Võlaõigus

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 554.23 euro saamiseks. Kohus tegi 13.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 02.09.2024 määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.09.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ hagi T. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS I ja kostja 16.02.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ASile I vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 15.03.2022-15.02.2028, intressi määraga 22,9% aastas, viivise määraga 22,9% aastas, haldustasuga 2.50 eurot kuus. Kostjalt on toimunud laekumisi AS-ile I põhiosa katteks summas 67.79 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi alates 24. osamaksest, s.o alates 15.02.2024, mistõttu saatis AS I 06.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles AS I 27.05.2024 lepingu üles. Seega on laenulepingu nr xxxx alusel kostja põhivõlgnevus 432.21 eurot, intressi võlgnevus 32.63 eurot, haldustasu võlgnevus 10.00 eurot, viivise võlgnevus põhivõla summalt 432.21 eurot perioodi 28.05.2024-20.09.2024 eest 31.37 eurot. AS I loovutas laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu 28.05.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lisaks on hagejal tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, päringutega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud e-kirjadega, võlanõude avaldamisega. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113 2 lg-s 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 40.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 432.21 eurot, intress 32.63 eurot, haldustasu 10.00 eurot, sissenõudmiskulud 40.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 31.37 eurot ning viivis alates 21.09.2024 kuni põhinõude summas 432.21 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22,9% aastas. Hageja esitas 16.10.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 110.94 eurot (500.00 eurot – 389.06 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 16.10.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 113.79 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 389.06 eurot, seega võlgnevust veel pole. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 64. osamaksest, s.o alates 15.06.2027. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 110.94 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.

2

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv summas 175.00 eurot ja hageja õigusabikulud 527.00 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel 08.11.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 432.21 eurot, intressi 32.63 eurot, haldustasu 10.00 eurot, sissenõudmiskulud 40.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31.37 eurot ning viivise alates 21.09.2024 kuni põhinõude summas 432.21 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22,9% aastas. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: AS I ja kostja sõlmisid 16.02.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500.00 eurot, lepingutasuga 35.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu AS-ile I vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 15.03.2022-15.02.2028, intressi määraga 22,9% aastas, viivise määraga 22,9% aastas, haldustasuga 2.50 eurot kuus (dtl 36-43); kostjalt on toimunud laenulepingu nr xxxx alusel laekumisi AS-ile I kogusummas 389.06 eurot; kostja ei täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi alates 24. osamaksest, s.o alates 15.02.2024; AS I saatis kostjale 06.05.2024 laenulepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2024 (dtl 56); AS I ütles 27.05.2024 laenulepingu nr xxxx üles (dtl 57); AS I loovutas laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu 28.05.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 58); hageja saatis kostjale laenulepingu nr xxxx alusel tasulised meeldetuletuskirjad 29.05.2024, 21.06.2024 ja 08.07.2024 (dtl 63-71). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. II Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud 3

intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. III Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega. Laenulepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 39.50% aastas. Lepingu sõlmimisele eelnenud Eesti Panga 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Kohtu arvutuste kohaselt ei ületa 16.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr VÕS § 406 2 lg-st 1 tulenevat piirmäära 50,85% (3 x 16,95%) ning kostjale antud krediidi kogukulu on seadusega kooskõlas. 4

IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning jõudnud järelduseni, et kostja oli võimeline täitma lepingus toodud summas osamaksetega lepingut. Laenulepingu nr xxxx puhul hindas esialgne krediidiandja kostja enda poolt krediiditaotluses esitatud andmeid (dtl 34), krediidiandjal juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii kostja sissetulekute ja kohustuse kui ka varasema maksekäitumise kohta. Taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1200.00 euro. Eesti Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena on kinnitatud sissetulekuid 10 kuud, keskmiseks sissetulekuks 933.34 eurot (dtl 87). Väljaminekuteks arvestati 250.00 eurot, mida krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks. Kostja varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. Krediidiandja tegi päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt kostjaga laenulepingu nr xxxx sõlmimisel kontrollis krediidiandja maksehäireregistreid ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Kohtu hinnangul ei saa pidada viidatud päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Maksuja Tolliameti päringu vastusest nähtuvalt oli kostja sissetulek madalam kui kostja ise on laenutaotlustes märkinud ning hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on krediidiandja vastuolu kontrollinud. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja igakuiseid kohustusi. Seejuures ei ole hageja tõendanud, kas ja millal on krediidiandja viidatud päringud teinud. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul AS-il I tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole 5

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 16.10.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 110.94 eurot (500.00 eurot – 389.06 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 16.10.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 113.79 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 389.06 eurot, seega võlgnevust veel pole. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 64. osamaksest, s.o alates 15.06.2027. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 110.94 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt. V Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingu ülesütlemine oli kehtiv. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenulepingu nr xxxx alusel kohustus kostja tagastama laenu AS-ile I vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 15.03.2022-15.02.2028. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses alates 15.02.2024 osamaksest, mistõttu saatis AS I kostjale 06.05.2024 ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 27.05.2024. Arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 27.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud laenulepingu nr xxxx ülesütlemine kehtiv. VI Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja märgib, et kostjalt on toimunud laenulepingu nr xxxx alusel laekumisi AS-ile I kogusummas 389.06 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks. Arvestades kõik kostja maksed põhivõla katteks, ei ole kostja käesolevaks hetkeks maksete tasumisega viivituses. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 64. osamaksest, s.o alates 15.06.2027. Seega kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud võlgnevust tekkinud. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus vastavalt maksegraafikule. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete väljamõistmine kostjalt, arvestades, et kostjal tuleb graafikujärgseid makseid tasuma hakata alates 15.06.2027, kostja ei ole kohustust rikkunud ja puudub alus eeldada, et kostja tulevikus maksegraafikut ei täida. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi T. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja jääb tervikuna rahuldamata. 6

Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.