Muud › Muud hagiasjad

tõestatud 17. märtsi 2005. a. korterite müügilepingust, et L OÜ müüs ja OÜ E ostis vaidlusaluse korteri x. Ostu-müügitehing toimus enne kohtumääruse tegemist. Hagi tagamiseks tehtud käsutamise keelumärge ei ole põhjendatud ja tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 160 lõigete 3 ja 4 alusel tühistada. Määruskaebus Määruskaebuses leiab hageja, et maakohtu hagi tagamise tühistamise määrus ei ole õige, paludes selle tühistada. Hageja palub määruskaebuse lahendada koos apellatsioonkaebusega. Kaebuse kohaselt taotles hageja keelumärke seadmist seoses sellega, et L OÜ ja E OÜ kogu tegevus oli suunatud sellele, et jätta hageja ilma tema eluruumist. Nimetatute vahel sõlmitud müügileping on tühine ja seda kavatseb hageja kohtus tõendada. Selles lepingus ei ole märget üürniku (hageja) kohta, vaid märgitud on, et eluruum on vaba igasugustest üürilepingutest. Hagejal on aga Kesklinna Valitsusega 6. jaanuaril 2003. a. sõlmitud üürileping, mis on kehtiv aastani 2008. Vaidlusaluses asjas veel jõustunud kohtuotsust ei ole. Hagi tagades leidis kohus õigesti, et hagi vajab tagamist. Alates 2005. a. septembrist L OÜ ja E OÜ vahetasid korteriustel lukke, tehes hageja juurdepääsu oma varale ja elamispinnale võimatuks. Hageja on pöördunud politsei poole avaldusega võtta kriminaalvastutusele isik, kes tegi seoses hageja püüdega korterisse pääseda vale väljakutse politseile. Kostjate poolt on tekitatud hagejale varalist ja moraalset kahju. Arvestada tuleb hageja materiaalset ja tervislikku seisukorda. Tallinna linna süül tulekahju tagajärjel on hageja ja tema perekond jäänud ilma oma maisest varast, kaks pereliiget on invaliidistunud ja haige on 80%-liselt töövõimetu pensionär. Vastustaja seisukoht Vastuses määruskaebusele leiavad mõlemad kostjad, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Hagi tagamiseks ei saa kohaldada hagi tagamisabinõu kostjaks mitte oleva kolmanda isiku vara suhtes. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus tugines hagi tagamise tühistamisel küll kehtivuse kaotanud TsMS sätetele, kuid see ei muuda määruse lõppjäreldust ebaõigeks. Määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 378 lg. 1 p. 2 võimaldas kohaldada hagi tagamise abinõuna vara käsutamise keelumärke tegemist vararegistris üksnes kostja vara suhtes. Määruskaebuses ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et määruse tegemise ajaks oli vaidlusalune korter müüdud kolmandale isikule OÜ-le E, kes omanikuna nähtus ka ehitusregistrist. OÜ E vastu ei ole hageja mingeid nõudeid esitanud. TsMS § 386 lg. 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel või muul seaduses sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Asjakohased ei ole ja hagi tagamise põhjendatust ei puuduta määruskaebuse väited takistuste tegemise kohta eluruumi kasutamisel, politsei väljakutsumise ja kriminaalmenetluse alustamise taotlemise kohta, aga samuti väited hageja ja tema pereliikmete tervisliku seisukorra ning neile kahju tekitamise kohta. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldusele, et hagi tagamisabinõu jätkuv kohaldamine on põhjendatud ja seadusest tulenevalt võimalik. Oma taotlust lahendada määruskaebus koos apellatsioonkaebusega ei ole hageja määruskaebuses sisuliselt põhjendanud. Kolleegium leiab, et mingeid sisulisi takistusi määruskaebuse läbivaatamiseks enne apellatsioonkaebuse läbivaatamist ei esine. Hagi jätkuv 2(3)

tagamine vaatamata selleks aluse puudumisele ei oleks kooskõlas TsMS § 377 lg. 1 lauses 1 sätestatud hagi tagamise mõttega. Asjasse puutumatu kolmanda isiku vara suhtes kohaldatud hagi tagamisabinõu ei võimaldaks otsuse täitmist tagada.

Malle Seppik Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.