lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-1468/5

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-1468/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1351
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsK § 175 lg 2TsK § 233TsMS § 229Tõendi mõisteTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 61Päraldise lõppemine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number Kohus

2-04-1468 Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2006, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

H.K-i hagi S.P vastu 214 390,70 krooni saamiseks Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik H.K-i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

28.09.2006

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H.K, esindaja Stanislav Buldakov Kostja S.P Kolmanda isiku kostja poolel E-A AS, esindaja Marina Smirnova

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista S.P-lt (ik xxxxxxxxxxx, eluk x) H.Ki (ik xxxxxxxxxxx, eluk x ) 214 390,70 (kakssada neliteist tuhat kolmsada üheksakümmend ) krooni ja 70 senti tagastamata laenu ja viivist.
3.Välja mõista S.Plt menetluskulusid 33 000 (kolmkümmend kolm tuhat) krooni, millest riigilõiv on 24 000 krooni ja õigusabikulud 9 000 krooni H.Ki kasuks
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Otsuse peale võib esitada kättetoimetamisest alates.

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
jooksul

otsuse

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.H.K esitas 28.10.2004 hagi S.P vastu võlgnevuse 214 390,70 krooni saamiseks. Hagi kohaselt andis hageja 22.02.2001 kostjale laenu summas 7225 USD (124 831 krooni), mida kostja kohustus tagastama 06.03.2001. Kostja ei ole raha hagejale tagastanud. Pooled olid kokku leppinud viivises 1% päevas võlgnetavalt summalt. Seisuga 27.10.2004 moodustas kostja viivis 96 092,50 USD. Lähtudes hea usu põhimõttest vähendas hageja kostjalt nõutavat viivist 89 559,70 kroonini. Kostja vastus
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna laenusumma tagastati E-A AS poolt. 22.02.2001 pöördus E-A AS-i endine juhataja G. N kostja poole palvega vormistada E-A AS-ile laen summas 7 000 USD. Ettepaneku vormistada laen kostja allkirjaga tegi

hageja. Hageja andis laenu selle tingimusega, et laenusumma tagastatakse koos intressiga 8% kuus (s.o 225 USD). Kostja kirjutas allkirja laenusumma 7 225 USD saamise kohta. G.N andis kostaje võlakirja E-A AS poolt. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht

3.Menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel kaasatud E-A AS palus jätta hagi rahuldamata, kuna laen on täielikult tagastatud. Kolmas isik laenas kostja kaudu hagejalt 7225 USA dollarit, mis tagastati hagejale 07.12.2001. Kuivõrd laenu tagastamisega viivitati 276 päeva, tasus kolmas isik viivist 344 533,55 krooni (1 248,31 krooni x 276 päeva). Kokku tagastati hagejale 469 364,55 krooni. Laenu tagastas kolmas isik järgnevalt: 07.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 10 000 USD (176 753 krooni, s.h 124 831 krooni laen ja 51 922 krooni viivist); 10.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 155 000 krooni viivist; 11.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 115 000 krooni viivist; 21.12.2001 kassa väljamineku orderi alusel 3 000 USD (52 830 krooni, sh 22 611,55 krooni viivis ja 30 218,45 krooni teise laenu kustutamiseks). Maakohtu põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 20.02.2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja laenas hagejalt 7 225 USD, tagastamise tähtajaga 06.03.2001, viivisega 1% päevas viivitatud summalt (t.lk 10-11). Seega on hageja ja kostja vahel võlasuhe. Asjaolu, et kostja laenas raha edasi (t lk 24) ei vabasta kostjat kohustusest hageja ees. Võlgnikuks antud suhtes on siiski kostja.
5.Pooltel on vaidlus selles, kas laen on tagastatud. Kostja ja kolmanda isiku väidetel tagastas kolmas isik kostja eest laenu (t.lk 52-55, 67-70). Hage eitas seda ja leidis, et kolmas isik tasus enda võlgnevuse hageja ees. Vaidlust ei ole selles, et hagejal ja kolmandal isikul olid võlasuhted (t.lk 78-79). Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 sätestab, et võetud kohustis tuleb täita nõuetekohaset viisil, § 174 järgi on kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. Kolmas isik selgitas, et tema tahe oli suunatud kostja võla tasumisele. Hagejal on õigus, et kolmanda isiku poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kolmas isik oleks tasunud kostja võla, kuid antud situatsioonis loeb kolmanda isiku tahe kuivõrd TsÜS § 61 järgi on tehingus oluline isiku tahe. Kui kolmas isik on soovinud tasuda kostja võlgnevuse, siis tuleb seda vastavalt ka käsitleda. TsK § 175 lg 2 kohaselt kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kohustus täita kohustis isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmine vastu võtma. Antud kohustis ei ole isiklik kohustis. Seega ei saa hageja keelduda vastu võtmast kolmanda isiku täitmist võlgniku eest. Kohustis on täidetud hilinemisega, kuid kolmas isik selgitas, et ta tasus ka lepingujärgse viivise. Hageja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Samuti ei ole hageja vaidlustanud, et ta on selle raha kätte saanud. Kohus asus seisukohale, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, sest TsK § 233 kohaselt kohustis lõpeb täitmisega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja nõustub põhimõtteliselt kohtuotsuse õigusliku põhjendusega, kuid siiski leiab, et kohus järeldas vastavate tõendite olemasoluta, et ärikolledžil oli tahe maksta ära kostja võlg. Sellise tahte olemasolust rääkis ärikolledži lepinguline esindaja, kelle ütlused aga TsMS § 229 järgi tõendiks pole. Tõendiks võib olla menetlusosalise vande all antud seletus. Kuna ärikolledži poolt raha tagastamisel ei selgitatud, et see on kostja

