AS Xxxxhagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
181 694,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Xxxx(registrikood xxxx; asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Mario Rink (Kentmanni Õigusbüroo OÜ, asukoht Kentmanni 15, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
18. aprill 2017 Hageja lepinguline esindaja: Mario Rink Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-16-16997 menetlus hageja nõude osas 11 594,49 euro väljamõistmiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt XxxxOÜ välja hageja AS Xxxx kasuks võlgnevus summas 92 692,47 eurot. Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse väljamõistmiseks summas 739,04 eurot.
Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt viivise saamiseks alates 28.11.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja XxxxOÜ kanda. 5.2 Mõista kostjalt aktsiaselts XxxxOÜ hageja AS Xxxxkasuks menetluskulud summas 2925 eurot, sealhulgas riigilõiv 1800 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot. 5.3 Kostja XxxxOÜ poolt hagejale AS Xxxxhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 2925 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-16-16997 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.AS Xxxx(hageja) esitas 11.11.2016 Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevuse 105 026 euro ja lisanduvat viivise 0,2% päevas alates arvete tähtaegadest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni väljamõistmist ning palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.AS Xxxxja XxxxOÜ sõlmisid 27.01.2016 põllumajandustarvikute (taimekaitsevahendid) hoiuja müügilepingu nr XXXX(edaspidi leping) ning hageja esitas kostjale tarnitud kaupade eest arved. Seisuga 31.10.2016 võlgnes kostja hagejale esitatud arvetest tulenevalt põhivõlgnevusena 110 696,50 eurot, millest hagiavalduse esitamise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud 105 026 eurot. Arve nr A-134637 summas 5670 eurot maksetähtaeg saabus 30.11.2016. Lepingu p. 6.4. kohaselt tähtajaks mittetasumisel kohustub ostja maksma müüjale viivist kuni 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Hageja selgitas, et esitab kostja vastu nimetatud viivisenõude kohtumenetluse käigus. Vaatamata hageja püüetele kostjalt poolt võlgnevust tasutuks saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Hageja ja kostja vahel on 27.01.2016 sõlmitud kaks teravilja müügilepingut: 27.01.2016 lepinguga nr XXXX leppisid pooled kokku, et kostja tarnib hagejale 2016. aasta saagist 900 tonni söödanisu ja 800 tonni otra, 27.01.2016 lepinguga nr XXXXlepiti kokku 500 tonni rapsi tarne. Eelnimetatud lepingute täitmise arvelt oleks olnud võimalik tasaarvelduse korras kustutada lepingust tulenevat kostja võlgnevust hageja ees. Kostja esindaja xxxx aga teatas 12.10.2016 toimunud kohtumisel hageja esindajatele xxxx ja xxxx, et lepingutega kokku lepitud teravilja koguseid ta hagejale üle ei anna.
3.Kostja esindaja 17.10.2016 e-kirja kohaselt on kostja tarninud hagejale 297,083 tonni nisu ning kostja esindaja kinnitas veelkord, et rohkem vilja sellel aastal hagejale üle ei anna. Seega punktis
1.5.nimetatud teravilja müügilepingute mahust 2200 tonni täitis hageja 2016. aastal ca 300 tonni ehk 13,63% ning jättis lepingud 86,37% ulatuses täitmata. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et kostjal puudub tahe lahendamaks võlgnevuse probleemi pooltevaheliste läbirääkimiste käigus kohtuväliselt ja/või on kostja positsioon selline, mis eeldab hagejale äärmiselt kahjulikel tingimustel kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja nõuab kostjalt rahaliste kohustuste täitmist seisuga 31.10.2016 kogusummas 105 026 eurot.
