Võlaõigus

144.39 eurot. AS xxx loovutas laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded kostja vastu 28.05.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lisaks on hagejal tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud ekirjadega, võlanõude avaldamisega. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist laenulepingu nr XXX alusel 50.00 eurot ja laenulepingu nr XXX alusel 50.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 4745.11 eurot, intress 389.37 eurot, haldustasu 6.00 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 319.74 eurot ning viivis alates 26.09.2024 kuni põhinõude summas 4745.11 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas; laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1994.35 eurot, intress 167.78 eurot, haldustasu 15.60 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 144.39 eurot ning viivis alates 26.09.2024 kuni põhinõude summas 1994.35 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas. Hageja esitas 15.10.2024 ja 14.02.2025 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algsed krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX alusel seisuga 14.02.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1234.68 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus alates 17. osamaksest summas 3059.33 eurot ning viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras sätestatud määras 20,90% aastas põhiosalt 1234.68 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX alusel seisuga 14.02.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 350.54 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus alates 16. osamaksest summas 1499.62 eurot ning viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras sätestatud määras 21,90% aastas põhiosalt 350.54 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv summas 770.00 eurot ja hageja õigusabikulud 1583.25 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel 21.11.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine 4

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

5

II Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 4745.11 eurot, intress 389.37 eurot, haldustasu 6.00 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 319.74 eurot ning viivis alates 26.09.2024 kuni põhinõude summas 4745.11 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas; laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1994.35 eurot, intress 167.78 eurot, haldustasu 15.60 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 144.39 eurot ning viivis alates 26.09.2024 kuni põhinõude summas 1994.35 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: xxx AS (endine xxx AS) ja kostja sõlmisid 13.09.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 5000.00 eurot, lepingutasuga 100.00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 01.11.202301.10.2026, intressi määraga 20,90% aastas, viivise määraga 20,90% aastas, haldustasuga 1.50 eurot kuus (dtl 45-60); xxx AS tegi kostjale 13.09.2023 ülekande summas 4869.32 eurot (dtl 62); kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi xxx AS-ile kogusummas 575.31 eurot (dtl 166-170); kostja ei täitnud laenulepingust nr XXX tulenevaid maksekohustusi alates

6

IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et esialgsed võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning jõudnud järelduseni, et kostja oli võimeline täitma lepingutes toodud summas osamaksetega lepinguid. Laenulepingu nr XXX puhul hindas esialgne krediidiandja kostja laenutaotlust ja tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud, regulaarsed sissetulekuid kontrollis esialgne krediidiandja Maksu-ja Tolliameti põhjal (dtl 66-83). Laenulepingu nr XXX puhul hindas esialgne krediidiandja kostja laenutaotlust (dtl 119) ja tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis krediidianalüüsi (dtl 120-122) ja päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud, regulaarsed sissetulekuid kontrollis esialgne krediidiandja Maksu-ja Tolliametist/ Pensioniregistrist. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja selgituste kohaselt kostjaga laenulepingu nr XXX sõlmimisel kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile ning laenulepingu nr XXX sõlmimisel kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit ja tegi päringu Maksuja Tolliametile/Pensioniregistrile. Kohtu hinnangul ei saa pidada viidatud päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. xxx AS-i raportist (dtl 66-83) ja AS-i xx krediidianalüüsist (dtl 120-122) nähtub, et kostja sissetulek oli madalam, kui kostja ise on laenutaotlustes märkinud ning hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on krediidiandjad vastuolu kontrollinud. Samuti ei ole selgitatud ega tõendatud, kuidas on kontrollitud kostja igakuiseid kohustusi. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et krediidiandjad oleks viidatud päringud teinud, kuna on esitanud vaid algsete krediidiandjate koostatud krediidianalüüsid. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul xxx AS-il ega AS-il xxx tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjatel puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. 7

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 15.10.2024 ja 14.02.2025 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algsed krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX alusel seisuga 14.02.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1234.68 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus alates 17. osamaksest summas 3059.33 eurot ning viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras sätestatud määras 20,90% aastas põhiosalt 1234.68 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX alusel seisuga 14.02.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 350.54 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus alates 16. osamaksest summas 1499.62 eurot ning viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras sätestatud määras 21,90% aastas põhiosalt 350.54 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud summa tasumisele suunatud nõuded ei ole alternatiivsed nõuded vaatamata sellele, et nõude summad on erinevad. Seega vaatamata sellele, et hageja on ise sõnastanud oma hilisema nõude võrreldes algses hagis esitatuga alternatiivse nõudena. Samuti ei ole hageja loobunud algses hagis esitatud nõudest. Seega 15.10.2024 ja 14.02.2025 hageja menetlusdokumentides esitatud sissenõutavaks muutunud põhivõla ja viivise nõuded ei ole algse hagi nõude suhtes alternatiivsed nõuded TsMS § 370 lg 2 mõttes. Küll aga on alternatiivne nõue mõista kostjalt TsMS § 369 kohaselt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed vastavalt uuele maksegraafikule. V Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingute ülesütlemine oli kehtiv. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenulepingu nr XXX alusel kohustus kostja tagastama laenu xxx AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 01.11.2023-01.10.2026. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses 01.02.2024, 01.03.2024, 01.04.2024 ja 01.05.2024 tagasimaksetega, mistõttu saatis Coop Pank AS kostjale 30.04.2024 laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 30.05.2024. Arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 30.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud laenulepingu nr XXX ülesütlemine kehtiv. 8

