Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

väljamõistmiseks viivitamise eest.

töötasu

ja

lisatasude

maksmisega

3 (23)

19.03.2014.a. on E. L. pöördunud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni avaldusega tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliseks lõpetamiseks ning hüvitiste, töötamise perioodil väljamaksmata tasude ja viivise väljamõistmiseks. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 12.08.2014.a. otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/570 loeti tööleping E. L. ja Mikitamäe Valla Hooldekodu vahel lõppenuks 18.02.2014.a. TLS § 107 lg 2 alusel ning E. L. mõisteti välja hüvitis töösuhte lõpetamise korral töövaidluskomisjonis 567,57 eurot, hüvitis etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest 2029,72 eurot ning hooldatavate arvust tulenev lisatasu 1104,33 eurot. Osaliselt on hageja töötasude väljamõistmise nõuded jäetud töövaidluskomisjonis rahuldamata. Mikitamäe vald Mikitamäe Valla Hooldekodu kaudu on pöördunud 11.09.2014.a. kohtu poole ITLS § 24 lg 4 alusel taotlusega töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamiseks avalduse rahuldatud osas, s.o töölepingu lõppenuks lugemise osas alates 18.02.2014.a. TLS § 107 lg 2 alusel ning hagejale hüvitiste ja hooldatavate arvust tuleneva lisatasu väljamõistmise osas. E. L. pöördus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel 15.09.2014 kohtusse hagiga töövaidluse läbivaatamiseks osas, milles töövaidluskomisjon jättis tema nõuded rahuldamata. 13.10.2014.a. kohtumäärusega on kohus liitnud hagid ühte menetlusse. Kuna töövaidluskomisjoni otsus on vaidlustatud täies ulatuses, vaatab kohus töövaidluse hagina läbi ITLS § 24 lg 3 kohaselt ulatuses, millises hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni poole. 4 (23)

II. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on taotlenud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tema ja Mikitamäe Valla Hooldekodu vahel sõlmitud töölepingu 18.02.2014.a. toimunud ülesütlemise tühisuse tuvastamist, kuna täidetud ei ole töölepingu ülesütlemise eeldused. Kostja on töölepingu üles öelnud erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel, toetudes TLS § 88 lõikele 1, täpsustamata on jäetud punkt, mille alusel ülesütlemine toimus. Töölepingu ülesütlemine peab olema sõnastatud viisil, et töötajal oleks selge, millisel alusel ja mille eest temaga töösuhe lõpetatakse. Ülesütlemisavalduses kirjeldatud asjaolud ei ole tõesed ning isegi tõestena ei oleks põhjused, millele tööandaja on lepingu ülesütlemisel toetunud, sedavõrd mõjuvad, et olla aluseks töölepingu erakorralisele lõpetamisele. Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatusi, töötajale ei pakutud teist tööd ning lepingu lõpetamise aluseks olevatest väidetavatest sündmustest oli möödunud ülesütlemise ajaks kuu aega, mis ei ole mõistlik aeg TLS § 88 lõike 4 tähenduses. Olulisima lepingu ülesütlemise tühisuse alusena on hageja toetunud süü tõendamatusele, viidates TLS §-le 72, mis sätestab, et töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt seisnes hageja tegu selles, et 17.jaanuaril 2014.a. avastas hooldekodu meditsiiniõde töötajate riidekapist mahakukkunud kitli, mille taskust pudenesid välja ravimid. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes TLS § 107 lg 1 ja 2 taotleb hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel töölepingu lõpetamist kohtus ja sellega seotud hüvitise 5 (23)