võla kustutamiseks ning maksedokumentidel sellekohane märge puudub, kuid samas olid ärikolledžil võlakohustused hageja ees, pidas hageja seda ärikolledži poolt oma võla tagastamiseks. Kuna kostja oli ärikolledži pearaamatupidajaks, oleks ta kahtlemata märkinud kassaorderitele, et tagastatakse tema võlga. Kohtule esitatud 4 kassa väljamineku orderit ei ole seotud kostja laenuga, kuna seal näidatud summad ei ühti kostja laenusummaga. Laenu tagastamisega viivitati 07.12.2001 seisuga 275 päeva, mis teeb viiviseks 19 868,75 USA dollarit. Koos põhivõlaga pidi kostja 07.12.2001 tagastama 27 093,75 USA dollarit, kuid orderite kohaselt on välja makstud 28 396,68 USA dollarit. Apellatsioonkaebuse vastused

7.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Laen tagastati 2001 detsembri jooksul, kuid kostja lahkus ärikolleedžist 30.11.2001 ja andis kõik raamatupidamisega seotud dokumendid G.N. hagejal oli õigus nõuda, et maksedokumendile märgitakse raha väljamaksmise alus.
8.Kolmas isik ei nõustu apellatsioonkaebusega ja leiab, et kui hageja arvab, et kolmas isik tasus 469 365,55 krooni oma võla kustutamiseks, peab hageja tõendama, millise konkreetse võla kolmas isik tagastas. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
10.Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli võlasuhe. Vaidlus oli pooltel selles, kas kostja poolt võetud laen on hagejale tagastatud. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et kolmas isik oleks tasunud hagejale kostja võlgnevuse. Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et ärikolledži poolt raha tagastamisel ei selgitatud, et see on kostja võla kustutamiseks. Maksedokumentidel sellekohane märge puudub ja samas olid ärikolledžil endal võlakohustused hageja ees ning hageja pidas seda ärikolledži poolt oma võla tagastamiseks. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kolmandal isikul olid võlakohustused hageja ees. Laenu tagastamise kirjaliku tõendina esitasid kostja ja kolmas isik neli kassa väljamineku orderit. Neil ei ole mingit märget, et tegemist on kostja laenu tagastamisega. Veenev on hageja väide, mille kohaselt ei ole orderid seotud P poolt saadud laenuga, sest orderite peal näidatud summa ei läinud kokku kostja laenusummaga. Laenu tagastamisega oli viivitatud seisuga 07.12.2001 275 päeva ja seega oli viivis 19 868,75 USD ning koos põhivõlaga pidi kostja tagastama 27 093,75 krooni. Nende orderite kohaselt on välja makstud 28 396,68 USD.
11.Maakohus eksis, kui tuvastas kolmanda isiku tahte tasuda hageja ees kostja võla ja leidis, et kolmas isik seda tegi. Asja lahendamisel tuli analüüsida väidetavalt kostja eest kohustuse täitnud kolmanda isiku tahteavaldust ning selgitada, kelle kohustuse katteks soovis ta raha maksta, kas enda või kostja. Vaidlust ei ole, et kolmas isik hagejale makseid tegi. Õige on apellandi väide, et maakohus järeldas vastavate tõendite olemasoluta, et ärikolledžil oli tahe ära maksta kostja võlg, kuid mitte kustutada enda võlgnevust. Kohus järeldas seda kolmanda isiku lepingulise esindaja seletusest, mis ei ole tõendiks asjas. Kuna esitatud kirjalikud tõendid käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei kinnita piisavalt, et tegemist oli kostja võla kustutamisega kolmanda isiku poolt, tuleb hagi kostja vastu uue otsusega rahuldada.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne

01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse (riigilõiv 2x 12 000 krooni ja õigusabikulud kahes kohtuastmes kokku 9 000 krooni), milline kuulub TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel rahuldamisele ning 33 000 krooni kostjalt hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja uue otsusega hagi rahuldamisel väljamõistmisele.

U.Loonurm

M.Klaar

U.Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja