Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Anna Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.03.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-3169
Kohtuasi
OÜ Lukuabi hagi lukuabi tallinn OÜ ja J.T vastu veebilehtede hagiavalduse lisas toodud kujul avaldamise keelamiseks ja sellest tulevikus hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Lukuabi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) OÜ Lukuabi (registrikood 10750831), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja (vastustaja) J.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Popova
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 11.03.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OÜ Lukuabi apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2023 otsus osas, millega maakohus jättis hagi J.T vastu täielikult rahuldamata, samuti J.T-d puudutavalt menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi J.T vastu osaliselt, muuta menetluskulude jaotust ja määrata täiendavalt kindlaks hüvitatavad menetluskulud.
5.2.Keelata lukuabi tallinn OÜ-l avaldada lukuabi24.eu või lukuabii24h.ee veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujul.
2-23-3169
5.3.Kohustada lukuabi tallinn OÜ-d hoiduma OÜ Lukuabi õiguste rikkumisest tulevikus ning kohustada lukuabi tallinn OÜ-d mitte kujundama ja mitte avaldama mistahes veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujul.
5.4.Rahuldada hagi J.T vastu osaliselt.
5.5.Keelata J.T-l avaldada lukuabi24.eu veebilehte hagiavalduse lisas 2 toodud kujundusega.
5.6.Kohustada J.T-d hoiduma OÜ Lukuabi õiguste rikkumisest tulevikus ning kohustada J.T-d mitte kujundama ja mitte avaldama mistahes veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujundusega.
5.7.Lugeda hagiavalduse lisa 2 kohtuotsuse lahutamatuks osaks.
5.8.Jätta maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades lukuabi tallinn OÜ ja J.T kanda.
5.9.Mõista lukuabi tallinn OÜ-lt OÜ Lukuabi kasuks välja menetluskulude hüvitis 735 eurot.
5.10.Mõista J.T-lt OÜ Lukuabi kasuks välja menetluskulude hüvitis 1605 eurot (735+870). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Lukuabi (hageja) esitas 27.02.2023 Harju Maakohtule lukuabi tallinn OÜ (kostja I) ja J.T (kostja II) vastu hagi (täpsustatud 28.02.2023 ja 02.03.2023 ning täiendatud 15.04.2023), milles palus keelata kostjal I ning kostjal II kui eraisikul või mistahes juriidilise isiku esindajana tegutsemisel avaldada https://lukuabi24.eu/ ja https://lukuabii24h.ee/index.html veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujul ning lugeda hagiavalduse lisa 2 kohtuotsuse lahutamatuks osaks. Täiendavalt palus hageja kohustada kostjat I ja kostjat II eraisikuna või mistahes juriidilise isiku esindajana tegutsemisel hoiduma edasisest hageja õiguste rikkumisest tulevikus, st mitte kujundama ja mitte avaldama mistahes veebilehte hagiavalduse lisa 2 toodud kujul.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on nii hageja kui ka kostja I tegevusalaks äriregistri andmetel muu mujal liigitamata teenindus, kuid tegemist on konkurentidega, kelle pakutavad teenused on identsed, st mõlemad tegelevad lukkude paigaldamise, vahetuse ja avamisega.
2
2-23-3169 Hageja (OÜ Lukuabi, asutatud 11.04.2001) kasutab oma äritegevuses veebilehte https://lukuabi.eu/, mis on registreeritud 07.04.2006. Kostja I (lukuabi tallinn OÜ, asutatud 29.07.2019) kasutab oma äritegevuses veebilehte https://lukuabi24.eu/ (I vaidlusalune veebileht), mis on registreeritud 20.05.2022. Kostja II on kostja I ainuosanik ja juhatuse liige. Lisaks on kostja II teinud 22.08.2022 eelmise veebilehega identse veebilehe https://lukuabii24h.ee/index.html (II vaidlusalune veebileht), mille omanikuks on avalike andmete kohaselt lukuabipood OÜ, mille juhatuse liikmeks on kostja II. Viimati nimetatud veebilehed on võrreldes hageja veebilehega peaaegu identsed vormistuse, sisu ja disaini poolest – veebilehtedel on sama värvilahendus, sama struktuur ja ka samad väiksemadki detailid ning ühtlased teenuste hinnad. Portaalis www.teatmik.ee on kostja I veebilehe aadressiks märgitud www.lukuabi-24h.ee, mis on hoopis teise kujundusega. Vaidlusalused veebilehed on kostjate kontrolli all. Need olid registreeritud lukuabipood OÜ nimele. Kuigi WHOIS rahvusvahelisest andmebaasist on nüüd kadunud domeeni omaniku andmed, varjavad kostjad teadlikud andmebaasile antud infot. See, et vaidlusalustele veebilehtedele on märgitud kostja I kontaktandmed ja veebilehed teenivad tema majanduslikke huve, viitab sellele, et domeen kuulub kostjale I ning veebilehed on kostja I ja tema juhatuse liikme (kostja II) kontrolli all. Ka kostja I e-postiaadressid (XXX ja XXX) on kujundatud sarnaseks hageja äriregistris alates 17.01.2018 märgitud e-postiaadressiga (XXX). Vaidlusalused veebilehed viitavad kostja I epostiaadressile XXX. Kostja I seaduslik esindaja ja ainuosanik J.T (kostja II) käitub hageja suhtes teadlikult pahatahtlikult. Kostja II on nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ning mõlemad äriühingud asutati samal päeval (29.07.2019). Hageja on varem pöördunud sama hagiga kohtu poole lukuabipood OÜ vastu ning Harju Maakohus tegi 22.12.2022 tsiviilasjas nr 2-22-9960 tagaseljaotsuse, millega keelas mh lukuabipood OÜ-l avaldada veebilehte https://lukuabi24.eu hageja veebilehe kujul. Selle otsuse täitmise asemel muutis kostja II selle veebilehe kontaktandmeid selliselt, nagu kuuluks veebileht kostjale I, ning takistas sellega kohtuotsuse täitmist täitemenetluses ja jätkas hageja õiguste rikkumist. Selleks, et tagada siinses asjas kohtuotsuse täitmine, tuleb nõue rahuldada ka kostja II vastu, kes võib sarnaselt varasemale muuta kohtuotsuse täitmise taas võimatuks.
