2.Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus määras 1) seada hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-16-6236 Xxxx kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx kohtulik hüpoteek summas 236 456,31 (kakssada kolmkümmend kuus tuhat nelisada viiskümmend kuus eurot ja 31 senti) eurot XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks; 2) arestida kõik Xxxx kuuluvad XxxxOÜ (registrikood xxxx) osad XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks.
3.Rahuldada osaliselt hageja 17.03.2017 taotlus 14.03.2017 istungi protokolli parandamiseks ning teha protokollis vastav parandus (parandusettepanekud b ja c).
4.Rahuldada osaliselt kostja 17.03.2017 taotlus 14.03.2017 istungi protokolli parandamiseks ning teha protokollis vastav parandus (parandusettepanek nr 6). Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XxxxOÜ kanda.
2-16-6236
6.Välja mõista XxxxOÜ-lt menetluskulud 2 700 (kaks tuhat seitsesada) eurot Xxxxkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.25.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja dokumendi pealkirjaga „KOKKULEPE võlgnevuse tasumise ajatamise kohta“ (edaspidi ka Kokkulepe), mille kohaselt tunnistasid Xxxxja kostja võlgnikena hageja ees võlgnevust põhisummas 173 800 eurot ning kohustusid selle koos lisanduva intressiga tasuma hagejale maksegraafiku alusel. Kokkuleppel puudub Xxxxallkiri (tl 911). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 173 800 eurot, intressi 19 029,92 eurot, viivise 43 626,39 eurot, viivise põhinõudelt (173 800 eurolt) 18% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 30, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.
3.Hageja märgib, et: • kostja, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxpetsid hageja hinnangul hagejalt välja 222 800 eurot, millest 130 300 eurot peteti välja laenudena (mida ei tagastatud) ja 92 500 eurot veoauto MAN TGX 18.440 müümisega (millist hagejale üle ei antud); • kostja oli vaidlusaluse petuskeemi niiditõmbaja; • kostja tunnistas kahju tekitamist hagejale ja sellest tingituna sõlmisid pooled 25.04.2013 kokkuleppe võlgnevuse tasumise ajatamise kohta; • Kokkuleppe punktis 1 tunnistas kostja võlgnevust hageja ees põhisummas 173 800 eurot ja kohustus selle tagastama koos intressiga hagejale täies ulatuses hiljemalt 28.11.2014; • Kokkulepe jõustus läbi selle, et kostja asus Kokkuleppe alusel makseid teostama, sellega muutsid pooled kaudselt Kokkuleppe punkti, mille kohaselt pidi Kokkuleppe jõustumiseks olema see kõigi osapoolte poolt allkirjastatud; • kostja teostas makseid kokku summas 6 780 eurot, millised hageja on arvestanud intressi katteks; • kostja väited ähvarduste kohta ning selle kohta, et ta tasus Xxxxlaenu, on väärad; • kostja soovis hagejaga Kokkulepet sõlmida just selleks, et asuda hüvitama hagejale tekitatud kahju; • hageja ja kostja soovisid luua Kokkuleppega iseseisva kohustuse, mille alusel saaks kostja asuda hagejale tekitatud kahju hüvitama; • Kokkulepe lõi uue eraldiseisva võlasuhte poolte vahel ning seda tuleb käsitleda VÕS § 30 mõttes konstitutiivse võlatunnistusena. Kostja vastuväited
2-16-6236
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: • hagejal puudub nõue kostja vastu; • kostja allkirjastas 25.04.2013 kokkuleppe ähvarduse mõjul; • hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kunagi kostjale laenu andnud nagu Kokkuleppes on väidetud; • kostja ei ole hagejalt laenu saanud; • 25.04.2013 Kokkulepe ei ole jõustunud, kuna sellelt puudub Xxxxallkiri, kes on tegelik võlgnik; • Kostja sai Xxxxkäest raha ning viis selle Xxxxpalvel XxxxXxxxlaenukohustuste tasumiseks; • kassa sissetuleku orderile on märgitud, et tagasimakse on Xxxx 30.10.2012 laenulepingu katteks; • hageja ei ole millegagi tõendanud, et kokkuleppes märgitud isikutel oli soov luua uus iseseisev kohustus ehk sõlmida konstitutiivne võlatunnistus, seda enam, et Kokkulepe räägib mingitest laenulepingutest; • kui tegemist oleks konstitutiivse võlatunnistusega, puudunuks vajadus viidata laenulepingutest tulenevale võlgnevusele. Kohtuotsuse põhjendus
6.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
7.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
8.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 25.04.2013 allkirjastasid hageja ja kostja dokumendi pealkirjaga „KOKKULEPE võlgnevuse tasumise ajatamise kohta“ (edaspidi ka Kokkulepe), mille kohaselt tunnistasid Xxxxja kostja võlgnikena võlgnevust põhisummas 173 800 eurot ning kohustusid selle koos lisanduva intressiga tasuma hagejale maksegraafiku alusel. Kokkuleppel puudub Xxxxallkiri (tl 9-11).