4.17.11.2016 esitas hageja AS Xxxxtäpsustatud viivisearvestuse. 11.11.2016 arve nr I-012879 kohaselt kujuneb viivisenõue (0,2% päevas) perioodi eest alates 31.10.2016-11.11.2016 (hagiavalduse esitamiseni) 2518,91 eurot. Hageja täpsustas eeltoodust tulenevalt hagiavalduse
2-16-16997 resolutsiooni p. 6 ning sõnastas selle järgmiselt: rahuldada hagiavaldus ja mõista XxxxOÜ-lt AS Xxxxkasuks välja rahaline põhivõlgnevus summas 105 026 eurot, viivisevõlgnevus seisuga 11.11.2016 2518,91 eurot, koguvõlgnevus 107 544,91 eurot ning lepingu alusel viivis 0,2% päevas iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest alates 12.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
5.20.01.2017 menetlusdokumendis vastuseks kostja vastuväidetele hagiavaldusele avaldas hageja järgmist. Kostja leidis vastuse punktides 4.7. ja 2.10., et hagiavaldusest ei nähtu nõuete kujunemine ning et hageja ei ole kostjale tasaarvestusavaldusi esitanud. Hageja on mitmeid aastaid poolte koostöö käigus saatnud kõik nõude kujunemist kirjeldavad dokumendid hageja esindaja Rein Peebu e-posti aadressile. Riigikohtu 21.12.2007. a lahendi nr 3-2-1-123-07 punkt 12 kinnitab kehtivat kohtupraktikat, et juhul, kui isik on samalt e-posti aadressilt suhelnud ja teisele poolele vastu kirjutanud, siis väita, et ta pole kätte saanud järgnevaid e-kirju ja dokumente, ei ole usutav. Hageja nõue on kujunenud üksnes ja ainult läbi esitatud arvete ning tasaarvestusaktide ning kuna kostja on raamatupidamiskohuslane, siis kostjal on algusest peale kõik vajalikud andmed olemas olnud ning hageja ei pea esitama raamatupidamislikke algdokumente topelt, st pidama kostja raamatupidamist. Eeltoodule vaatamata esitas hageja hagis nimetatud nõude kujunemist selgitavad täiendavad tõendid: saldokinnitus seisuga 31.12.2015 ehk pooltevahelise arvelduste algsaldo; alates 01.01.2016 võlgnevuse tasumise alusdokumendid ehk tasaarvestuse dokumendid (sel perioodil ei ole kostja teinud rahalisi makseid); koopiad tasaarvestuse dokumentides nimetatud arvetest ja viivisearvestustest; 23.03.2015 põllumajandustarvikute hoiu- ja müügileping nr SA-156128. Nimetatud lepingu alusel on esitatud hagiavalduse lisas 2 toodud arved 30.11.2015 nr A114250 ja 30.11.2015 nr A-114247, samuti esitas hageja arved, mis on tasutud (A-113429, A011225).
6.Hageja esitas selgitavad dokumendid lisas 3 toodud 23.11.2016 arve nr I-012896 summas 12 906,70 eurot juurde. Hagiavalduse aluseks olevate lepingu punkt 6.10 kohaselt, juhul, kui ostja viivitab tarvikute hinna tasumisega, kohustub ostja tegema müüjaga koostööd võlgnevuse küsimuse lahendamiseks ja nõude tagamiseks ning sõlmima vastavad tagatislepingud. Muuhulgas kohustub ostja esitama müüjale hiljemalt 3 (kolme) päeva jooksul vastava nõude saamisest bilansi koos üksikasjaliku vara ja võlgade nimekirjaga ning kasumiaruande nõude saamise hetke seisuga. Hageja esitas kostjale vastava nõudekirja 11.11.2016, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et nõutud aruannete esitamata jätmise korral nõuab hageja leppetrahvi tasumist 20% lepingu koguhinnast (lepingu punkt 6.8). Kuna kostja ei reageerinud nõudekirjale mingil moel (mh aruannete esitamise tähtaja pikendamise taotlus), siis esitas hageja 23.11.2016 arve nr I-012896. Arve esitati e-kirjaga kostja esindaja e-posti aadressile, sellele oli lisatud arve ning leppetrahvi arvestus 2016. aasta jooksul kostjale esitatud arvetest. Kostja ei ole esitatud leppetrahvi nõuet vaidlustanud.
7.Samuti esitas hageja hagiavalduse lisas 2 toodud arvete aluseks olevad saatelehed ning vastava koondnimekirja. Hageja märkis, et pooled on fikseerinud suurema osa üleandmisele kuuluvatest tarvikutest juba 2015. ja 2016. aastal müügilepingute sõlmimisel, sätestades lepingu lisas 1 üle antava kauba nimekirja ja üleandmise tähtaja ning kostja ei ole tänaseks päevaks esitanud ühtegi pretensiooni, et talle ei ole kokkulepitud kaupa üle antud. Müügilepingute sõlmimise järgselt eraldi kokku lepitud ja üle antud kauba osas kuuluvad kohaldamisele kõik lepingute tingimused (p. 8.2.). Saatelehtedel nr 98 ja 115/c-596BCI puudub vastuvõtja allkiri ning arvel nr A- 126168 nimetatud kauba üleandmise kohta puudub saatekiri, mis tuleneb sellest, et kostja asukohas puudusid kauba kohale jõudmise hetkel kostja esindajad. Pooltevahelise aastatepikkuse praktika kohaselt laaditakse sellisel juhul kaup maha kostja asukohas ning juhul kui kostjal on pretensioone kauba kvaliteedi, koguse jms osas, siis kostja informeerib sellest hageja esindajat. Teiseks, koondnimekirjas on kõnealuste saatelehtede osas viide 2016. aasta lepingu lisale 1, millest nähtub, et arvetel ja saatelehtedel märgitud kaubad on loetletud antud lepingu lisas. Kaubad on lisa 1 kohaselt kostjale üle antud enne 02.04.2016 ning tänase päevani puuduvad kostjalt igasugused
2-16-16997 pretensioonid, sh pretensioonid kaupade mittesaamise kohta.