1.2.Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 1055 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-tega 6–8 kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist. Hageja veebilehega visuaalselt sarnase veebilehe kasutamine kujutab endast ebaausa konkurentsi osutamist ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 3 lg 2 mõttes ning on käsitatav ka eksitava teabe ja reklaami avaldamisena reklaamiseaduse (RekS) § 4 lg 1 ja lg 2 p 5 mõttes. Veebilehtede visuaalse sarnasuse tõttu võib tarbijale jääda mulje, et tegemist on hageja veebilehega ning hageja kliendid satuvad kostja I veebilehele, mis kahjustab hageja majandustegevust. Samuti võib kolmandatel isikutel tekkida väär arusaam sellest, et hageja ja kostja I on seotud isikud ning kuuluvad samasse gruppi. Otsingumootori Google kasutamisel kuvatakse otsingusõnade „lukuabi“ ja lukuabi 24“ puhul tulemuste esimesel lehel nii hageja veebileht kui ka vaidlusalused veebilehed. Ühtlasi tegutsevad kostjad tahtlikult heade kommete vastaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.
3
2-23-3169 Kostja II on kostja I juhatuse liige ning tegutseb KonkS § 2 lg 1 tähenduses kostja I huvides ning vastutab seeläbi ebaausa konkurentsi osutamise eest. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hageja täiendav nõue jätta menetlusse võtmata, sest tegemist on hagi muutmisega, mis puudutab uut hagi eset ja alust. Kostjatele ei kuulu vaidlusalused domeenid ja veebilehed ei ole nende kontrolli all, st kostjatel puudub ligipääs domeenile, et seal infot avaldada või kustutada. Hageja algse ja täiendava nõude rahuldamise eeldused (kahju, õigusvastane tegu, süü) ei ole täidetud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milliseid konkreetseid toiminguid on kumbki kostja teinud. Hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist. Hageja ei ole tõendanud, et tema majandustegevusse on sekkutud või et kostjate tegevus ei vastanud headele kommetele. Menetluse edasine käik
3.Harju Maakohus määras 24.04.2023 pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, luges eelmenetluse pärast kostjale määratud tähtaja (26.06.2023) möödumist lõppenuks, määras lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajad (24.07.2023 ja 24.08.2023) ning otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja.
4.Hageja esitas 20.07.2023 lõplikud seisukohad, milles tõi täiendavalt esile järgmised asjaolud ning esitas neid kinnitavad tõendid: kostja I kasutab hagejaga sarnast telefoni lühinumbrit; kostja I reiting on madalam kui hageja reiting (vaidlusaluste veebilehtede avaldamine võib negatiivselt mõjutada ka hageja reitingut); kostja II tegutseb samaaegselt kostja I ja lukuabipood OÜ kaudu ning käive üksnes viimasel, sh suurenes käive 2022 II kvartalis pärast seda, kui registreeriti I vaidlusalune veebileht; kostja I ja lukuabipood OÜ ei esita klientidele arveid; lukuabipood OÜ on II vaidlusaluse domeeni omanik.
5.Kostja esitas hageja täiendavate väidete kohta 25.08.2023 seisukoha ja täiendava tõendina kostja I 2022. a majandusaasta aruande kostjal I puuduva majandustegevuse kohta ning tõendid lühinumbri kuuluvuse kohta.
6.Hageja esitas 31.08.2023 kostja seisukohale vastuväited ja lühinumbreid puudutavate väidete kohta täiendavad tõendid. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 14.09.2023 otsusega tähelepanuta alates 20.07.2023 esitatud tõendid, rahuldas hagi kostja I vastu ja jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Kostja I vastu rahuldatud nõude osas jättis kohus hageja menetluskulud kostja I kanda ning muus osas hageja enda kanda ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 735 eurot.
7.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja on asutatud 11.04.2001; hageja kasutab äritegevuses domeeni lukuabi.eu, mis registreeriti 07.04.2006; 4
2-23-3169 -
kostja I asutati 29.07.2019; hageja ja kostja I on konkurendid; kostja II on kostja I juhatuse liige ja osanik; domeen lukuabi24.eu registreeriti 20.05.2022; domeen lukuabii24h.ee kuulub lukuabipood OÜ-le; domeenid lukuabii24h.ee ja lukuabi24.eu on sisuliselt ülesehituselt, värvide lahenduselt ja kujunduselt identsed hageja kasutatava domeeniga lukuabi.eu.
7.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja 25.05.2023 nõude täiendamine domeeni lukuabii24h.ee osas lubatav ja seda nõuet tuleb menetleda. Sisuliselt on tegu põhinõude lubatud laiendamisega, mis on olnud seotud kostja I tegevusega menetluse ajal.