Laenulepingu nr XXX alusel kohustus kostja tagastama laenu AS-ile xxx vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 05.12.2023-05.05.2027. Kostja oli hagiavalduse kohaselt viivituses 05.02.2024, 05.03.2024, 05.04.2024 ja 05.05.2024 tagasimaksetega, mistõttu saatis AS xxx kostjale 06.05.2024 laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 27.05.2024. Arvestades kõik kostja tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 27.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud laenulepingu nr XXX ülesütlemine kehtiv. VI Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja märgib, et kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi xxx AS-ile kogusummas 575.31 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks. xxx AS tegi kostjale väljamakse summas 4869.32 eurot (5000.00 eurot - lepingutasu 100.00 eurot väikelaenukindlustuse osamakse 30.68 eurot) ning kostjal tuleb seega tagastada laenulepingu nr XXX alusel 4294.01 eurot (4869.32 eurot - 575.31 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et laenuleping nr XXX ei olnud kehtivalt üles öeldud, on põhjendatud põhivõlgnevuse väljamõistmine üksnes kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksete ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on laenulepingu nr XXX alusel saadud 5000.00 euro suurusest krediidist sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kuni 01.03.2025 osamakseni, kogusummas 1944.70 eurot, millest kostja on tasunud 575.31 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenuleping nr XXX alusel põhivõlg 1369.39 eurot (1944.70 eurot - 575.31 eurot). Hageja märgib, et kostjalt on toimunud laenulepingu nr XXX alusel laekumisi AS-ile xxx kogusummas 149.84 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks. AS xxx tegi kostjale väljamakse summas 2000.00 eurot ning kostjal tuleb seega tagastada laenulepingu nr XXX alusel 1850.16 eurot (2000.00 eurot - 149.84 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et laenuleping nr XXX ei olnud kehtivalt üles öeldud, on põhjendatud põhivõlgnevuse väljamõistmine üksnes kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksete ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on laenulepingu nr XXX alusel saadud 2000.00 euro suurusest krediidist sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kuni 05.03.2025 osamakseni, kogusummas 545.86 eurot, millest kostja on tasunud 149.84 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenuleping nr XXX alusel põhivõlg 396.02 eurot (545.86 eurot 149.84 eurot). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja kostja ja xxx AS-i vahel 13.09.2023 laenulepingu nr XXX kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel vastavalt maksegraafikule alates 01.04.2025 kuni 01.10.2026, kogusummas 2924.62 eurot (dtl 223). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja kostja ja AS-i xxx vahel 25.10.2023 laenulepingu nr XXX kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel vastavalt maksegraafikule alates 05.04.2025 kuni 05.05.2027, kogusummas 1454.14 eurot (dtl 223). Kohus on seisukohal, et edasiulatuv tagasimaksete tasumise nõue vastavalt laenulepingute nr XXX ja XXX maksegraafikutele on põhjendatud, sest kostja ei ole tasunud pikema perioodi vältel ka seniseid makseid. Seetõttu rahuldab kohus hageja edasiulatuva tagasimaksete väljamõistmise nõude. VII Kohus hindab hageja kõrvalnõuete põhjendatust. 9