väljamõistmist kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel. Osundatud sätte alusel on töötajal õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 1702,71 eurot, töövaidluskomisjon mõistis välja hüvitisena 567,57 eurot. Hageja leiab, et ei esine mingit põhjendust hüvitise väljamõistmiseks seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses. TLS § 100 lg 5 ja 97 lg 2 p 4 alusel on hagejal õigus saada hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem, kui seaduses sätestatud etteteatatud aja eest ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud nimetatud alusel nõude 2019,72 euro saamiseks, mille töövaidluskomisjon on rahuldanud, kuid kostja on kohtusse pöördumisega otsuse selles osas vaidlustanud. Lisaks eeltoodud nõuetele taotleb hageja saamata töötasu , lisatasu ületunnitöö eest ja lisatasu rahvus- ja riigipühadel töötamise eest väljamõistmist, samuti nimetatud tasude väljamaksmisega viivitamise eest viivitusintressi väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 2.lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile tõendina vähemsaadud töötasu arvutuskäigu, taotledes ITLS § 26 lg 6 alusel selle arvestamist kohtumenetluses Saamata töötasu nõue on esitatud alates 2011.a. jaanuarikuust kuni 2014.a. jaanuarikuuni (kaasa arvatud) kokku summas 4519,91 eurot, viivisenõude esitamisel piirdub hageja töövaidluskomisjonis esitatud viivise summaga – 643,33 eurot. III. Kostja vastuväited Kuna ka kostja on pöördunud töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise tõttu töövaidlusasja läbivaatamiseks avaldusega kohtu poole, sisalduvad kostja vastuväited hagile nii 6 (23)

nimetatud avalduses (tl.23-25) kui kohtumenetluse käigus esitatud seisukohtades (tl.54-56). Kostja hinnangul on töövaidluskomisjon jätnud tähelepanuta olulise asjaolu- hageja on tunnistanud, et on ilmselt unustanud hooldatavatele ravimid anda. Tööandja ei saa sellist töötajat enam usaldada, kuivõrd vastupidine seisukoht tähendaks, et tööandjale ei lähe korda hooldekodus viibivate isikute tervis ja elu. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine hagejaga on toimunud kooskõlas töölepingu seadusega. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses põhjenduste esitamata jätmine ei mõjuta tulenevalt TLS § 95 lg 3 ülesütlemise kehtivust. 9.aprilli 2014.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 on riigikohus rõhutanud, et kui töölepingu ülesütlemise põhjendused on esitamata, tuleb kohtul tuvastada, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja hinnangul olid hagejapoolsed rikkumised tõsised ehk esines töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus. Perearst A.Kaldoja on Mikitamäe vallavanemale ja hooldekodu juhatajale 12.veebruaril 2014.a. adresseeritud kirjas juhtinud tähelepanu, et tegevusetus ravimite andmata jätmisel või juhuslike ravimite andmine võib kaasa tuua ravimmürgistuse, kroonilise haiguse ägenemise või ka surma. Kui hageja käitumise tagajärjel inimesed ei usalda hooldekodu, mõjutab see hooldekodu täituvust, millest sõltub omakorda asutuse majanduslik toimetulek. Hageja käitumise tulemusena on tekkinud usaldamatus tööandja koostööpartneris – perearstis. Hageja ametijuhendi kohaselt oli tema kohustuseks anda ravimeid meditsiiniõe ettekirjutuse alusel. On ilmne, et ravimite mitteandmise, nende hoidmise näol taskus ja võimaliku juhusliku või vale ravimi andmise näol ei ole tegemist piisava hoolsuse määra 7 (23)

järgimisega TLS § 16 mõistes. TLS § 88 lg 1 p 6 sätestatud rikkumise puhul ei pea tööandja tõendama, et usaldamatus kolmandates isikutes tööandaja vastu on ka tegelikult tekkinud, kui saab tõendatuks lugeda sellise teo või tegevusetuse fakti olemasolu, mis võis põhjustada usaldamatuse. Hageja on oma seletuskirjas tunnistanud oma eksimusi ning ei ole tõendanud erakorralise ülesütlemise aluse mitteesinemist. Kostja leiab, et tal ei olnud kohustust hagejat eelnevalt hoiatada ja hagejal ei olnud alust seda kostjalt oodata. Ka riigikohus on 16.03.2016.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 märkinud, et hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töötaja võib jätta hoiatamata, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kostja on seisukohal, et tulenevalt hageja käitumisest õigussuhtes ei pidanud kostja TLS § 97 lg 3 alusel hagejale ka töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama. Seonduvalt hageja nõudega vähemsaadud töötasu väljamõistmiseks on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt leppisid pooled 9.veebruaril 2010.a. kokku, et tööpäeva pikkus on 12 tundi, mille hulgas on tasustamata lõuna- ja puhkepausid kokku 1,5 tunni ulatuses. Hageja pidi ka igakuise palga kättesaamisel aru saama, kas ta saab kokkulepitud palka või mitte, ta ei ole mõistliku aja jooksul esitanud ühtegi pretensiooni palga ja tööaja kohta , mistõttu oli ta juba töövaidluskomisjoni pöördumise ajaks minetanud sellele asjaolule tuginemise. Hageja oli nõus sõlmima lepingu muudatuse töötasu vähendamiseks ja aktsepteeris seda pika perioodi vältel. Seetõttu tuleb tema nõudeid seoses saamata 8 (23)