7.3.Hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 esitatud tõendid ning kostjate 25.08.2023 esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest kumbki pool ei olnud tõendite hilinemisega esitamiseks esile toonud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu. Tõendite vastuvõtmine tooks kaasa menetluse venimise, sest kohus peaks andma pooltele täiendavalt aega tõendite esitamiseks nõuetekohasel viisil ehk koos nõuetekohaste tõlgetega ning viidetega tõendite allikale.
7.4.Hageja esimene nõue kostja I vastu tuleb rahuldada. Olukorras, kus hiljuti turule tulnud teenuse osutaja kopeerib täielikult kuni kõigi detailideni, sh kujunduse, värvilahenduse, ülesehituse ja logoni välja pikaajaliselt turul tegutsenud konkurendi veebilehe, on kohtu hinnangul selgelt tegu ebaausa konkurentsi ja heade kommetega vastuolus oleva teoga. Sellisel viisil meelitab veebilehe kopeerija enda juurde tarbijaid, kes tavapärast hoolt järgides ei erista uut teenuse pakkujat pikaajaliselt turul olnud teenuse osutajast. Sellega eksitatakse tarbijaid teenuse päritolu osas ning moonutatakse ebaausalt konkurentsi. Seejuures ei näe seadus ette, et eksitava teabe ja reklaami avaldamisel vastutaks üksnes isik, kellele kuulub domeen, kus eksitavat teavet avaldatakse. Eksitava teabe avaldamise eest vastutab selle avaldaja. Kostjad ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja osundatud veebilehed on hageja veebilehega identsed ning kostja I osutab hagejaga võrreldes identseid teenuseid. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et neil oleks olnud hageja veebilehe kopeerimiseks hageja luba. Kostjad on tuginenud ekslikult üksnes sellele, et neile vaidlusalused kaks veebilehte ei kuulu. Kohtu hinnangul ei võimalda see väide jätta hagi kostja I vastu rahuldamata. EKTÄKS § 3 lõikest 1 ja RekS § 4 lõikest 1 tuleneb hageja õigus nõuda seadusevastase tegevuse keelamist. Seadusest ei tulene, et ebaausa konkurentsi osutamisel ja eksitava teabe avaldamisel veebilehe kaudu vastutab vaid veebilehe omanik. Kostja I on avaldanud, et tema on vastutajaks ning tarbijatele teenust osutavaks isikuks. Seega on kostja I osutanud kõlvatut konkurentsi, püüdes hageja veebilehega identsete veebilehtede kasutamisega saavutada konkurentsieelist ning eksitada tarbijaid teenust osutava isiku suhtes. Kostja I ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulevalt on tema tegevus seadusega kooskõlas. Tähtsust ei oma see, kas kostja I on ebaausa konkurentsi osutamisel tegelikult tulu teeninud või seda oma majandusaasta aruannetes kajastanud. Seadusest ei tulene, et eksitava reklaami avaldamine või kõlvatu konkurentsi osutamine oleks lubatud siis, kui seeläbi tulu ei teenita.
7.5.Ka hageja teine nõue kostja I vastu tuleb rahuldada. Arvestades kostja I toime pandud rikkumist mitme veebilehe vahendusel, esineb selgelt oht rikkumise kordumiseks. Kostja I ei ole sisuliselt olnud valmis kohtumenetluse käigus kompromissi sõlmima ega rikkumist 5
2-23-3169 lõpetama ning kostja I ei ole esile toonud ühtegi väidet, millest tulenevalt on ta mõistnud toime pandud rikkumise sisu.
7.6.Hageja nõuded kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja on ekslikult samastanud juriidilisi isikuid nende osanike ja juhatuse liikmetega. Olukorras, kus juriidiline isik on rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, ei saa selle eest automaatselt vastutada tema osanik või juhatuse liige. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja II oleks isiklikult avaldanud eksitavaid andmeid vaidlusaluste veebilehtede kaudu või osutanud ebaausat konkurentsi. Hageja on väitnud, et kostja II on tegutsenud kostja I kaudu, kuid ainuüksi seos juhatuse liikme ning osanikuna ei võimalda nõude rahuldamist kostja II vastu. Olukorras, kus kostja I kasutab kostjat II oma majandustegevuses juhatuse liikmena, vastutab VÕS § 1054 lg 1 järgi kostja I kostja II tegevuse eest. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 1, ÄS § 187 lg-st 2 ja ÄS § 187 lg-st 4 saab vaid kahju nõuet esitada juhatuse liikme vastu ning sellisegi nõude esitamisel ei saa võlausaldaja nõuda hüvitise väljamaksmist endale, vaid osaühingule. Lisaks saaks kahju nõuet esitada siis, kui nõuet ei saa rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ei ole kostja I vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud. Seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige vastutaks koos äriühingu endaga ebaausa konkurentsi või eksitava reklaami eest. Asjaolusid, millest tulenevalt saaks nõuet esitada kostja II kui osaniku vastu, ei ole hageja esile toonud.