8.Vastuse punktides 4.4. ja 4.6. leiab kostja, et hagiavalduses toodud nõue ei ole selge, kuna pooltel on ka hulgaliselt vastastikuseid kohustusi. Eeltoodu tõendamiseks esitas kostja müügiarvete loendi, milles toodud arved on väidetavalt osaliselt tasumata, sest hageja vaidles vastu kostja poolt tehtud tasaarvestusavaldusele. Kuna eelkirjeldatud väidete tõendamiseks kostja ühtegi dokumenti ei esitanud, siis hageja pidas oluliseks seda teha. Loendi kohaselt on kostjale laekumata: 05.09.2016 arve nr 2.16. summas 7572,06 eurot; 22.11.2016 arve TASA-1 summas 37 675,57 eurot (arvestades kostja poolt 24.11.2016 esitatud kreeditarvet on arve summa 36 913,57 eurot). Hageja esitas antud arved kohtule. Nimetatud arved on tegelikkuses tasutud nii pangaülekandega ja tasaarvestuste teel: 05.09.2016 arve nr 2.16. summas 7572,06 eurot on hageja poolt 08.09.2016 tasutud pangaülekandega summas 7296,72 eurot ning ülejäänud 242,04 euro ulatuses tasaarvestatud hageja poolt kostjale esitatud arvetega. 22.11.2016 arve TASA-1 summas 36 913,57 eurot on hageja poolt tasaarvestatud kostjale esitatud arvetega, mis on loetletud lisas 2 toodud tasaarveldamise dokumendis nr TASA-010699 ja vastavad arved on esitatud lisas 3.
9.22.11.2016 arvelt TASA-1 nähtub kostjapoolne tasaarvestusavaldus hagejale. Hageja esitas nimetatud avaldusele viivitamatult 23.11.2016 vastuväite, kuna tasaarvestatud oli üksnes kostja põhikohustust hageja ees. Hagiavalduse aluseks oleva lepingute punkt 6.11. kohaselt, kui pool peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi, viivist ja/või leppetrahvi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel viivise ning leppetrahvi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja poolt esitatud arvete loendis ei vasta arve TASA-1 summa tegelikkusele, sest kostja on ise esitanud 24.11.2016 hagejale arvele osalise kreeditarve summas 762 eurot. Tegelik arve summa on seega 36 913,57 eurot ja hageja on vastava summa ka punktis 2.2. nimetatud tasaarveldamise dokumendiga tasaarvestanud. Kostja ei ole esitanud hagejale punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tasaarveldamise dokumentidele mitte ühtegi kirjalikku vastuväidet, sh puuduvad konkreetsed vastuväited ka vastuses hagiavaldusele. Kostja poolt esitatavad väited vastastikuste nõuete olemasolu kohta (eelkõige 05.09.2016 arve nr 2.16., mis on tasutud tegelikkuses pangaülekandega) on käsitletavad kohtu eksitamisena.
10.Kostja väidab vastuses (p. 4.9.), et hageja on arvestanud viiviseid viivisenõuetelt ning et hageja on teinud tasaarvestusi eelkõige viiviste osas ja alles siis põhinõude osas. Kuna kostja ühtegi konkreetset arvet, arvestust jms ei nimeta, siis on tegu paljasõnalise väitega. Juhul, kui kostja peab siiski silmas, et hageja on arvestanud viiviseid intressinõuetelt, siis hagiavalduse lisas 2 esitatud osadest müügiarvetest võib nimetatud järelduse teha, kuid see järeldus ei vasta tegelikkusele, poolte vahel aastate jooksul sõlmitud lepingutele ja pooltevahelises majandustegevuses kehtivale praktikale. Hagiavalduse aluseks oleva lepingute punkt 4.3. kohaselt teatud tarvikute (väetis, seemned jt) puhul on pooled kokku leppinud rahasummas (intressis), mis lisandub tarvikute hinnale ja esitatakse tarvikute arvel eraldi reana. Pooled on kokku leppinud, et nad ei käsitle eelnimetatud real olevat summat intressina, vaid tarvikute hinna osana. Kostjal oli võimalik tarvikute eest tasuda koheselt lepingu sõlmimisel jaanuaris, juhul kui kostja soovis seda teha siiski sügisel, oli tarvikute hind kallim. Hageja ei ole arvestanud intressidelt viivist. Hageja selgitas seoses esitatud väitega nõudesumma ebaõige arvestamise kohta, et hageja on teinud tasaarvestusi ja nõudesummat arvestanud siiski õiges järjekorras. Lepingu punktis 6.11. on sätestatud ühtne põhimõte, mille kohaselt kui pool peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja viivist, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks.
