Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Avaldaja on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avalduse juurde on lisatud avaldaja majandusliku seisundi teatis (tl 1-2). Avaldaja on taotlenud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses vajadusega esitada kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Avaldaja soovib oma lastelt igakuist abi 100 eurot ja selleks soovib ta esitada kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Avaldajal puuduvad piisavad juriidilised teadmised enda õiguste kaitseks. Samuti puuduvad avaldajal õigusabi vajamise hetkel piisavad sissetulekud. Avaldaja on viidanud asjaolule, et õigusabi osutajaga on ta võimeline suhtlema eesti keeles.

Avaldaja on lisanud taotluse juurde oma majanduslikku seisundit iseloomustava teatise. Avaldaja on vanadusensionär, raske puudega invaliid. Avaldaja igakuine sissetulek on pension 369.39 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus. Tema igakuised kulud on üür 140 eurot, lisaks kommunaalteenused, küttepuud, ravimid, pangalaen ja järelmaksud. Kohus on õigusabi taotluse lahendamiseks välja nõudnud asja juurde teatised avaldaja M. P. kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 kohaselt füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕSs sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi RÕS-i alusel antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui RÕSi 7. peatükis ei ole ette nähtud teisiti (RÕS § 4 lg 2). RÕSi 7. peatükk käsitleb rahvusvahelist õigusabi. RÕS § 15 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §le 16. RÕS § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja: vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest (TsMS § 180 lg 1 p 1). TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vastavalt TsMS § 181 lg-le 2 menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Vastavalt TsMS § 186 lg-le 1 taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, avaldaja majandusliku seisundi teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetulekuandmete kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise, pankade teatised, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ning hinnanud neid kogumis, leiab, arvestades asja tähtsust taotlejale ning asjast avaldajale tulenevat võimalikku kasu, et kohtule esitatud taotlus on põhjendatud. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, mis on seotud tema vajadusega saada oma täisealistelt lastelt ülalpidamist kuna avaldaja ei ole võimeline iseennast ülal pidama. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on anda avaldajale menetlusabina riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, mis on seotud tema vajadusega esitada kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et avaldaja majanduslik seisund ei võimalda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, avaldaja ei oma juriidilisi teadmisi, kuid vajab oma õiguste kaitseks esindajat. Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks RÕS § 15 lg 5 ja § 8 p 1 alusel määrata M.P. riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb kohtul märkida menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Kohus jätab avalduse menetlemise kulud avaldaja kanda. Samas taotluse menetlemisel kohtukulu ei esinenud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Samuti mõistetakse TsMS § 190 lg 4 kohaselt hagejalt, kes sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, menetluskulud hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral riigituludesse täies ulatuses välja. RÕS § 15 lg 5 kohaselt otsuse või määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele justiitsministri määrusega kehtestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.