel); 3) hageja põhitöötasu brutotasuna oli erakorralise ütlesütlemise hetkel 1 742 eurot kuus (TVK tl 34 pöördel); 4) kostja ütles hagejale töölepingu erakorraliselt üles 30.06.2015 (TVK tl 4, tõlge tl-l 39); 5) töölepingu öeldi hagejale üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töölepingu seaduse (edaspidi lühend TLS) §-st 87 tulenevalt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Poolte vahel on vaidlus hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse kohta. Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus peab kontrollima, kas on järgitud seaduse nõudeid töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Kui seaduse nõuded töölepingu ülesütlemisel ei ole järgitud, siis on automaatselt töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemine peab vastama seaduse nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalselt. Tööleping on üles öeldud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Vaidlust ei ole, et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud 1. juulil 2015 (TVK tl 4 pöördel). Seega vastab ülesütlemisavaldus vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. Hageja töölepingu ülesütlemise aluseks viitas kostja töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 p-le 5 ja põhjendas sellega, et töötaja on rikkunud töökorralduse reegleid ning eetikakoodeksit, mille tulemusena on kaotatud usaldus tööandja poolt. Usalduse kaotuse aluseks on töötaja suhtes kriminaalasja algatamine. Tööandja ei pea võimalikuks jätkata töösuhet ning see öeldakse üles TLS § 88 lg 1 p 5 ilma ette teavitamata alates 30.06.2015. Edasi kohus analüüsib hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 9 tuleneb, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg-st 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Vastavalt töölepingu nr 25317 lisa nr 6 (TVK tl 33 pöördel) alapunktile 2.1 hageja (töötaja) N. Š peamiseks tööülesandeks oli osalemine arengu projekti töös, s.h nõuetekohane dokumentide haldamine ja asjaajamise korraldamine projekti käivitamisel ja elluviimisel. Hageja ametijuhendi kohaselt (TVK tl 35 pöördel-38) oli tema kohustuseks muuhulgas hankeprotseduuri liigi, ajalise kestvuse, lepingu täitmise tähtaja ja tööde mahu määramine; pakkumuste nõuetele vastavuse kontroll, hankes osalejate kvalifitseerimine ja optimaalse pakkumuse valimine. Seega oli hagejal õigus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis Eesti Energia AS eetikakoodeksi (TVK tl 27) p 2.1 ja p 2.2 kohaselt töötajad peavad olema ausad ja usaldusväärsed ning nõustuma ainult seaduslike kokkulepete ja tehingutega, samuti töötaja peab kasutama ja hoidma oma töökohustuste täitmisel saadud infot hoolikalt ning ei aruta konfidentsiaalseid tööasju oma tuttavate, pereliikmete ega ka asjasse mitte puutuvate kolleegidega. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i töökorralduse reeglite (TVK tl 21-26) 2.1.25 kohaselt töötaja on kohustatud lisaks töölepingu seaduses sätestatud töötaja kohustustele hoiduma ametikohast tuleneva positsiooni ärakasutamisest kasu saamise (endale ja/või kolmandatele isikutele) eesmärgil (korruptsioon). Poolte vahel ei ole vaidlust, et 30.06.2015 kostja sai teada, et hageja suhtes on algatatud kriminaalasi Kaitsepolitsei poolt ning et hagejat kahtlustati altkäemaksu võtmises. Kohus leiab, et antud asja arutamisel ei pea kohus tuvastama, kas hageja oli ametiisik või mitte, kuna antud asja arutamisel tuleb tuvastada kas tööandjal olid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses usalduse kaotusega ja kas usalduse kaotus oli põhjendatud. Kohus leiab, et kuna Kaitsepolitsei on kostja töötaja suhtes algatanud kriminaalmenetluse, siis oli selle algatamiseks olemas alusdokumendid, mis andsid aluse kahtlustuseks. Kahtlustused olid esitatud teo suhtes, mis on seotud hageja töötamisega kostja juures. Arvestades hageja tööülesannete ringi, s.h hankemenetluse korraldamine, võis kostja töötaja kahtlustused altkäemaksu võtmises tekitada hankel osalejatel arusaam, et hankemenetlus ei ole seaduslik. Samuti kahtlustused võisid rikkuda kostja mainet, tekitada teistel töötajatel ja kostja partneritel arusaam, et kostja on nõus oma töötaja sellise käitumisega. Antud olukorras pidi tööandja tegutsema kiiresti ja näidata, et tema jaoks töötaja selline käitumine on vastuvõtmatu. Kohus leiab, et sellises situatsioonis oli tööandjal alust tööleping erakorraliselt üles öelda ilma ette teavitamata. Hageja käitumine oli hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-15-14232

Asjaolu, et kahtlustused olid põhjendatud tõendab ka Viru Maakohtu 12.02.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-84 (16740000001), mis jõustus 01.03.2016 (tl 78-80), millega kokkulepemenetluses N. Š oli tunnistatud süüdi KarS § 294 lg 1 järgi. Lähtudes kõigest ülaltoodust leiab kohus, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli põhjendatud ja seaduslik, vastas seaduse nõuetele nii formaalselt kui materiaalselt, ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamiseks ei ole alust. Seoses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmisega langeb ära ka alus töölepingu ülesütlemise hüvitise nõude rahuldamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega on tehtud hageja kahjuks. Lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-14232 hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus leiab, et käesolevas kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab kohtuotsuse tegemist, mistõttu kohus ei määra käesolevas otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Kohus teeb seda mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.