7.7.Kuna hagi kostja I vastu tuleb rahuldada, jäävad kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja I kanda. Kuna hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata, jäävad selle nõude menetlemise kulud hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus on 1470 eurot. Arvestades seda, et hageja esitas kostjate vastu solidaarse nõude, tuleb kostjal I hüvitada hagejale pool kantud kuludest, s.o 735 eurot. Ülejäänud kulud jäävad hageja enda kanda. Kuna kostjat II ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja, ei tule kostjale hüvitatavaid kulusid kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis tähelepanuta hageja ja kostjate esitatud tõendid ning jättis hagi kostja II vastu rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus võtta tõendid asja materjalide juurde ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi ka kostja II vastu ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, või saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
8.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja samastas ekslikult juriidilisi isikuid nende osanike ja juhatuse liikmetega. Hageja tõi maakohtus esile, et kostjad on osutanud hagejale konkurentsi, avaldanud eksitavat teavet ja reklaami (EKTÄKS § 3 lg 1 ja lg 2 p 1, § 4 lg-d 1-3; RekS § 4 lg 1 ja lg 2 p 5; VÕS § 1045 lg 1 p-d 6–7 ja lg 3) ning käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes). Maakohus jättis arvestamata, et kostjat II saab pidada KonkS § 2 lg 1 tähenduses ettevõtja huvides tegutsevaks isikuks, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 09.12.2008, 3-2-1-103-08, p 13).
6
2-23-3169 Kostja II on nii kostja I juhatuse liikmeks kui ka ainuosanikuks ning on tegutsenud kostja I huvides. Kostja I tegutseb kostja II kaudu. Kostja II tegi kostja I nimel toiminguid, sh registreeris ja haldas veebilehti lukuabi24.eu ning lukuabii24h.ee sel kujul, mis on hageja õigusi rikkuv. Kui isik tegutseb äritegevuses ühingu kaudu, olles selle ühingu juhatuse liige ja peamine kasusaaja ning kontrollides igati ühingu tegevust, siis sisuliselt teenib ühing vaid konkreetse isiku huve ning sellises olukorras võib ühingu tegevust samastada isiku tegevusega, kes selliselt läbi ühingu oma äritegevust teostab. Tsiviilasjas nr 2-22-9960 peetud vaidluses kuulus veebileht www.lukuabi24.eu kostja II teisele ettevõttele lukuabipood OÜ ja kohe pärast kohtuotsuse tegemist muutis kostja II veebilehel ettevõtte kontaktandmed, s.o lisas kostja I andmed. Sellega jätkas kostja II hagejale majandusliku kahju tekitamist, tema majandustegevusse sekkumist ja takistas kohtuotsuse täitmist. Kui hagi kostja II vastu ei rahuldata, siis võib analoogne pahatahtlik käitumine jätkuda ning hageja oleks sunnitud üha uuesti erinevate kostjate vastu kohtu poole pöörduma, mis võiks kesta lõpmatuseni ja koormata põhjendamatult kohtusüsteemi.
8.2.Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja jättis põhjendamatult hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 esitatud seisukohad ja tõendid ning kostjate 25.08.2023 esitatud seisukoha ja tõendid tähelepanuta. Maakohus ei selgitanud 24.04.2023 kirjas nõude kvalifikatsiooni ega seda, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, sh ei selgu, milliseid asjaolusid tuleb tähendavalt põhistada ja tõendada, et rahuldada nõue mõlema kostja vastu. Maakohus leidis vääralt, et hageja ei põhistanud pärast 24.04.2023 kohtukirja saamist täiendavalt oma nõuet. Maakohus viitas, et hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 esitatud tõendid ei sisalda korrektselt viidet allikale ja on ilma nõuetekohase tõlketa, samas ei määranud kohus hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Tegelikult oli 20.07.2023 tõendi osaline tõlkimine tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lg 1 teisest lausest põhjendatud, sest terve tõendi tõlkimine oleks ebamõistlik. Hageja palub võtta asja materjalide juurde maakohtus pärast eelmenetluse lõppemist esitatud tõendid ja vajadusel määrata pooltele pärast ringkonnakohtu poolt selgituste andmist täiendav tähtaeg tõendite ja väidete esitamiseks. Hagejal ei olnud võimalik varem (s.o enne 26.06.2023) esitada kohtule 20.07.2023 esitatud tõendeid, kuna need olid esitatud kostjate 26.06.2023 menetlusdokumendis sisalduvate väidete ümber lükkamiseks. Ka koos 31.08.2023 menetlusdokumendiga esitatud tõendid on esitatud selleks, et ümber lükata kostjate 24.08.2023 vastuses sisalduvaid väiteid. Seega oli menetlusdokumentide ja tõendite hilisem esitamine põhjendatud. Vastustaja seisukoht
9.Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole oma nõudeid kostja II vastu põhistanud, sh ka mitte apellatsioonkaebuses. Maakohus jättis põhjendatult tähelepanuta hageja 20.07.2023 ja 21.08.2023 esitatud tõendid, samuti kostjate 25.08.2023 esitatud tõendid. Hageja ei ole taotlenud tõendite esitamise tähtaja ennistamist ega põhjendanud, millisel põhjusel ei saanud ta neid varem esitada. Hagejat 7
2-23-3169 esindas maakohtus professionaalne õigusteenuse osutaja, kes pidi järgima menetlusdokumentide esitamise tähtaega. Tegemist oli sihilikult menetluse venitamise sooviga. Kostjad esitasid 25.08.2023 tõendid vaid juhuks, kui kohus, vaatamata eelmenetluse lõppemisele, otsustanuks siiski hageja täiendavaid tõendeid vastu võtta. Kuigi kostja II ei esitanud maakohtu otsusele apellatsioonkaebust, ei olnud maakohtult alust rahuldada hagi ka kostja I vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ka kostja II osas. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka kostjat II puudutavat menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata, ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse osas. Kostja I ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu on kostja I osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi jõustunud ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes kostja II vastu esitatud nõude osas.