töötasuga pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Lisaks sellele olid hageja nõuded 2011.a. jaanuari- ja veebruarikuu palga osas töövaidluskomisjoni pöördumise ajaks 18.03.2014.a. tulenevalt ITLS § 6 lg 3 juba aegunud, samuti on aegunud viivise nõue, millise nõude esitamise tähtaeg on erinevalt palganõudest 4 kuud alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Kostja hinnangul ei saa arvestada saamatajäänud palga nõude tõendamisel usaldusväärse tõendina hageja poolt esitatud kalendrit, kuhu on tööpäevad märgitud hageja enda poolt. Kostja poolt esitatud tööajatabelist ei nähtu, et hageja oleks teinud ületunnitööd. IV. Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta Hageja hinnangul on tõendamata, et juhul kui pereõde N. V. tõepoolest leidis E. L. töökitli taskust mingid tabletid, siis et need olid kellelegi hoolealustest andmata tabletid. E. L. tööülesannete hulka ei saanudki kuuluda hoolealustele tablettide andmine, sest Mikitamäe Valla hoolekandeasutusel sotsiaalhoolekande- mitte meditsiiniasutusena ei saa osutada meditsiiniteenust. Kuna tööandja ei saanud kohustada jagama hoolealustele ravimeid, ei saa olla töötaja süüdi mingi ravimi kellelegi andmata jätmises. Ravimite hoolealustele andmine saab olla vaid nende perearsti või pereõe N. V. korraldada. E. L. töölepingut lõpetades puudus igasugune tööandja poolne kaalutlus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.03.2016.a. lahendis on öeldud, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada, ei tähenda üldjuhul, et töölepingu võib üles öelda töötajat enne hoiatamata. Hoiatamise kohustus tuleneb TLS § 88 lõigete 1 ja 3 9 (23)

koostoimest ja selle eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seonduvalt saamatajäänud töötasu nõudega märgib hageja, et töötajal on õigus saada tasu kogu töötatud aja eest ning kuna öiste vahetuste ajal ei ole lõunapausi, siis on tasuarvestuse aluseks 12 töötundi. Mikitamäe Vallavalitsuse 03.10.2006.a. istungil on otsustatud, et hooldekodu töökorraldus tingib vajaduse arvestada 12-tunnise vahetuse puhul kõik 12 tundi tööaja hulka, sest ka päevasel ajal ei saa hooldustöötaja reaalselt ei lõuna- ega muu pausi tegemiseks hooldekodust lahkuda. Töötasu nõuded ei ole aegunud, kuna töötasu puhul on tegemist perioodiliste maksetega, siis TsÜS § 147 lg 3 alusel tuleb hakata aegumistähtaega arvestama töötasunõude sissenõutavaks muutumise kalendriaasta ehk 2011.a. lõpust ning hagi esitamise ajaks ei olnud üksi nõuetest aegunud. V. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas on vaidlusalusteks asjaoludeks alljärgnevad: - hageja ja kostja vahelise töölepingu, mille alusel E. L. asus 1.novembril 1998.a. tööle Mikitamäe Valla Hooldekodu päevase hooldusõe-koristajana, erakorralise ülesütlemise 18.02.2014.a. kehtivus; 10 (23)

- hageja tööaja arvestamise õiguspärasus ajavahemikul 1.01.2011-31.01.2014 ja sellega seotud töötasu maksmise õiguspärasus; - hageja ületunnitöö, riigi- ja rahvuspühadel töötamise tasustamata jätmine ning hooldatavate arvuga seotud lisatasu mittemaksmine kostja poolt. Pooled on esitanud tõenditena töölepingu nr 4 2008 (tl.14-15) ja lepingu muudetud redaktsioonid (töövaidlusasja toimiku lk.53-56), Mikitamäe valla hooldekodu juhataja käskkirjad töölepingutesse muudatuste sisseviimise kohta ja lepingu lisad lisatasu suuruse kohta sõltuvalt hooldatavate arvust (töövaidlusasja toimiku lk. 57-61). Hageja oli temaga sõlmitud töölepingu kohaselt võetud tööle Mikitamäe Valla Hooldekodu päevase hooldusõe-koristajana, kelle tööülesanded olid vormistatud töölepingu lisana ametijuhendis (töövaidlusasja toimiku lk.51-52). Ametijuhendi p.5.7. kohaselt oli hooldusõe-koristaja üheks teenistuskohustuseks ka haigetele vastavalt med-õe ettekirjutusele ravimite andmine. Töövaidlusasjas (toimiku lk.24-25) on esitatud tööandja avaldus E. L. 18.veebruarist 2014.a. 14.märtsil 2008.a. sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel. Töölepingu p.-de 4.1. ja 4.2 alusel oli hooldusõe-koristaja tööajarežiim reguleeritud hooldekodu poolt koostatud tööajakavas, tööpäeva pikkusega 12 tundi, mille hulgas on tasustamata lõuna- ja puhkepausid 1,5 tunni ulatuses. Töötasu sisaldas tasu õhtutundidel töötamise ja kütteperioodil kütmise eest, lisatasu oli ette nähtud sõltuvalt hooldatavate arvust 2013.a. alates 24-st hooldatavast 88,98 eurot ning 2014.a. 93 eurot. 11 (23)

Mikitamäe Valla töösisekorra eeskirjades (töövaidlusasja toimiku lk.87-94) on samuti reguleeritud tööaeg – summeritud tööaja arvestuse rakendamine vahetuse kestusega kuni 12 tundi (p.4.1) ning ületunnitöö lubatavus vaid poolte kokkuleppel (p.4.7). Tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile Mikitamäe valla hooldekodu juhataja käskkirjad hooldekodu töötajate töölepingutesse muudatuste sisseviimise kohta (töötasu osas) ja lepingu nr 4 2008 lisa nr.1, milles oli sätestatud lisatasu sõltuvalt hooldatavate arvust (töövaidlusasja toimik lk.57-61), E. L. tööaja arvestamise tabelid alates 2010.a. kuni töölepingu lõpetamiseni 2014.a. (töövaidlusasja toimiku lk. 97-145), töötatud aja arvestuse sama ajaperioodi kohta (töövaidlusasja toimik, lk.62) , isikukaardi töötasuandmed 2011-2014.a. kohta (töövaidlusasja toimik, lk.72-75) ning andmed hooldatavate arvu kohta ajavahemikul 1.01.2010-1.03.2014 (töövaidlusasja toimik lk.146). Kohtuistungil on tunnistajatena üle kuulatud Mikitamäe Valla Hooldekodu juhataja Sulo Nurmeots ja meditsiiniõde N. V. (istungi protokoll tl.71-73). Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses hindab kohus kõigepealt hageja ja Mikitamäe Valla Hooldekodu vahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused on sätestatud TLS §-s 88, mille lg 1 kohaselt võib tööandja lepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa 12 (23)

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist. Osundatud lõike punktides 1-8 on toodud loetelu mõjuvatest põhjustest, milliste hulgas on ka p 5 sätestatud töötaja tegu, millega on põhjustatud tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning p 6 - kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Tööandja on oma avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on kirjeldatud E. L. poolt väidetavalt toimepandud töökohustuste rikkumisi, mis seisnesid selles, et tema töökitli taskust avastati 17. 01.2014.a. lahtised ravimid ning ka ühe vana kitli taskust leiti ravimeid. Viidatud on perearst Anne Kaldoja poolt Mikitamäe vallavanemale ja hooldekodu juhatajale 12.02.2014.a. saadetud kirjale (töövaidlusasja toimiku lk.79), milles perearst on seoses asjaoluga, et hooldekodus on ravimid sattunud hooldustöötaja kitli taskusse, seadnud kahtluse alla hooldekodus klientidele ravimiandmise korraldusliku poole. Tööandja on leidnud, et ravimite mitteandmine klientidele ja nende hoidmine taskus lõi väga suure kahju tekkimise ohu ning hooldekodul ei ole võimalik lubada sellise ohu jätkumist. E. L. on põhjustanud oma teoga tööandja usalduse kaotuse enda vastu. On märgitud, et hoolealuste ravimine on hooldekodu seadusest tulenev kohustus ning töötaja käitumine on põhjustanud perearsti usaldamatuse hooldekodu vastu ja võis põhjustada hoolealuste usaldamatust hooldekodu vastu. 13 (23)