11.Võrreldes hagiavalduses esitatuga on kostja põhivõlgnevus 110 696,50 eurot vähenenud ning seisuga 20.01.2017 moodustab põhivõlgnevus 93 431,51 eurot, millele lisandub viivisenõue 0,2% päevas alates 28.11.2016. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagiavaldusest ei nähtu, millise
2-16-16997 tõendiga millist konkreetset asjaolu hageja tõendab. Iga konkreetse hagiavalduses toodud väite juures on viide hagi lisale ehk konkreetsele tõendile. Lisad (failid) on nummerdatud. Hageja jäi kõikide hagiavalduses esitatud taotluste juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles 06.12.2016 vastuses hagile sellele terves ulatuses vastu, palus jätta hagi rahuldamata, kuna haginõue ei ole selge ja tõendatud ning palus menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Hagiavaldusest ei nähtu, millise tõendiga iga konkreetset faktilist asjaolu hageja tõendada soovib. Hagile on listaud lisad, kuid lisatud lisade osas ei ole hageja esitanud, millist faktilist asjaolu hageja hagi lisades esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendada soovib. Hagiavalduses on hageja sulgudes toonud lisade nr-id , mis peaksid siis eeldatavasti tõendama asjaolusid, mida hageja on hagis toonud, kuid hagi lisad on nummerdamata, mistõttu ei ole need jälgitavad koos hagiavalduse tekstist tulenevaga. Hageja poolt esitatud hagi ei vasta eeltoodud TsMS § 236 nõuetele.
14.Kostja esitas 01.12.2016 määruskaebuse kohtumäärusele, millega Harju Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse. Määruskaebuses avaldas kostja kohtule, et kostjale ei olnud arusaadavad hageja nõuded, kuivõrd hageja ja kostja vahel on toimunud hulgaliselt tasaarvestusi, sest mõlemad on vastastikku arveid esitanud, mille tõttu esines poolte vahel vastastikuseid kohustusi. Kostja oli saatnud e-kirja, milles kinnitas, et kostja saab selgust hageja nõuete osas hagiavaldusest, mis on esitatud kohtule. Eeltoodut tõendab hageja määruskaebuse lisas 1 toodud hageja ja kostja kirjavahetusega. Kostja avaldas maakohtule määruskaebuses, et teeb 05.12.2016 õigusliku analüüsi ning kostja tõesti eeldas, et saab selgust hageja nõuetes. Kahetsusväärselt ei ole hageja ka hagiavalduses välja toonud nõuete kujunemist nii nagu hageja seda juba eelnevalt palunud oli.
15.Haginõue on põhjendamatu ja alusetu. Vale on hageja väide, et kostja ei kavatse oma võlgnevusi maksta. Hagejal ei olnud mingit vajadust pöörduda haginõudega kohtu poole oma väidetavate nõuete maksmapanekuks ja sissenõudmiseks. Kostja ei ole olnud vastu oma kohustuste täitmisele. Samas soovis kostja teada nõuete kujunemise asjaolusid. Haginõue ei ole selge kuivõrd pooltel on ka hulgaliselt vastastikuseid kohustusi. Eeltoodut tõendab kostja hagivastuse lisas 1 toodud dokumentaalse tõendiga, milles on loetletud kostja poolt hagejale esitatud müügiarved, mis osaliselt veel hageja poolt on kostjale tasumata, sest hageja vaidles vastu kostja poolt hagejale tehtud tasaarvestuse avalduses nimetatud arvete osas. Hulgaliselt hageja nõudeid kostja vastu on hageja tasaarvestanud kostja nõuetega hageja vastu, kuid hageja on keeldunud kostjale esitama tasaarvestuse avaldusi, millest nähtuks millist nõuet millega hageja tasaarvestanud on. Seetõttu on muutunud selgusetuks hageja nõude suurus ja olemasolu, kuivõrd tasaarvestatud on ka viiviseid. Kostjale ei ole olnud selge hageja nõude kujunemine.