12.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vaidlust lahendades õigesti arvestamata poolte 20.07.2023, 31.08.2023 ja 25.08.2023 menetlusdokumentidele lisatud uued tõendid, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja muudab selles osas kohtuotsuse põhjendusi. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohtul ei ole alust otsustada TsMS § 652 lg 3 alusel vaidlusaluste tõendite vastuvõtmise üle, sest maakohus on need asja materjalide juurde juba võtnud. Toimiku materjale ja maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 sõnastust arvestades saab järeldada, et maakohus võttis hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 menetlusdokumendile ning kostja 25.08.2023 menetlusdokumendile lisatud kõik tõendid vastu, olgugi, et need olid esitatud pärast eelmenetluse lõppemist, kuid jättis need vaidlust lahendades tähelepanuta. Tõendid on toimikus ning ringkonnakohus saab neid apellatsioonkaebust lahendades arvestada. Samas jättis maakohus õigesti vaidlusalused tõendid vaidlust lahendades arvestamata (tähelepanuta), kuid maakohus ei ole seda asjakohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus märgib, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta TsMS § 238 lg 5 järgi jätta asja lahendamisel TsMS § 238 lg-te 1–3 tähenduses asjakohatu või lubamatu tõendi, samuti ilmselt ebausaldusväärse tõendi arvestamata. Siinsel juhul tuleb vaidlusalused tõendid jätta TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel vaidlust lahendades arvestamata, sest neil ei ole asjas tähtsust. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja II on avaldanud hageja veebilehega peaaegu identsed veebilehed, s.o rikkunud hageja õigusi ning peab seetõttu veebilehtede sisu eemaldama ja hoiduma edaspidi hageja veebilehega identsete veebilehtede avaldamisest. Seda vaidlust lahendades ei ole tähtsust sellel, kas hageja ja kostja I kasutatavad telefoni 8
2-23-3169 lühinumbrid on sarnased, kuna vaidlusalustel veebilehtedel ei ole märgitud telefoni lühinumbrit. Samuti ei ole tähtsust sellel, milline on veebis hageja ja milline kostja I reiting. Tähtsust pole ka sellel, kas kostja I on tegutsev äriühing, kas ta esitab klientidele arveid ja kas tal on käive ning kas lukuabipood OÜ käive suurenes 2022 II kvartalis, sest hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kuna hageja on juba varem menetluses esitanud tõendi selle kohta, et II vaidlusaluse domeeni omanik on lukuabipood OÜ, ei ole seda asjaolu vaja täiendavalt tõendada. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust võtta asja lahendamisel vaidlusaluseid tõendeid arvesse.
13.Hoolimata eeltoodust, jättis maakohus vääralt hagi kostja II vastu kogu ulatuses rahuldamata.
13.1.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejal on lisaks kostjale I õigus keelata ka kostjal II avaldada vaidlusaluseid veebilehti hageja veebilehega sarnasel kujul ning kohustada teda sarnaseid veebilehti tulevikus mitte avaldama.
13.2.Arvestades hageja esitatud nõuet ja nõude alusena esile toodud asjaolusid, saab hageja nõuet kostja II vastu pidada VÕS § 1055 lg 1 järgseks deliktiõiguslikuks negatoornõudeks, mille kohaselt võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev. Kannatanu saab sellise nõude esitada, kui tema vastu on pandud toime tegu, mis vastab mõne deliktilise vastutuse aluseks oleva VÕS §-s 1045 sisalduva õigusvastase teo tunnustele ja see tegu on jätkuv või on oht, et seda võidakse edaspidi toime panna. Seejuures ei ole õige kostja arusaam, et hageja peab sellise nõude maksmapanekuks tõendama lisaks õigusavastase teo toimepanemisele ka talle kahju tekkimise ja kostja süü. Sellise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja on toime pannud hageja õigusi rikkuva teo ja on oht, et see võib tulevikus korduda (vt VÕS IV komm (2020), § 1055, p 3.1). Nõude eesmärgiks on lõpetada õigusvastase teo toimepanemine ning takistada seda tulevikus.
13.3.Eeltoodut arvestades pidi maakohus tuvastama, kas kostja II on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045 tähenduses ja kas on oht, et see võib tulevikus korduda.
13.3.1.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks kostja II veebilehtede avaldamise eest vastutada. Hageja palus hagis kohustada kostjat II lõpetama vaidlusaluste veebilehtede avaldamise hageja veebilehega identsel kujul ning hoiduma tulevikus samasuguste veebilehtede avaldamisest. Hageja tõi esile, et kostja II, olles samal ajal nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, rikub pahatahtlikult hagejaga peaaegu identseid veebilehti avaldades hageja õigusi. Ühtlasi tõi hageja esile, et kostja II tegutseb kahe äriühingu kaudu, mis on asutatud samal päeval ning pärast seda, kui kohtuotsusega keelati lukuabipood OÜ-l hagejaga peaaegu identse I vaidlusaluse veebilehe avaldamine ja kohustati sellest tulevikus hoiduma, muutis kostja II veebilehe andmeid ja märkis sellele lukuabipood OÜ nime ja kontaktandmete asemele kostja I nime ja kontaktandmed, asudes sellega takistama jõustunud kohtuotsuse täitmist. Arvestades kostja II käitumist nägi hageja ohtu, et kostja II võib ka edaspidi käituda samamoodi ja takistada talle kuuluvate äriühingute kaudu taas kohtuotsuse täitmist.