10.Poolte vahel on vaidlus, kas 25.04.2013 sõlmitud Kokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus, lisaks on vaidlus, kas Kokkulepe jõustus.
11.Hageja väidete kohaselt pettis kostja koos kolmandate isikutega hagejalt välja raha laenudena ja veoauto müümisega ning tekitas seeläbi hagejale kahju. Hageja leiab, et pooled sõlmisid 25.04.2013 Kokkuleppe näol konstitutiivse võlatunnistuse, millega kostja võttis endale kohustuse tekkinud kahju hüvitada. Kostja sellega ei nõustu.
2-16-6236
12.VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on 23.02.2017 otsuse 3-2-1-147-15 punktis 13 märkinud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega, ning et lähtuda tuleb eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ning eesmärgist, samuti tuleb võtta arvesse lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36).
13.Kohus leiab, et 25.04.2013 Kokkulepe on oma olemuselt deklaratiivne võlatunnistus. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli tahe luua abstraktne, iseseisev kohustus ning et kostja võttis kohustuse hüvitada pettuse teel tekitatud kahju. Kokkuleppes ei ole märgitud kahju hüvitamise kohustust. Kokkuleppes on märgitud, et ajavahemikul oktoober 2012 – märts 2013 on hageja andnud Xxxxile ja kostjale laenu ning tagastamata laenu põhisumma on seisuga 24.04.2013 summas 173 800 eurot. Sama summa ulatuses tunnistavad nimetatud kokkuleppes võlgnikud võlgnevust (tl 9). Tegemist on väidetavate laenude kohta antud võlatunnistusega. Kuna tõendatud ei ole, et pooltel oli tahe siduda end just abstraktse kohustusega, tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kostja osales petuskeemis ja oli seal niiditõmbaja, on tõendamata ning paljasõnalised. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud või toime pannud mingisuguse pettuse. Kohus leiab, et Xxxxe seletuskiri (tl 109112) ei ole usaldusväärne tõend, ega tõenda hagi aluseks olevaid asjaolud. Hageja ei ole esile toonud ka konkreetseid asjaolusid, milles väidetav pettus seisnes ning milline oli seejuures kostja tegevus kahju põhjustamisel. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja suhtes oleks algatatud väärteo- või kriminaalmenetlus. Kostja sõnul ei ole senini tema poole uurimisasutuste poolt pöördutud.
14.Nähtuvalt vaidlusalusest Kokkuleppest olid selle poolteks hageja, keda nimetati Kokkuleppes kui Võlausaldaja, Xxxx, keda nimetati kui Võlgnik I ja kostja kui Võlgnik II. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt Kokkulepe oli koostatud kahel lehel neljas eksemplaris, millest igale poolele jäi üks allkirjastatud eksemplar. Nimetatud punkti teise lause kohaselt Kokkulepe jõustus selle allkirjastamise hetkest kõikide osapoolte poolt (tl 9). Puudub vaidlus ning see nähtub Kokkuleppest ning sellele lisatud maksegraafikust, et Kokkulepet ei ole allkirjastanud Xxxx. Kohus leiab, et tulenevalt Kokkuleppe punkti 3 teisest lausest Kokkulepe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused ei jõustunud, kuna puudub ühe Kokkuleppe osapoole, so Xxxxallkiri.
15.Hageja on asunud seisukohale, et Kokkulepet muudeti kaudsete tahteavaldustega sel teel, kui kostja asus kokkuleppe alusel makseid teostama. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja sooritas makseid enda eest. Hagile lisatud hageja kassa sissetuleku orderist nr 4 nähtub, et makse selgituseks on märgitud „Võlgnevuse tasumise kokkulepe 25.04.2013. Laen 30.10.2012 katteks“ (tl 12). Kostja selgituste kohaselt sai kostja sularaha Xxxxkäest ning pidi selle andma edasi hagejale Xxxxmaksekohustuste täitmiseks. Makse selgitus viitab 30.10.2012 laenulepingule. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli nimetatud kuupäeval laenuleping sõlmitud. Kostja on laenu saamisele vastu vaielnud. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud hageja konto väljavõtted, et kostja poolt maksete tegemisega muutsid pooled Kokkuleppe punktis 3 nimetatud tingimust kokkuleppe jõustumise kohta. Nimetatud pangakonto väljavõtetelt nähtub, et hageja volitatud esindaja Arcus Õigusbüroo OÜ on teinud hagejale makseid selgitusega „xxxxvõlgnevuse tasumine vastavalt 24.04.2013 kokkuleppele“ (tl 13-15). Kohus leiab, et kolmanda isiku poolt maksekorralduse selgitusse märgituga ei saa tõendada, et hageja ja kostja soovisid Kokkuleppe punktis 3 sätestatud tingimust selle jõustumise kohta muuta. Seega, kuna Kokkuleppe jõustumise tingimused ei ole täidetud, ei ole Kokkulepe
2-16-6236 jõustunud ning puudub alus hagi rahuldada. Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta.
16.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 53 lg 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
17.17.03.2017 esitas kostja taotluse 14.03.2017 istungi protokolli parandamiseks. Kostja esitas kuus parandusettepanekut. 17.03.2017 esitas hageja taotluse 14.03.2017 istungi protokolli parandamiseks. Hageja esitas kolm parandusettepanekut. Lisaks palub hageja jätta kostja taotluse rahuldamata. Hageja leiab, et kostja taotlus on suunatud protokolli täiendamisele, mitte parandamisele, mis on vastuolus protokolli parandamise mõtte ja eesmärgiga.
18.Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotluse punktis b) ja c) toodud parandused. Tegemist on numbriliste eksimustega. Punkti a) osas ei pea kohus protokolli parandamist põhjendatuks. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab põhjendatuks parandusettepanekut number 6. Ülejäänud parandusettepanekut ei ole suunatud protokolli parandamisele, vaid täiendamisele. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 esimese lausega teeb kohus protokollis vastavad hageja ja kostja parandused.
19.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus 21.04.2016 määruse, millega kohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja määras 1) seada hagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-166236 xxxx kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx kohtulik hüpoteek summas 236 456,31 (kakssada kolmkümmend kuus tuhat nelisada viiskümmend kuus eurot ja 31 senti) eurot XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks; 2) arestida kõik Xxxxkuuluvad XxxxOÜ (registrikood xxxx) osad XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
22.Kostja esitas 14.03.2017 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista menetluskuluna 2 700 eurot käibemaksuga. Avalduse kohaselt on kostja esindajal käesolevas
2-16-6236 asjas kulunud kokku 18,75 tundi ning õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
23.Kohus, võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumente ja peetud kohtuistungit, leiab, et puudub alus pidada kostja esindaja ajakulu käesolevas asjas kokku 18,75 tunni ulatuses ülemääraseks. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 120 eurot, vastab see 2 250 eurole. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud käibemaksuga summas 2 700 eurot, so 2 250x1,2. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.