16.Kostja on saatnud hagejale sellekohased päringud, kuid hageja ei ole vastanud kostjale ja nõude kujunemise kohta mingeid selgitusi andnud. Kostja viimasele kirjale, milles kostja palus selgitada nõude kujunemise aluseid, et saaks kindlaks määrata õiged nõuete suurused, vastas hageja, et on andnud hagi kohtusse ja et hagiavalduses olevat nõude kujunemine selgelt välja toodud. Seega valis hageja nõude asjaolude selgitamiseks ja poolte vahelise vaidluse lahendamiseks hagimenetluse, mis on ilmselgelt kulukam kui kohtuväliste lahenduste leidmine. Ka hagivaldusest ei nähtu tasaarvestused ja nõuete kujunemised. Seega, eelkõige huvitab kostjat teada saada hageja väidetava nõude kujunemine, reaalne suurus ja reaalne olemasolu ning kui hageja on valinud selleks hagimenetluse, siis kostjal tuleb selgust saada nõuete osas hagimenetluses. Menetluskulud
2-16-16997 aga seetõttu tuleb jätta hageja kanda. Hagivalduses ei avalda hageja, milline on hageja põhinõue väidetavast haginõudest. Hageja on ilmselgelt väidetavaid viivisenõudeid taas käsitlenud põhinõudena ja taas viiviste pealt viivist nõudes isegi haginõude osas.
17.Kostjale on arusaamatu ja hagis ei ole ka tõendatud ega isegi mitte kirjeldatud, kuidas on toimunud haginõude kujunemine. Kostja on esitanud arveid ka hagejale, mille tulemusel on tehtud tasaarvestusi, kuid hageja on teinud tasaarvestusi eelkõige viiviste osas ja alles siis põhinõude osas, mistõttu on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole õigesti kostja nõudesummat arvestanud. Nii nagu avaldatud, ei ole hageja kostjale tasaarvestuse avaldusi esitanud, vaid on ise teinud mahaarvamisi. Mõningad raskused maksetega (millega on pidavalt tegeletud ja neid on tasutud ja tasaarvestatud) tekkisid mitte kostja pahatahtlikkusest või soovimatusest tasuda oma kohustusi, vaid seetõttu, et 2016. aasta viljakasvatushooaeg oli klimaatilistel põhjustel viljakasvatuseks mittesobiv, mistõttu suurem osa viljast ikaldus. Hageja nõuetes, sh haginõudes esitatus ei ole nähtav ja arusaadav, kuidas on pidevalt viivisenõue saanud põhinõudeks, mistõttu ei ole arusaadav võla olemasolu, ning kui see esineks, siis on kostja soovinud pidavalt kohtuväliselt ka teada ja selgust saada nõuetes. Kostja poolt esitatud arveid ei ole hageja kostjale täies ulatuses tasunud, sest hageja vaidles vastu kostja tasaarvestuse avalduse osas. Seega esineb hagejal võlgnevus kostja ees nii nagu menetlusdokumendi lisas 1 toodud. Hagimenetluses tuleb hagejal nõuet tõendada. Hagiavaldus on ebaselge, põhjendamatu ja alusetu, mistõttu tuleb maakohtul jätta hagi rahuldamata. Pelgalt arvete esitamine ei tõenda nõude olemasolu ega selle suurust.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt selgitab kohus menetluse eset (I); seejärel käsitleb kohus hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
19.Riigikohus on 19.02.2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Kohus peab selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23.10.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
20.Algselt on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 105 026 eurot, 11.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2518,91 eurot ja edasiulatuva viivise 0,2% põhivõlgnevuselt päevas alates 12.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni (tl 63). Hiljem on hageja 20.01.2017 menetlusdokumendis (tl 148) ja 18.04.2017 kohtuistungil (protokoll, tl 186 pöördel) vähendanud oma esialgset nõuet kostja vastu. Hageja on hagist loobunud summa 11 594,49 euro osas, selgitades seda tasaarvestusega hagi esitamise järgselt (tl 186 pöördel, tl 187 pöördel). Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja oma 20.01.2017 menetlusdokumendis ja 18.04.2017 toimunud kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades nõuet 11 594,49 euro ulatuses. Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Seetõttu võtab kohus hageja nõude 11 594,49 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus
2-16-16997 on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, jättes hagist osalise loobumisega seotud menetluskulude jaotuse märkimata. Menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuses, arvestades hageja poolt esitatud teiste nõuete rahuldamise ulatust (vt käesoleva kohtuotsuse p 32).