Laenulepingu nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista intress 389.37 eurot, haldustasu 6.00 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 319.74 eurot ning viivis alates 26.09.2024 kuni põhinõude summas 4745.11 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas. Laenulepingu nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista intress 167.78 eurot, haldustasu 15.60 eurot, sissenõudmiskulud 50.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 144.39 eurot ning viivis alates 26.09.2024 kuni põhinõude summas 1994.35 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas. Tagasimaksete uuesti määramisel ei ole hageja intressi juurde arvestanud. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata. Haldustasu on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses muu tasu, mida kostja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale ei võlgne. Seega jääb hageja haldustasu nõue laenulepingu nr XXX alusel 6.00 eurot ja laenulepingu nr XXX alusel 15.60 eurot rahuldamata. Hageja esitas 15.10.2024 ja 14.02.2025 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks edasiulatuva viivise väljamõistmist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras sätestatud määras laenulepingu nr XXX alusel 20,90% aastas ja laenulepingu nr XXX alusel 21,90% aastas. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuleping nr XXX ja laenuleping nr XXX ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud hageja viivise nõue alates lepingute ülesütlemisest hagiavalduse esitamiseni. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt lepingujärgses viivisemääras, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 33 ja 34). Seega kuulub hageja nõue, mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses viivisemääras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni ning edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni, rahuldamisele laenulepingu nr XXX ja laenulepingu nr XXX osas. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist kummagi lepingu puhul 50.00 eurot, kokku 100.00 eurot. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses kostjale meeldetuletuskirju (dtl 84-100; dtl 123-144). Lisaks on selgitanud, et hagejal on tekkinud kostja makseviivitusega seoses muud kulud, sh kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud e-kirjadega, võlanõude avaldamisega. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113 2 lg-s 2 sätestatust ning AS-i xxx lepingu tingimuste punktis 4.6 sätestatust.

10

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuleping nr XXX ja laenuleping nr XXX ei olnud kehtivalt üles öeldud, on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue õiguslikult põhjendamatu ning jääb rahuldamata. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi E K B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja xxx AS-iga 13.09.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1369.39 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 1369.39 eurot, lugedes viivise määraks 20,90% aastas, alates 31.03.2025 kuni täitmiseni; AS-iga xx 25.10.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 396.02 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 396.02 eurot, lugedes viivise määraks 21,90% aastas, alates 31.03.2025 kuni täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest xxx ASiga 13.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel hageja 14.02.2025 uuesti määratud maksegraafiku kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel alates 01.04.2025 kuni 01.10.2026, kogusummas 2924.62 eurot, järgmiselt: 01.04.2025 - 137.06 eurot; 01.05.2025 - 139.44 eurot; 01.06.2025 - 141.87 eurot; 01.07.2025 - 144.34 eurot; 01.08.2025 - 146.86 eurot; 01.09.2025 - 149.42 eurot; 01.10.2025 - 152.02 eurot; 01.11.2025 - 154.67 eurot; 01.12.2025 - 157.36 eurot; 01.01.2026 - 160.10 eurot; 01.02.2026 - 162.89 eurot; 01.03.2026 - 165.73 eurot; 01.04.2026 - 168.61 eurot; 01.05.2026 - 171.55 eurot; 01.06.2026 - 174.54 eurot; 01.07.2026 - 177.58 eurot; 01.08.2026 - 180.67 eurot; 01.09.2026 - 183.82 eurot; 01.10.2026 - 56.09 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja xxx AS-iga 13.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel viivise alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt, lugedes viivise määraks 20,90% aastas, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest AS-iga xxx 25.10.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel hageja 14.02.2025 uuesti määratud maksegraafiku kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel alates 05.04.2025 kuni 05.05.2027, kogusummas 1454.14 eurot, järgmiselt: 05.04.2025 - 43.60 eurot; 05.05.2025 - 45.28 eurot; 05.06.2025 - 45.27 eurot; 05.07.2025 - 46.93 eurot; 05.08.2025 - 47.01 eurot; 05.09.2025 - 47.90 eurot; 11

05.10.2025 - 49.52 eurot; 05.11.2025 - 49.74 eurot; 05.12.2025 - 51.33 eurot; 05.01.2026 - 51.64 eurot; 05.02.2026 - 52.62 eurot; 05.03.2026 - 55.29 eurot; 05.04.2026 - 54.65 eurot; 05.05.2026 - 56.18 eurot; 05.06.2026 - 56.74 eurot; 05.07.2026 - 58.24 eurot; 05.08.2026 - 58.91 eurot; 05.09.2026 - 60.02 eurot; 05.10.2026 - 61.47 eurot; 05.11.2026 - 62.31 eurot; 05.12.2026 - 63.73 eurot; 05.01.2027 - 64.69 eurot; 05.02.2027 - 65.91 eurot; 05.03.2027 - 67.53 eurot; 05.04.2027 - 68.42 eurot; 05.05.2027 - 69.21 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja AS-iga xxx 25.10.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel viivise alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt, lugedes viivise määraks 21,90% aastas, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 595.29 eurot, intressi nõude 557.15 eurot, haldustasu nõude 21.60 eurot, sissenõudmiskulude nõude 100.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 464.13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 7882.34 euro maksmist, millest kohus rahuldab 78% (6144.17 eurot / 7882.34 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 22% ulatuses hageja kanda ja 78% ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.