9
2-23-3169 Seega on hageja toonud esile asjaolud, mille alusel saab hinnata, kas kostja II, olles samal ajal nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, on pannud hageja vastu toime õigusvastase teo.
13.3.2.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid seda, et kostja II pani toime õigusvastase teo VÕS § 1045 tähenduses, sest rikkus ebaausa konkurentsi osutamise keeldu (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus EKTÄKS §-ga 3). Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EKTÄKS § 3 lg 1 järgi on ebaaus konkurents keelatud, seejuures saab EKTÄKS § 3 lg 2 järgi pidada ebaausaks konkurentsiks ebaausat äritegevust ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid. Kuigi EKTÄKS § 3 lg-s 2 on ära toodud ka loetelu tegudest, mida saab pidada ebaausaks konkurentsiks, ei ole tegemist ammendava loeteluga, st kohus peab igal konkreetsel juhul hindama, kas esile toodud asjaoludel saab tegu pidada ebaausaks konkurentsiks või mitte. Seega saab igasugust ebaausat ning heade kommete ja tavade vastast äritegevust pidada õigusvastaseks ning isik, kellele osutatakse ebaausat konkurentsi, saab VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 ja EKTÄKS §-ga 3 nõuda selle lõpetamist ja sellest hoidumist. Siinses asjas saab hageja esile toodud ja tõendatud asjaolude alusel järeldada, et kostja II rikkus ebaausa konkurentsi osutamise keeldu, sest ausalt ja heas usus tegutsev ettevõtja ei kasuta oma äritegevuses teise samal tegevusalal teguseva konkureeriva ettevõtte veebilehega identse kujunduse ja sisuga veebilehte äriliste eeliste saamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kantud äriregistrisse 11.04.2001, tema põhitegevusalaks on äriregistris märgitud muu mujal liigitamata teenindus (dtl 7) ning ta tegeleb lukkude paigaldamise, vahetamise ja avamisega, millele viitab hageja ärinimi ning mida kinnitab mh ka hageja veebileht (dtl 10–19). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ registreeriti äriregistris 29.07.2019, s.o samal päeval, ja nende tegevusalaks on märgitud muu teendus/mujal liigitamata teenindus, mida kinnitavad ka äriregistri väljavõtted (dtl 9, 35 ja 90–91). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja I ja lukuabipood OÜ tegelevad lukkude paigaldamise, vahetamise ja avamisega, millele viitavad mh ka nende ärinimed. Seega on hageja asutatud enne kostjat I ja lukuabipood OÜ-d ning hageja, kostja I ja lukuabipood OÜ konkureerivad lukkude paigaldamise, vahetamise ja avamise teenust osutades samal turul sama teenust osutades. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vaidlusalused veebilehed https://lukuabi24.eu/ ja https://lukuabii24h.ee/index.html on kujunduse ja sisu poolest peaaegu identsed hageja kasutatava veebilehega https://lukuabi.eu/, mida kinnitavad ka nende veebilehtede väljaprindid (dtl 10–19; 20–29; 95–104). Peamised erisused seisnevad teenust osutava isiku ärinimes ja kontaktandmetes. Seega on vaidlusalused veebilehed äravahetamiseni sarnased hageja veebilehega ning võivad teenuse tarbijaid eksitada. Pooltel ei ole erimeelsusi ka selle üle, et hageja registreeris oma veebilehe domeeni 07.04.2006 (dtl 31–32). Vaidlusalusete veebilehtede domeenid on registreerinud lukuabipood OÜ vastavalt 20.05.2022 ja 08.08.2022 (dtl 89 ja 105), s.o oluliselt hiljem hageja domeenist. 22.12.2022 tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse, millega keelas lukuabipood OÜ-l I vaidlusaluse veebilehe avaldamise hageja veebilehega sarnasel kujul ja kohustas lukuabipood OÜ-d avaldama sellel veebilehel kohased kontaktandmed (dtl 37–38). Kohtutäitur algatas 2022 lõpus tagaseljaotsuse täitmiseks täitemenetluse, kuid päev pärast täitmisteate edastamist 10
2-23-3169 I vaidlusalust veebilehte kontrollides selgus, et veebileht on visuaalselt endine, kuid sellel on viited hoopis teisele äriühingule (kostjale I) koos kohtulahendis nimetatud kontaktandmete ja rekvisiitidega (dtl 48). Hagi esitamise ja täiendamise ajal olid mõlemad vaidlusalused veebilehed identsed, sh sisaldasid identseid kontaktandmeid, mille kohaselt tuli teenuse saamiseks ühendust võtta kostjaga I ning e-postiaadressiks oli märgitud XXX, s.o I vaidlusaluse veebilehe domeeniga seotud e-postiaadress (dtl 28 ja 103). 27.02.2023 seisuga ei nähtunud WHOIS avalikest andmetest enam, kes on registreerinud I vaidlusaluse veebilehe domeeni (dtl 33–34), st need andmed olid eemaldatud. Ringkonnakohtu istungi toimumise ajal (11.03.2025) oli I vaidlusalune veebileht jätkuvalt sama sisuga kättesaadav, kuid II vaidlusaluse veebilehe sisu ei avanenud. Seega on lukuabipood OÜ registreerinud 2022 mõlemad vaidlusaluse veebilehe domeenid, kuid pärast tema kahjuks 22.12.2022 tehtud tagaseljaotsust on lukuabipood OÜ domeeni haldajana muutnud veebilehe kontaktandmeid, et veebilehte ei saaks temaga seostada, ning eemaldanud ka WHOIS andmebaasist temale viitavad andmed, jättes samal ajal jätkuvalt muutmata I vaidlusaluse veebilehe kujunduse ning jätkates sellega identse II vaidlusaluse veebilehe avaldamist teisel talle kuuluval domeenil. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II on nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ juhatuse ainuke liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja, mida kinnitavad ka äriregistri väljavõtted (dtl 9, 35 ja 90–91). Seega tegutseb kostja II lukkudega seotud teenusturul kahe talle kuuluva äriühingu (kostja I ja lukuabipood OÜ) kaudu ning sisuliselt on kostja II registreerinud mõlema vaidlusaluse veebilehe domeenid lukuabi OÜ nimele ning hallanud domeene, sh kujundanud nende veebilehtede sisu. Kuigi kostja II väitel ei olnud tal kontrolli vaidlusaluste veebilehtede üle, ei ole kostja II toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja II on lukuabipood OÜ nimel viimasele kuulunud domneeni võõrandanud või see on muul viisil tema kontrolli alt väljunud. Arvestades seda, et domeenid olid registreeritud lukuabipool OÜ nimele, saab eeldada, et domeenid olid nõuete esitamise ajal jätkuvalt registreeritud lukuabipood OÜ nimele ning kostja II sai selle äriühingu juhatuse liikmena veebilehti hallata, sh saab ta ka praegu hallata I vaidlusalust veebilehte. Seega ei ole põhjendatud kostja II vastuväide, et tal ei olnud võimalik veebilehe sisu ja kujundust muuta. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ringkonnakohtu istungil avaldatud kostja II lepingulise esindaja uued väited selle kohta, et kostja II ei ole isiklikult veebilehte hallanud, sest need on esitatud selgelt hilinenult, ühtlasi ei ole kostja II täpsustanud, kes veebilehte tegelikult haldas, ega esitanud selle kohta tõendeid. Eeltoodut arvestades on kostja II, olles samal ajal nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuke juhatuse liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja, avaldanud talle kuuluvate äriühingute kaudu oma äritegevuse edendamiseks samal teenusturul tegutseva hageja veebilehtedega äravahetamiseni sarnased veebilehed ning asunud talle ebasoodsa kohtulahendi täitmise vältimiseks veebilehtede sisu talle soodsal viisil muutma ning varjama avalikult kättesaadavas registris domeeni omaniku andmeid, mida saab pidada ebaausa konkurentsi osutamiseks EKTÄKS § 3 lg 2 tähenduses. Ausalt ja heas usus tegutsev ettevõtja ei edendaks oma äritegevust sellisel viisil ega kasutaks sama kujundusega äravahetamiseni sarnase veebilehe loomise läbi ära varem turule sisenenud ettevõtja identiteeti. Sellega on kostja II ühtlasi pannud toime VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses koosmõjus EKTÄKS § 3 lg-ga 1 õigusvastase teo. Kostja II ei ole toonud esile ega tõendanud rikkumiste õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades kostja II käitumist pärast 22.12.2022 tagaseljaotsuse tegemist, esineb selgelt oht, et kostja II võib ka tulevikus sarnaseid tegusid toime panna.
13.4.Kuigi kostja II osutas ebaausat konkurentsi talle kuuluvate äriühingute kaudu, olles samal ajal nende äriühingute juhatuse liige, ei tähenda see seda, et hagejal ei oleks õigust nõuda kostjalt II õigusvastase käitumise lõpetamist ja sellest edaspidi hoidumist. 11
2-23-3169 Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ebaausa konkurentsi osutamise eest saab vastutada üksnes juriidiline isik, mitte selle juhatuse liige. Arvestades seda, et juriidiline isik tegutseb oma organite, sh juhatuse liikme kaudu, ei ole välistatud, et ka juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige kui füüsiline isik paneb juriidilise isiku äritegevuse raames toime VÕS § 1045 tähenduses õigusvastase teo. Siinsel juhul saab hagejale ebaausa konkurentsi osutamist seostada selgelt kostja II tegevusega, sest veebilehte sai lukuabipood OÜ juhatuse liikmena hallata just kostja II ning ebaausa eelise saamisest oli ka huvitatud just kostja II, kes oli nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Lisaks märgib kolleegium, et konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 1 kohaselt peetakse selle seaduse tähenduses ettevõtjaks mh ettevõtja huvides tegutsevat isikut. Riigikohus on leidnud, et kuigi konkurentsiseaduses sätestatud kõlvatut konkurentsi saab ettevõtjale osutada eelkõige isik, kes tegutseb samas või lähedases ärivaldkonnas ettevõtjana, s.o juriidiline isik, saab juriidilise isiku juhatuse liiget pidada KonkS § 2 lg 1 tähenduses ettevõtja huvides tegutsevaks isikuks ning ka tema tegu võib olla kvalifitseeritav õigusvastase teona VÕS § 1045 tähenduses, kui see vastab kõlvatu konkurentsi tunnustele (RKTKo 09.12.2008, 3-2-1-103-08, p 13). Seega pidas Riigikohus toona võimalikuks seda, et ka juriidilise isiku juhatuse liige vastutab juhatuse liikmena toime pandud tegudega osutatud kõlvatu konkurentsi eest. Kuigi alates 17.12.2018 sisalduvad varem KonkS §-des 50–53 sisaldunud kõlvatut konkurentsi puudutavad sätted ebaausat konkurentsi puudutavate sätetena EKTÄKS-is, ei ole ka kehtiva regulatsiooni alusel välistatud, et juriidilise isiku juhatuse liige paneb juhatuse liikmena toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses koosmõjus EKTÄKS §-ga 3.