21.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 19-20 märgitud asjaolusid, lõpetas kohus osaliselt käesoleva tsiviilasja menetluse hageja põhinõude osas 11 594,49 euro ulatuses. Eelnevalt arvestades lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla nõudes summas 93 431,51 eurot ja viivise nõuet viivise saamiseks alates 28.11.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. II
22.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt.
23.Hageja on oma nõuete aluse ja kujunemise osas esitanud kohtule tõendid (tl 11-31; tl 150-175). Hageja tugineb hagi aluse osas nii hagiavalduses kui ka 20.01.2017 menetlusdokumendis esitatule. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel sõlmitud põllumajandustarvikute hoiu- ja müügilepingutest (tl 11-14 ja tl 151-153), millest tulenevaid kohustusi pole kostja kohaselt täitnud. Muuhulgas on hageja nõude kujunemist mõjutanud hageja poolt tehtud tasaarvestused (vt TASA-010699, tl 151 ja TRT-000035, tl 159). Hageja selgitas kohtuistungil oma nõude summa kujunemist järgnevaga: „Selgitan kuidas saime 93 431,51 eurot. Kui lahutada summast 110 696,50 eurot (see on põhinõue ilma viiviseta (tl 15) 18 004,03 eurot, kus on põhinõue, mis on hagejal kostja vastu ning mis tasaarvestati (tl 151 esimene rida). Peale hagi esitamist esitati veel täiendavaid arveid kauba eest. Selles osas viitan (tl 162) reskontros olevale kolmandale reale, mis on summas 79,84 eurot ja neljandale reale summas 184,24 eurot. Ning on veel mingid arved, mis suurendavad 92 692,47 summat aga täpselt ei oska öelda hetkel.“ Kohus leiab, et hageja selgitus nõude kujunemise kohta on arusaadav ja mh toimiku lk 151 asuva tasaarvestamise dokumendiga põhjendatav osas, mis puudutab summat 92 692,47 eurot (st hageja tasaarvestas tl 26 asuva arve nr A-114247 arve 18 004,03 euro osas ja vastavalt vähenes ka hageja nõue). Samas ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud nimetatud summast suurema kostja võlgnevuse olemasolu ja kohus ei saa antud summast suurema võlgnevuse olemasolu loogiliselt järeldada ka tl 162 reskontros oleva kolmanda ja neljanda rea või hageja viidatud ebamääraste „veel mingite arvete“ põhjal, mis hageja väitel suurendavad summat 92 692,47 eurot. Seega lähtub kohus sellest, et hageja on tõendanud kostja võlgnevust hageja ees summas 92 692,47 eurot.
24.Kostja vastuväited hagile seisnesid eelkõige selles, et hageja pole arusaadavalt kirjeldanud ega tõendanud oma nõuete kujunemist. Kohus möönab, et hageja on esitanud oma nõude kujunemise põhjendused segadusttekitavalt ning nendest arusaamiseks tuleb vaadelda kahte menetlusdokumenti (hagi ja 20.01.2017 menetlusdokument koos lisamaterjalidega) ning nõude kujunemist pidi hageja selgitama veel ka kohtuistungil. Vaatamata sellele leiab kohus, et kokkuvõttes on hageja tõendanud oma nõude suurust summas 92 692,47 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 23). Kohus ei saa asja lahendamisel lähtuda kostja ebamäärasel tasemel vastuväidetest, sest kostjal on ka endal oma vastuväidete tõendamise kohustus (TsMS § 230 lg 1). Kohus leiab, et kui kostja ei olnud päri hageja nõude arvestusega, siis pidanuks ta esitama kohtule omapoolsed arvestused ja neid kinnitavad konkreetsed tõendid. Samas kostja ei eita võlgnevust
2-16-16997 hageja ees, paludes mh kohtuistungil tuvastada hageja nõude suurus (vt tl 187 pöördel). Kostja tunnistab oma võlgnevuse olemasolu ka 17.10.2016 e-kirjas (tl 30). Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud nõude alust ja sisu, tehes seejuures viiteid tõenditele, millega ta oma nõuet kinnitab. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et hagejal pole täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Kuna kostja ei väida ning pole ka tõendanud, et kostja oleks teinud hageja näidatust rohkem makseid, siis sellises olukorras kostja konkreetsete vastuväidete puudumisel hagejale täiendava võlanõude selgitamise kohustuse panemine oleks ebamõistlik.
