Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57381
Tsiviilasi
E.L. hagi Mikitamäe valla vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliseks lõpetamiseks ning hüvitiste, saamata jäänud tasude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3164,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mikitamäe valla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Mikitamäe vald, esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja (hageja): E.L. (ik: XXXX), esindaja Ülli Adamson
esindajad
Tartu Maakohtu 18. novembri 2016 otsus
Välja mõista Mikitamäe vallalt E.L. kasuks menetluskulude katteks 210 eurot. E.L.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praegus ekohtuotsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
töötamise lisatasu 645,27 eurot ja hooldatavate arvult makstava lisatasu 1104,33 eurot ning tasude väljamaksmisega viivitamise eest viivitusintressi 643,33 eurot väljamõistmist. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud. Asjas on tõendamata, et juhul kui meditsiiniõde tõepoolest leidis hageja töökitli taskust mingid tabletid, siis need olid hoolealustele andmata tabletid. Hageja kirjutas seletuskirja tööandja dikteerimisel. Hooldekodus puudus ravimite käitlemise kord ning töötajad ei olnud saanud vastavat koolitust ega instrueerimist. Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust, hagejale ei pakutud teist tööd ning lepingu lõpetamise aluseks olevatest sündmustest oli ülesütlemise ajaks möödunud kuu aega, mis ei ole mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses.
puudumist, ei saa eeldada, et ta pidi oskama õigesti hinnata riske, mis kaasnevad ravimite mittevõtmisega. Ei ole tõendatud, et ravimite andmata jätmisega kaasnes mingi negatiivne tagajärg. Kui perearst on leidnud, et ravimite andmise korralduslik pool hooldekodus vajab parandamist, siis see ei saa olla etteheide töötajale, vaid hooldekodu juhile. Usaldamatuse hooldekodu vastu on põhjustanud hooldekodus ravimite käitlemise regulatsiooni puudumine, mitte hageja käitumine. Eeltoodud asjaoludel ei võinud hagejaga töölepingut erakorraliselt lõpetada teda eelnevalt hoiatamata. Maakohus leidis, tugines Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-187-15 p-s 13, et hageja rikkumist ei saa pidada eriliselt raskeks ega oluliseks, kuna kohustuse rikkumisele ei järgnenud mingit tagajärge, rikkumist ei saa pidada tahtlikuks, kohustus ei olnud sellise iseloomuga, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning rikkumine ei andnud teisele lepingupoolele põhjust eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi. Hageja oli kostjaga töösuhtes olnud alates 1998. aastast, s.o rohkem kui kümme aastat, ja ei ole tõendatud, et ta oleks varem toime pannud ühtegi lepingurikkumist. See tähendab, et oma peamisi ametijuhendis sätestatud kohustusi, mida võib kokku võtta hoolealuste eest hoolitsemisena, oli ta täitnud, ning puudub igasugune põhjus eeldada, et pärast hoiatamist ja vajadusel täiendavat instrueerimist ta ei oleks täitnud edaspidi vajaliku hoolsusega kohustust anda hoolealustele meditsiiniõe poolt manustamiseks ette valmistatud ravimeid. Kuna töölepingu ülesütlemine tuleb lugeda tühiseks vastuolu tõttu TLS § 88 lg-ga 3, ei pidanud kohus vajalikuks hinnata, kas ülesütlemine on toimunud kooskõlas TLS § 88 lg-ga 4, s.o mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tööandja ülesütlemise alusest teada sai. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, eelkõige silmas pidades, et töötajapoolne kohustuse rikkumine on aset leidnud, kuid lepingu ülesütlemisele oleks pidanud eelnema tööandja hoiatus, mõistis kohus tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 1135,14 eurot (2 × 567,57). Kuna kohus on lugenud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, ei saa pidada TLS § 97 lg 3 alusel võimalikuks lepingu ülesütlemist etteteatamistähtaega järgimata. Hageja nõue TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmiseks 2029,72 euro ulatuses, s.o 90 päeva tasu (päevatasu 22,55 eurot), on põhjendatud. Hageja nõuded saamata töötasu, ületundide lisatasu, rahvus- ja riigipühadel töötamise lisatasu ja hooldatavate arvust tuleneva lisatasu väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ning seetõttu puudub ka vajadus analüüsida hageja viivisenõuet. Hageja menetluskuluks on õigusabikulu 1510 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat esindas jurist Ülli Adamson. Kostja juhtis tähelepanu, et hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kui palju aega ja millise tunnihinnaga on hageja lepinguline esindaja õigusabiteenust osutanud. Kostja leidis, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 750 euro ulatuses, s.o ajakulu 7 tundi 30 minutit, tunnihind 100 eurot. Kostja menetluskulud on 1287,99 eurot. Hageja leidis, et vallavalitsuselt kui haldusorganilt eeldatakse suutlikkust osaleda õigusvaidluses ilma välise abita. Võimekus arutleda töölepingu ülesütlemise ja töötasu maksmise üle jääb vallavalitsuse igapäevase tegevuse raamidesse. Võttes aluseks TsMS § 163 lg 1 ja hagi rahuldamise ulatuse, kus hageja rahalistest nõuetest (kokku 10 000 eurot) kohus rahuldas 31,65% ning lisaks rahuldas hageja nõude töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt, jättis kohus hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda ning kostja menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohus leidis, et hageja õigusabikulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Hageja õigusabikulu on samas suurusjärgus kui kostja õigusabikulu ning ei ole
menetluse eset arvestades ülemäärane. Eeltoodu põhjal mõistis kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu katteks 755 eurot (1510 × 50%). Lisandub TsMS § 177 lg 4 järgi viivis.