13.5.Kuna kostja II on eeltoodu kohaselt osutanud hagejale ebaausat konkurentsi ja pannud sellega toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi koosmõjus EKTÄKS §-ga 3, ei võta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel seisukoha, kas kostja II võib olla lisaks sellele rikkunud reklaamiseadust, sekkunud hageja majandustegevusse VÕS § 1045 lg 1 p 6 tähenduses või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.
13.6.Kuna kostja II on osutanud hagejale talle kuuluvate äriühingute kaudu ebaausat konkurentsi, st on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045 tähenduses, on hagejal VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi õigus nõuda kostjalt II, et ta lõpetaks ebaausat konkurentsi osutava tegevuse ning hoiduks sellest ka tulevikus. Oma nõude maksmapanekuks palub hageja keelata kostjal II avaldada vaidlusaluseid veebilehti hageja veebilehe kujul ning kohustada teda hoiduma tulevikus selliseid veebilehti avaldamast. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja, et ta soovib, et kostja II ei avaldaks veebilehti hageja veebilehega sama kujundusega (11.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 07:16). Ringkonnakohtu hinnangul on selliselt sõnastatud nõue selge ja täidetav. Ühtlasi veendusid kohus ja menetlusosalised ringkonnakohtu istungil, et II vaidlusalune veebileht ei ole enam kättesaadav (11.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 11:19). Eeltoodut arvestades ei riku II vaidlusaluse veebilehe avaldamine enam hageja õigusi, mistõttu ei ole enam vaja keelata kostjal sellel domeenil hageja veebilehe kujundusega äravahetamiseni sarnase veebilehe avaldamist ning ringkonnakohus jätab selles osas hageja nõude kostja II vastu rahuldamata. Ringkonnakohus arvestab mh, et hageja on sellel domeenil samasisulise veebilehe avaldamise eest kaitstud läbi hageja nõude kohustada kostjat II hoiduma tulevikus vastava kujundusega veebilehti avaldamast.
12
2-23-3169 Ülejäänud osas on hageja nõue põhjendatud ja tuleb VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel rahuldada. Kostja II ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejal ei ole VÕS § 1055 lg 2 järgi õigust nõuda kostjalt II rikkumise lõpetamist.
14.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja II vastu kogu ulatuses rahuldamata, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ka kostja II vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu kostjat II puudutavas osas tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta kostja II vastu esitatud nõude osas maakohtus kantud menetluskulud ja ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja II kanda. Kuigi ringkonnakohus ei rahulda hagi kostja II vastu kogu ulatuses, ei ole siinses asjas põhjendatud jaotada menetluskulusid erinevalt TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust, sest hagi esitamise ajal oli rikkumise kõrvaldamise nõude esitamine kostja II vastu mõlema domeeni osas põhjendatud. Ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata üksnes seetõttu, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on ühe veebilehe sisu eemaldatud, mistõttu ei ole enam vajadust kohustada kostjat II rikkumist kõrvaldama. Arvestades seda, et maakohus jättis kostja I vastu esitatud nõude osas menetluskulud kostja I kanda ja ringkonnakohus jätab kostja II vastu esitatud nõude osas menetluskulud kostja II kanda ning pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud menetluskulude võrdsetes osades jagunemist kostjate vahel, jäävad maakohtus kantud menetluskulud kokkuvõttes TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kummagi kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad aga kogu ulatuses kostja II kanda, sest kostja I ei ole apellatsioonimenetluses osalenud.
16.Kuna maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse, saab ringkonnakohus mõista ülal nimetatud muudetud menetluskulude jaotuse alusel kostjalt II hageja kasuks välja ka menetluskulude hüvitise. Arvestades seda, et maakohus luges hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1470 eurot ja mõistis sellest kostjalt I hageja kasuks välja poole, s.o 735 eurot, ning pooled ei vaidlustanud maakohtu kindlaks määratud menetluskulude suurust, tuleb hageja ülejäänud menetluskulude katteks mõista ka kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 735 eurot.
17.Lisaks määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse.
17.1.Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot, mida saab TsMS § 174 lg 1 järgi pidada kogu ulatuses vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks.
17.2.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja ja istungil esitatud taotluse kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 5,5 tundi, sh apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, kostja II vastusele seisukoha koostamiseks 1 tund, kohtuistungiks valmistumiseks 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemiseks vastavalt istungi 13
2-23-3169 toimumise ajale 1 tund. Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu ning mahtu on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik, v.a kostja II vastuse kohta seisukoha esitamise kulu (1 tund), sest ringkonnakohus ei ole palunud hagejal täiendavat seisukohta esitada. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 4,5 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) ja 122 eurot (käibemaksuga), mis ei ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Hageja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, sest ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta summana, s.o tunnihinnaga 100 eurot. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 450 eurot (4,5 tundi × 100 eurot/tund) ning apellatsioonimenetluse kulud kokku 870 eurot (450+420), mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista.
18.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.