Tööandja on töölepingu üles öelnud TLS § 97 lõikele 3 viidates TLS § 97 lõikes 2 toodud etteteatamistähtaega järgimata. Osundatud sätte kohaselt võib seda teha TLS § 88 lõikes 1 nimetatud juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tunnistaja Sulo Nurmeotsa ütluste kohaselt teatas hooldekodu meditsiiniõde temale 20.01.2014.a., et oli leidnud hooldusõdede kapist, kus hoiti kitleid, tabletid. S.Nurmeots palus E. L. kirjutada seletuskirja 23.01.2014, kuna tablettide leidmise ajal olid E. L. vabad päevad. E. L. juuresolekul vaadati veel ühte kitlit, mille taskus olid tabletid ning mille kohta E. L. kirjutas seletusele täienduse. Küsitleti ka hoolealuseid, kellele rohtusid jagati. Tunnistaja on selgitanud ka ravimite andmise korda hooldekodus – ravimite maksumus on kuutasu hulgas, hooldekodu juhataja ostab need apteegist välja, meditsiiniõde jagab pinalitesse ja hooldusõde jagab vastavast pinalist hommikul, lõuna ajal ja õhtul. Meditsiiniõde on tööl 2 tundi päevas. Kui hoolealune keeldub tabletti võtmast, siis sellekohane juhend puudub. S.Nurmeots luges E. L. süü töökohustuse rikkumises tõendatuks töötaja kirjaliku seletusega, tunnistaja eitab mõjutamist seletuse kirjutamisel. N. V. tunnistajana antud ütluste kohaselt leidis tema Mikitamäe Valla Hooldekodus lahtised ravimid 17.01.2014.a., kui need kukkusid välja riidepuu pealt mahakukkunud kitlist. Ta on ära tundnud ja nimetanud ravimite nimed, tegemist oli südame- ja vererõhuravimitega. Esmaspäeva hommikul informeeris tunnistaja leitud ravimitest hooldekodu juhatajat. Kolmapäeval kontrolliti hooldekodu juhataja initsiatiivil veel ühte kitlit, 14 (23)

millest raputamisel tulid välja ravimid. Sel päeval oli tööl ka E. L. , kes tunnistas, et tegemist oli tema vana töökitliga. Tunnistaja vastutab ravimite ravimijaotuskarpidesse paneku eest, ravimid on paigutatud karpidesse päevade kaupa, kust hooldusõed jagavad neid hoolealustele. Kuna vanad inimesed ei tea, mida nad võtavad, ei olnud võimalik välja selgitada, kellele olid ravimid andmata jäänud. Sarnaseid ravimeid kasutavad paljud kliendid. Kui hooldatav ei võta ravimit, siis jään see tablett karpi. Pärast ravimite leidmist ühelgi kliendil terviserikkeid ei esinenud, kuid ei ole teada, millal need tabletid andmata jäid. Kuna valdavalt on hooldatavad perearst A.Kaldoja patsiendid, küsis N. V. , kes töötab ka pereõena A.Kaldoja praksises, perearstilt nõu, kuidas juhtunut lahendada. Perearst pöördus kirjaga valla ja hooldekodu juhataja poole. Kirjalik tõend, mis on pealkirjastatud „Sisejuurdlus Mikitamäe Valla Hooldekodus töötajate riidekapist leitud ravimite kohta“ mille viis läbi kohtuistungil antud ütluste kohaselt S.Nurmeots, sisaldab informatsiooni 20.01.2014.a. hooldekodu töötajate küsitlemise kohta 17.01.2014.a. töötajate riidekapist leitud ravimite kohta. Ükski küsitletud töötajatest ei tunnistanud endale kuuluvaks kitlit, millise taskust ravimid olid tõenäoliselt välja pudenenud, E. L. oli 20.01.2014 puhkepäev. 22.01.2014.a. küsitles S.Nurmeots kaheksat hoolealust, kes kõik kinnitasid, et nad on ettenähtud ravimid kätte saanud. 23.01.2014.a. on palunud S.Nurmeots E. L. kirjutada seletuskiri, vastates sisejuurdluse dokumendis kirja pandud küsimustele. E. L. on möönnud, et kittel võis olla tema oma, kui keegi teine seda omaks ei tunnista. Kellele hooldatavatest olid leitud ravimid ette nähtud ei ole E. L. seletuses konkreetset vastust antud, ravimite mitteandmist on E. L. põhjendanud unustamisega. 15 (23)