25.Siiski saab kohus anda hinnangu kostja konkreetsetele vastuväidetele, mis puudutavad hageja ja kostja vahelist nõuete tasaarvestust. Kostja väitis vastuses hagile, et hagejal esineb võlgnevus kostja ees nii, nagu on näidatud tl 109 (vt tl 102, tl 109). Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväide (mis põhineb kahele justkui laekumata kostja arvele, 05.09.2016 arvele nr 16019 ja 22.11.2016 arvele nr TASA-1) on ebaõige. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatult selgitanud ja tõendanud, et kostja 05.09.2016 arve nr 16019 summas 7572,06 eurot on hageja poolt 08.09.2016 tasutud pangaülekandega summas 7296,72 eurot (vt tl 158 pöördel maksekorraldus) ning ülejäänud 275,34 euro ulatuses tasaarvestatud hageja poolt kostjale esitatud arvetega (vt tl 159 tasaarveldamise dokument nr. TRT-000035). Samuti on hageja tõendanud, et kostja 22.11.2016 arve nr TASA-1 on hageja poolt summas 36 913,57 eurot tasaarvestatud kostjale esitatud arvetega, mis on loetletud tasaarveldamise dokumendis nr TASA-010699 (tl 151) ning ülejäänud osas summas 762 eurot on 22.11.2016 arve nr TASA-1 kaetud kostja kreeditarvega (tl 161 pöördel).
26.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-s 25 esitatud põhjendusi on hageja nõude kujunemisel juba arvesse võetud kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldust (arve nr TASA-1, tl 158). Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks kostja poolt kohtuistungil väidetu, et kostja tasaarvestuse võrra peaks hageja põhinõue vähenema (tl 187 pöördel, tl 188). Kohus nõustub seejuures hageja poolt 23.11.2016 vastuväitega kostja arvega nr TASA-1 esitatud tasaarvestusavaldusele (tl 159 pöördel). Kohus leiab, et hagejal oli õigus teha kostja nõude osas tasaarvestus enda viivisearvetega ja hageja on õigustatult viidanud pooltevahelise lepingu p-le 6.11., milles on sätestatud, et kui pool peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi, viivist ja/või leppetrahvi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel viivise ning leppetrahvi ja lõpuks põhikohustuse katteks (tl 13). Nimetatud lepingupunkti regulatsioon on kooskõlas ka VÕS § 201 lõikega 2, milles on sätestatud, et kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi, loetakse, et tasaarvestus toimub esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tasaarvestav pool ei või teise poole nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks erinevat järjekorda. Kohus leiab, et oma võlgnevusest ja tasumisega viivitamisest teadlikul kostjal ei olnud õigus teostada tasaarvestust üksnes oma põhivõlgnevuse arvelt. Seda, et hageja ei pidanud vastu tulema kostja tasarvestusega seotud käibemaksusumma väljamaksmise nõudele, on kostja esindaja ka ise kohtuistungil kinnitanud (tl 187 pöördel). Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga selles, et kostja ei ole varasemalt (s.t enne kohtuistungit) vaidlustanud hageja tl 151 asuvat tasaarvestuse avaldust. Kuna kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hageja poolt tehtud tasaarvestusavaldusele viivitamata vastuväite esitanud, kohaldub VÕS § 201 lg 1, millest tulenevalt hagejal oli õigus ise määrata nõuded, mis tasaarvestatakse.
27.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, nagu oleks hageja arvestanud intressilt viivist, mille osas kostja viitas näitena 30.11.2015 arvele (tl 167 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul kohaldub omavahel kokkulepitu ja tegemist ei ole intressiga. Pooltevahelise lepingu p 4.3. kohaselt teatud tarvikute (väetis, seemned jt.) puhul on pooled kokku leppinud rahasummas (intressis), mis lisandub tarvikute hinnale ja esitatakse tarvikute arvel eraldi reana. Pooled on kokku leppinud, et nad ei käsitle eelnimetatud real olevat summat intressina, vaid tarvikute hinna osana (tl 12, tl 152).
2-16-16997
28.Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust viivise vähendamiseks. Pooltevahelise lepingu p-s
6.4.on kokku lepitud viivise määrana kuni 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas (tl 12, tl 152). Kohus leiab, et tegemist ei ole liialt kõrge viivisemääraga, arvestades seda, et pooled sõlmisid lepingu ning kostja võlgnevus tekkis tema majandustegevuses. Riigikohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks majandustegevuses sõlmitud tehingu puhul seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt RKTKo 3-2-15-13 p-d 48-49 ja 3-2-1-139-14 p 10-13). Viivise vähendamise põhjuseks ei saa samuti olla kostja väidetu, et tegemist on ilmastikuoludest tulenevalt tekkinud võlgnevusega (tl 187). Kohus märgib, et põllumajanduslik tegevus on suures osas ilmastikuga seotud ning muutlikud ilmastikuolud ei saa kohtu hinnangul põllumajanduses tegutseva ettevõtte jaoks olla kohustuse rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kohtu arvates võib mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et põllumajanduses tegutsev isik ilma muutlikkuse faktoriga arvestaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks jäänud oma kohustuste täitmisega viivitusse vääramatu jõu tõttu.
