Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 36-39), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuse andmise kohustusest on kättetoimetatud kostja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 2.septembril 2006 (tl 42). TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse see kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt 7 576 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja 25.juuli 2006 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas süüdi KarS § 263 p 1 järgi selle eest, et ta 7.jaanuaril 2006 kella 01.30 ajal Antslas Triinu baari juures lõi hagejale korduvalt rusikaga näkku, mistõttu sai hageja vasema silma verevalumi, silmaümbruse turse ja vasema põse verevalumid. Nende vigastustega pöördus hageja kiirabisse ja hiljem silmaarsti juurde.Ta oli töövõimetu kuni 17.jaanuarini 2006, mil ta asus tööle. Kuna ta pidi tööl olema 9.jaanuaril 2006, jäi tal saamata 7 tööpäeva palk. Hageja alaline töökoht on Soome Vabariigis ja seal maksab ka hageja tööandja hageja eest sotsiaalmaksu. Seega oleks hageja saanud arstide poole pöördumisel Soomes ka sealt töövõimetustoetust. Kuna hageja sai aga vigastused Eestis ja haigena ei saanud ta Soome sõita, oli ta sunnitud kasutama arstiabi Eestis, kus hagejal ei ole sotsiaalkindlustust. Tekitatud vigastuse tõttu puudus hageja töölt 7 tööpäeva: 9.jaanuarist 2006 kuni 16.jaanuarini 2006. Selle perioodi eest kaotas hageja töötasu 7 576 krooni, mis on arvestatud eelnenud 7 kuu keskmise töötasu alusel. Vastavalt tööandja poolt esitatud tõendile oli hageja keskmine päevapalk 69, 47 eurot, mis teeb AS-i Hansapank euro kursi 15,58 krooni järgi, saamatajäänud töötasu summaks 7 576 krooni. Neil asjaoludel esitas K. K. hagi R. K. vastu välja mõista kostjalt kehavigastuse tõttu saamata jäänud töötasu 7 576 krooni nõudes. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-le 130, mille kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemaosolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest

tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikult või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 576 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.