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul võimalik lugeda tõendatuks, et ravimid leiti E. L. kasutuses olevate töörõivaste taskutest ning need olid mõeldud Mikitamäe Valla Hooldekodu klientidele. Kohtul puudub alus kahelda E. L. omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud seletuse tõepärasuses, hageja väide, et E. L. kirjutas seletuse šokiseisundis ja kellegi dikteerimise järgi, on jäänud paljasõnaliseks. Tulenevalt ametijuhendist oli haigetele vastavalt med-õe ettekirjutustele ravimite andmine hooldusõe-koristaja kohustuseks. Kohtu hinnangul ei ole med-õe poolt nimeliselt manustamiseks ettevalmistatud ravimite andmise näol hoolekandeasutuse klientidele tegemist ravimite käitlemisega ega meditsiinilise toiminguga. Asjaolu, et Mikitamäe Valla Hooldekodus puudus ravimite käitlemise ja nende üle arvestuse pidamise regulatsioon ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kuid kohus on seisukohal, et hageja rikkumine ei ole niisuguse iseloomuga, et tingis töösuhte kohese lõpetamise. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2016. a otsuses asjas nr 3-2-1-187-15, p 12 on riigikohus öelnud, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Käesolevas asjas on tunnistajana üle kuulatud hooldekodu juhataja kinnitanud, et mingit nõutavat haridust hooldusõelkoristajal ei pea olema, hooldusõed käivad küll täienduskursustel, kuid see ei ole meditsiinialane. Vastavalt ametijuhendile on ravimite andmine hooldatavatele med-õe ettekirjutuse alusel vaid üks tema paljudest tööülesannetest. 16 (23)

Tuleb jaatada, et kui E. L. poolt jäid ravimid mõnele hooldatavale andmata, mida ta on oma seletuses möönnud, siis tema rikkumine seisneb pigem selles, et ta ei jätnud andmata ravimeid ravimijaotuskarpi, mille põhjal meditsiiniõde oleks saanud teha vajalikud järeldused ja otsustused. Kuid arvestades E. L. vastava väljaõppe puudumist, ei saa eeldada, et ta pidi oskama õigesti hinnata riske ja ohtusid, mis kaasnevad ravimite mittevõtmisega. Ei ole tõendatud, et tegelikkuses kaasnes ravimite andmata jätmisega mingi negatiivne tagajärg. Kui perearst on leidnud, et ravimite andmise korralduslik pool hooldekodus vajab parandamist, siis see ei saa olla etteheide töötajale, vaid hooldekodu juhile. Usaldamatuse hooldekodu vastu on põhjustanud siin hooldekodus ravimite käitlemise regulatsiooni puudumine, mitte töötaja käitumine. Kohus on seisukohal, et töötajaga ei võinud töölepingulist suhet eeltoodud asjaoludel erakorraliselt lõpetada töötajat eelnevalt hoiatamata. Riigikohus on eelnevalt tsiteeritud 16.märtsi 2016.a. lahendi 3-2-1-187-15 punktis 13 öelnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lõigete 1 ja 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Hageja rikkumist ei saa pidada eriliselt raskeks ega oluliseks lepingurikkumiseks, kuna kohustuse rikkumisele ei järgnenud mingit tagajärge, kohustuse rikkumist ei saa pidada tahtlikuks, kohustus ei olnud sellise iseloomuga, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning rikkumine ei andnud ka teisele 17 (23)