29.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et põhjendamatu on hageja nõue kostjalt viivise saamiseks alates 28.11.2016 määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Pooltevahelise lepingu p 6.7. kohaselt (tl 12, tl 152) esitab müüja viivise saamise nõude ostjale arvena. Hageja on kohtule esitanud üksnes 11.11.2016 viivisearve nr I-012879 summas 2518,91 eurot (tl 66) ning nimetatud viivisearve nr I-012879 on hageja kinnitusel tasaarvestatud arvega nr TASA-010699 (tl 151). Samuti kinnitas hageja kohtuistungil, et müügireskontros (tl 162) on kajastatud kahe esimese reana kaks viivisearvet, mida hageja ei ole esitanud. Sellele, et pooltevahelise lepingu alusel tuli esitada viivise arve, on tuginenud ka kostja (tl 187 pöördel). Kuna hageja viivise arvete esitamist alates 28.11.2016 nõutava viivise puhul tõendanud ei ole, jääb hageja viivisenõue käesolevas menetluses rahuldamata. Kohus selgitab, et eeltoodu ei tähenda, et hageja ei võiks kostjalt viivist nõuda perioodi eest alates 28.11.2016 mingis muus menetluses, kui hageja on esitanud või esitab kostjale vastavad nõuetekohased viivisearved. Käesolevas menetluses saab kohus lähtuda üksnes käesolevas asjas kohtule esitatud nõuetest ja tõenditest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja võlgnevus hageja ees oli olulises muutumises juba käesoleva menetluse kestel (vt kohtuotsuse I osa) ning sõltuvalt asjaoludest võib see võlgnevus ka edaspidi suureneda või väheneda. Kujunenud olukorras, kus kostja valdavas osas hageja nõude olemasolu ei vaidlusta, oleks kohtu hinnangul pooltel mõistlik eelkõige omavahel selgitada hageja nõude täpne suurus mingi konkreetse ajahetke seisuga ja leppida kokku selle tasumise tingimustes. III
30.Arvestades käesoleva kohtuotsuse I ja II osas esitatud põhjendusi kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja vastuväited hageja nõuetele ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud ja kostja ei ole nõuete sissenõutavust eraldiseisvalt vaidlustanud, siis on kohus seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine.
31.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 92 692,47 eurot
2-16-16997 ja jätab hagi rahuldamata võlgnevuse väljamõistmiseks summas 739,04 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt viivise saamiseks alates 28.11.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagiga seotud menetluskulud tuleb käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades jätta täielikult kostja kanda, sest kõigis peamistes vaidlusküsimustes olid hageja argumendid põhjendatud ning kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas. Samuti oli hagist osalise loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja vähendas pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõuet (TsMS § 168 lg 4).
33.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 1875 eurot (mis vastab 25 tunnile) ja riigilõivust kokku 1850 eurot (tl 33; tl 45). Hageja menetluskulud kokku on summas 3725 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1800 eurot. Kuna hagi tagamise taotlus jäi kokkuvõttes rahuldamata, siis hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot kohus põhjendatud menetluskuluks ei pea. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on 25 h. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu ei nõua menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot/h (käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks.
34.Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 15 h, mis tunnitasu 75 eurot/h alusel vastab 1125 eurole. Seejuures võtab kohus arvesse ka seda, et hageja esitas oma nõude kujunemise põhjendused segadusttekitavalt ning nendest arusaamiseks tuleb vaadelda kahte menetlusdokumenti (hagi ja 20.01.2017 menetlusdokument koos arvukate lisamaterjalidega) ning nõude kujunemist pidi hageja selgitama veel ka kohtuistungil. Samuti on suur osa hageja esindaja osutatud õigusabist seotud määruskaebemenetlusega (kus kostja määruskaebus rahuldati) ning ka täiendava hagi tagamise taotluse koostamisega, mida kohus ei rahuldanud. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2925 eurot, sealhulgas riigilõiv 1800 eurot ja õigusabikulud 1125 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 750 euro ulatuses (10 x 75). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2925 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
2-16-16997 menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.