Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-643

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Xxxx on 12.01.2017 esitanud Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja palub pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik end töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas. Võlgniku igakuine sissetulekuks on töövõimetuspension, mille suurus on alla miinimumpalga ja seetõttu on ta muutunud maksejõuetuks, sest ei ole suuteline täitma oma kohustusi. võlgniku võlgnevused tekkisid tulenevalt asjaolust, et tema korteris käisid vargad, kes varastasid tema isikut tõendava dokumendi ja raha pangakontolt. Võlgnik töötas puhastusteenindajana, kuid lahkus madala töötasu tõttu töölt. Võlgnikul on kaks last, kellest üks on alaealine. võlgnik elab ema juures. võlgnikul puudub vara, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 4 518.71 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 25.01.2017 määrustega kohustanud krediidiasutusi esitama võlgniku viimase viie aasta pangakonto väljavõtted ja Maksu- ja Tolliametit esitama andmed võlgniku viimase viie aasta sissetulekute kohta, samuti esitama võlgniku tuludeklaratsioonid aastate 2012-2015 kohta. 22.02.2017 kirjaga on kohus järelpärimise teinud kaubandusettevõtetele andmete esitamiseks võlgniku osalemise kohta püsikliendipragrammides. Kohustatud isikud on kohtu nõudmistele ja järelpärimistele vastanud.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

2-17-643

PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub väärtust omav vara. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetushüvitis. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 4 518.71 euro ulatuses. Võlgniku vara suhtes on käimas 4 täitemenetlust. Võlgnik on Eesti Töötukassas arvel töötuna. Kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustasid võlgniku sissetuleku ajavahemikus 01.01.201231.10.2016 sotsiaaltoetused ja töötasus kokku summas 15 809.75 eurot. Võlgnikul on 2 last, kellest üks on alaealine. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tal puudub igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Kohtul puuduvad andmed võlgniku vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgniku pangakontolt nähtub, et võlgnik on igakuiselt võtnud sularahas välja olulise osa oma sissetulekutest, kuid selle raha kasutamise kohta puudub kohtul informatsioon. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid

2-17-643

võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt ei võimalda tema varaline olukord ja töötus tal täita olemasolevaid kohustusi. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et tema korteris käisid vargad, kes varastasid tema isikut tõendava dokumendi ja raha pangakontolt. Kohtu infosüsteemi KIS2 andmetel on võlgnik kannatanu kriminaalasjas nr 1-14-4214. Kohus ei ole võlgniku pankrotiavalduse alusel andmeid kogudes ja kogutud tõendeid analüüsides tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab Xxxx, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui Xxxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxxpankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.