lepingupoolele põhjust eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja oli kostjaga töösuhtes olnud alates 1998.aastast, s.o rohkem kui kümme aastat ja ei ole tõendatud, et ta oleks varem toime pannud ühtegi lepingurikkumist. See tähendab, et oma peamisi ametijuhendis sätestatud kohustusi, mida võib kokku võtta hoolealuste eest hoolitsemisena, oli ta täitnud ning puudub igasugune põhjus eeldada, et pärast hoiatamist ja vajadusel täiendavat instrueerimist ta ei täidaks edaspidi vajaliku hoolsusega kohustust anda hoolealustele arsti poolt ordineeritud ja meditsiiniõe poolt manustamiseks ette valmistatud ravimeid. Puuduvad alused negatiivseks prognoosiks töötaja järgneva käitumise suhtes. Kuna eeltoodud põhjendustel tuleb hageja ja Mikitamäe valla Hooldekodu vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine 18.veebruaril 2014.a. lugeda tühiseks vastuolu tõttu TLS § 88 lg 3 sätestatuga, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas töölepingu ülesütlemine on toimunud kooskõlas TLS § 88 lõikega 4, s.o mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tööandja ülesütlemise alusest teada sai. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 alusel, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning kohus lõpetab osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Sel juhul maksab tööandja töötajale tulenevalt TLS § 109 lg 1 hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

18 (23)

Eeltoodust tulenevalt tuleb E. L. ja Mikitamäe Valla Hooldekodu vaheline tööleping lõpetada alates 18.veebruarist 2014.a. ja E. L. välja mõista hüvitis. Nähtuvalt E. L. lõpparve arvestusest (töövaidlusasja toimik lk.18) on tema keskmine kuutasu 567,57 eurot. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, eelkõige silmas pidades, et töötajapoolne kohustuse rikkumine on kohtu hinnangul aset leidnud, kuid lepingu ülesütlemisele oleks pidanud eelnema tööandja hoiatus, muudab kohus hüvitise suurust, mõistes selle tööandjalt välja töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 1135,14 eurot. Tööandja on töölepingu ülesütlemisel rikkunud ka ülesütlemise korda, jättes järgimata TLS § 97 sätestatud erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaja, mis hageja puhul oleks pidanud olema vähemalt 60 kalendripäeva. Kuna kohus on lugenud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, ei ole TLS § 97 lg 3 alusel võimalikuks pidada lepingu ülesütlemist etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Hageja on taotlenud nimetatud alusel hüvitise väljamõistmist 2029,72 euro ulatuses, s.o 90 päeva tasu, võttes päevatasuna aluseks 22,55 eurot (töövaidlusasja toimik lk. 18). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht hageja nõuete saamata töötasu, lisatasu töötatud ületundide, rahvus- ja riigipühadel töötamise eest ning lisatasu hooldatavate arvult väljamõistmise osas. Töötasu kokkulepe sisaldub töölepingus nr 4 2008, mis on sõlmitud 14.03.2008.a. (tl.14-15, töövaidlusasja toimiku lk. 5519 (23)