ebaselged. Hageja ei allunud Mikitamäe perearstile A.K.le, ka ei ole hooldekodu A.K.ga lepingulistes suhetes. Töösuhtesse mittepuutuva inimese hinnang sündmusele ei saa olla oluliseks tõendiks töölepingu lõpetamise seaduslikkuse vaidluses; 2) peab tööandja tagama, et töötajatel oleksid tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja teadmised. Tööandja on põhiharidusega töötajat kohustanud käitlema ravimeid, koostamata kirjalikke toimimisjuhendeid, võimaldamata koolitusi, tagamata ravimite nõuetekohast hoiustamist. Ravimid on kõrgema ohu allikas ning ebaõige on väita, et nende käitlemiseks ei ole vaja eriteadmisi. Ravimite, mida hoolealused on keeldunud võtmast või ei ole neid saanud hoolealustele anda seetõttu, et nad on alkoholijoobes, edasine käitlemine on hooldekodus reguleerimata. Samuti ei ole hagejale selge, millistest tablettidest on jutt, sest ei „sisejuurdluses“ ega kohtumenetluses ei selgitatud välja, kellele konkreetselt, millal ja mis põhjusel jäid väidetavalt hageja kitlitaskutest leitud tabletid andmata; 3) ei pidanud hageja teadma, et käitumine, mis oli üle kümne aasta olnud mõistlik ehk siis ravimi mitteandmine alkoholijoobes hoolealusele ja mittejätmine kogumiseks hoolealusele, kes keeldub tabletti võtmast, osutub ühel hetkel ebamõistlikuks. Tööandja pidanuks hagejale teada andma, et senine praktika ravimite käitlemisel on muutunud; 4) tuleb TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel silmas pidada, et lõpetati väga pikaajaline töösuhe. Samuti on iseenesest mõistetav, et tööandja pidi töölepingu ülesütlemisest ette teatama seaduses ettenähtud 90 päeva ja ka sellel alusel on hagejal õigus hüvitisele; 5) on menetluskulud jaotatud ja välja mõistetud õigesti ning õiglaselt.
Antud asjas rahuldas maakohus hagi osaliselt ning põhjendatud on menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, mille maakohus rahuldas. Lisaks nõudis hageja kostjalt hüvitiste, täiendava töötasu, lisatasude ja viivise väljamõistmist kokku 10 000 euro ulatuses, mille maakohus rahuldas ca 32% ulatuses. Asja materjalidest (eelkõige esindajate poolt esitatud menetlusdokumentidest) nähtuvalt on esindajate õigusabi seisnenud peaasjalikult selles, et teha kindlaks, kas esines alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu poolteks olid õigusteadmisteta töötaja ja kohaliku omavalitsuse asutus. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja peamine nõue (töölepingu ülesütlemise tühisus) rahuldati, siis rahaliste nõuete osaline mitterahuldamine ei ole antud vaidluse asjaoludest tulenevalt sellise kaaluga, mis annaks jaotada menetluskulusid erinevalt maakohtust. Seetõttu on õiglane jätta hageja menetluskuludest 50% tema enda ja 50% kostja kanda ning kostja menetluskulud täielikult kostja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on diskretsiooni õigesti rakendanud ning õigesti leidnud, et hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus on 1510 eurot, millest 50% jääb hageja enda kanda.
ole hagejale etteheidetav tegu sellise erilise raskusega, mis õigustaks töösuhte lõpetamist ilma eelneva hoiatuseta. Maakohus on hageja hoolsuse määra õigesti hinnanud. Märkimist väärib siinjuures asjaolu, et hageja rikkumisele hinnangu andmisel ei teinud kostja kindlaks, millised konkreetsed ravimid hageja kiltli taskust leiti, millal need sinna sattusid ning kellele konkreetselt mingid ravimid hageja andmata jättis. Kuna kostjal puudus alus öelda tööleping üles ilma eelneva hoiatamiseta, siis on õige maakohtu seisukoht, et puudub alus TLS § 97 lg 3 kohaldamiseks. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-16, p 15). Hagejale väljamõistetud hüvitiste suurust ja arvestuskäiku ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.