56). Töölepingu p. 5.1 on kokku lepitud töötaja põhipalk, mis sisaldab õhtutunde ja kütteperioodil kütmist ning p.5.2. lisatasu sõltuvalt hoolealuste arvust, mida makstakse igakuuliselt vastavalt lepingu 4 2008 lisale 1. Töötasu suurust on muudetud igal aastal Mikitamäe Valla Hooldekodu juhata käskkirjadega ning vastavad muudatused on sisse viidud ka töölepingutesse, mis on allkirjastatud nii töötaja kui tööandja poolt. Hageja nõue on esitatud asjaolu tõttu, et kostja on töölepingus kokku lepitud 12 tunnise tööpäeva pikkuse puhul arvestanud tasu 10,5 tunni eest, kuigi juba 2006.a. on Mikitamäe Vallavalitsus teinud hooldekodu juhatajale (tl.12-13), võtta palgaarvestuse aluseks tegelikult töötatud aeg, ehk 12 töötundi. Kohus on seisukohal, et töötasu arvestamisel tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud ja mõlema poole poolt allkirjastatud töölepingutest (töövaidlusasja toimik ,lk.53-56) mille punktis 4.2 on sõnaselgelt sätestatud, et tööpäeva pikkus on 12 tundi, mille hulgas on tasustamata lõuna- ja puhkepausid kokku 1,5 tunni ulatuses. Vallavalitsuse istungi protokolli ega selles tehtud ettekirjutusega ei saa kujundada pooltevahelist lepingulist suhet. Võttes aluseks kostja poolt koostatud tööaja arvestuse tabelid hageja poolt taotletud perioodi kohta, s.o alates 2011.aastast (töövaidlusasja toimiku lk. 108-145) isikukaardi töötasuandmed (töövaidlusasja toimiku lk.72-75) ning võrreldes neid hageja kontoväljavõtetega (töövaidlusasja toimik lk.27-28) ei tuvastanud kohus vähemmakstud töötasu või lisatasusid. Nähtuvalt isikukaardi töötasuandmetest 2013.a. ja 2014.a. kohta on hagejale makstud ka lisatasu hooldatavate arvu pealt. Vastavalt tööandja poolt esitatud andmetele (töövaidlusasja toimik lk.146) oli hooldatavate arv 2013 ja 2014.a. esimesel kahel kuul minimaalselt 26 ja maksimaalselt 29. Tasu 20 (23)

hooldatavate arvult 2013.a. oli töölepingu 4-2008 lisa nr 1 järgi alates 24-st hooldatavast 88,98 eurot ja 2014.a. 93 eurot (töövaidlusasja toimik lk 58-61) . Hagejale nimetatud tasu arvestamine kajastub isikukaardi töötasuandmete 1.real (kuupalga lisa (HK.) ja 2013.a. märtsis ja aprillis 3.real (lisatasu tööline ). Et tegemist on just hooldatavate arvult tasumisele kuuluva lisatasuga on võimalik järeldada summade suurusest. Hageja kontoväljavõttelt nähtub, et temale on üle kantud summad, millised nähtuvad isikukaardi töötasuandmetelt, realt põhipalk ja kokkulepitud tasud. Samast nähtub ka, et hagejale on makstud riigipühal töötamise tasu. Ületunnitöö tegemine ega sellekohane kokkuleppe ei ole tõendatud. Kuna kohtu hinnangul ei ole alust hagejale täiendava töötasu ja lisatasude väljamõistmiseks, puudub vajadus analüüsida hageja õigust viivise nõudmiseks. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on 21 (23)

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat on esindanud menetluses jurist Ülli Adamson, kes on esitanud 18.10.2016. a menetluskulude nimekirja (tl. 67-68). Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 1510 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kulude suuruse suhtes vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostja menetluskulud on kokku 1287,99 eurot (tl.69-70, 88). Hageja on vaielnud vastu kostja menetluskulude põhjendatusele, märkides, et Mikitamäe Vallavalitsuselt kui haldusorganilt eeldatakse suutlikkust osaleda õigusvaidluses ilma välise abita. Töölepinguseaduse tundmine ja võimekus arutleda töölepingu ülesütlemist ja töötasu maksmist puudutavate küsimuste üle ning kaitsta töölepingu ülesütlemise õiguspärasust jääb vallavalitsuse kui haldusorgani igapäevase tegevuse raamidesse (tl.78-79). Kohus on seisukohal, võttes aluseks hagi rahuldamise ulatuse, kus hageja poolt esitatud rahalistest nõuetest (kokku 10 000 eurot) kohus rahuldas 31,65 % ning lisaks sellele rahuldas hageja nõude töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks töötaja taotlusel kohtu poolt, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 50% kostja kanda ning 50 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta tervikuna kostja enda kanda, arvestades hageja vastuväiteid kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Kohus nõustub hageja esindaja vastuväidetega kostja menetluskulude väljamõistmisele hagejalt. 22 (23)

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulude katteks 755 eurot (1510x 50%). Hageja taotlusel tuleb menetluskulude hüvitis kanda hageja poolt näidatud OÜ Annelinna Õigusbüroo arvele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja on vastava taotluse esitanud (tl 68).

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

23 (23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.