2-06-5319/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2) inventar, mille moodustab kontorimööbel ja kontoritehnika (arvutid, printerid, mobiiltelefonid, raamatupidamisliku jääkväärtusega 78 708 krooni. 3) transpordivahendid ja liikurmasinad, sh 3 veoautot AVIA-DAEWOO A 75, millede jääkväärtus on 0 krooni ning ratastraktor JUMZ 6L jääkväärtusega 0,00 krooni. Võlgniku nimekirja kohaselt kuulub talle veel 2 autotõstukit, 1 virnastaja ja 1 sõiduauto VAZ 21043-33F. Transpordivahendite jääkväärtuseks on 42 154,50 krooni. Veoautod ja sõiduauto ei ole käesoleval ajal töökorras. Võlgniku hinnangul peaks sinna nende kasutamiseks investeerima vähemalt 25 000 – 30 000 krooni. Veoautodest kaks on külmutusagregaadiga. Antud varast suurima realiseerimishinnaga on kahtlemata virnastaja ja autotõstukid, mis on töökorras. Käesoleval ajal kasutab nimetatud vara kinnistut kasutav rentnik. Võlgniku seletuste kohaselt on praegune kasutaja vara ostust pankrotimenetluses huvitatud. ARK andmetel on võlgnik vähem kui 1 aasta enne pankrotimenetlust võõrandanud: sõiduauto TOYOTA Corolla (ehitusaasta 1998) reg. märgiga 825 TCO. Auto on müüdud A T ) 14.12.2005.aastal. Vara omandanud isik on kuulunud võlgniku nõukogu koosseisu alates 2001.aastast kuni käesoleva ajani. Sõiduauto MERCEDES-BENZ 210, E 280 (ehitusaasta 1998) reg. märgiga 267 ANK. Nimetatud sõiduauto oli äriühingul liisitud kapitalirendilepinguga. 02.11.2004 sai AS Nigula Õlu vara omanikuks (seega pärast kapitalirendilepingu lõppemist). 10.08.2005.a. on ARK andmetel sõiduauto omanikuks saanud AS Sampo Liising. Kasutajateks nii endise (AS Nigula Õlu) kui ka praeguse (AS Sampo Liising) omaniku ajal on olnud äriühingu juhatuse liige A P. 4) muu põhivara, mille moodustavad kaubamärgid, mille omanikuks on võlgnik ka Patendiameti andmetel. Võlgniku andmetel on kaubamärkide jääkväärtuseks 60 409,30 krooni. Võlgniku andmetel on kaubamärgid väljastatud õllesortidele: “Hele Laks”, “Tume Laks” ja “Kõva Laks”. Võlgniku esindaja sõnul pole talle teadaolevalt huvilisi kaubamärkide omandamiseks. Veel kuulub samasse gruppi arvuti tarkvara Hansa Raama, mille jääkväärtus võlgniku andmetel on 12 128,33 krooni. Kuivõrd tarkvara on installeeritud võlgniku arvutitesse, siis tarkvara eraldi realiseerimine pole võimalik. Võlgniku juhatuse liige garanteerib vara säilimise selle asukohas kuni vara realiseerimiseni. Viru Maakohtu Jõhvi, Narva ja Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna andmetel võlgniku nimele selles piirkonnas kinnisasju registreeritud ei ole. Võlgnikule on kuulunud kinnistu registriosa numbriga xxx, katastritunnus xxx, majanduslik otstarve maatulundus- ja tootmismaa, asukohaga xxx, pindalaga 10,59 ha. Nimetatud kinnistul asus võlgniku peamine vara, s.t. õlletootmistsehh ja muud selle juurde kuuluvad hooned. Vallasvarana registris oleva põhivara on juhatus ümberhinnanud seisuga 31.12.2003.a., mille tagajärjel tõsteti ainult administratiivhoone väärtust 5 706 950 krooni ning maa ja ehitiste soetusmaksumusena kajastati 8 500 000 krooni. Enne ümberhindlust oli maa ja ehitiste soetusmaksumuseks bilansis 2 246 532 krooni. Mille alusel 1970.a. ehitatud hoone vallasvarana nii kõrge väärtusega ümber hinnati pole ajutisele haldurile teada. AS Nigula Õlu omandas Viru-Nigula kolhoosi õlletehase tervikvara 1993.a. vallasvarana. Omandatud vara kinnistati alles 2005.aastal. Vara oli koormatud pandilepinguga AS Eesti Ühispank kasuks. Laenusumma oli 3 miljonit krooni. 2004.a. lõpul oli laenujääk 588 500 krooni ja 2005.aastal oli tasumisele kuuluv summa 546 000 krooni ning kohustuse lõpliku kustutamise tähtaeg oli 2006.aastal. Nõukogu koosoleku protokolliga 28.04.2005.a. otsustas nõukogu võõrandada maaüksuse katastritunnusega 90202:005:0061 D D hinnaga 2 000 000 krooni.13.05.2005.a. on võlgnik sõlminud D D’iga kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, millega on kinnistu müügihinnaks määratud 2 miljonit krooni. Nimetatud võlaõiguslik müügileping on lõpetatud 13.07.2005 ja samal päeval on sõlmitud laenuleping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Nimetatud lepingu alusel võttis AS Nigula Õlu laenu D D 2 miljonit krooni, millest 525 206 krooni tasuti senisele hüpoteegipidajale SEB Eesti Ühispank. Laenusumma tagastamise tähtajaks oli lepingu järgselt määratud 15.07.2008.a. (9) 4

24.10.2005.a. sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel on D D osalenud hüpoteegipidajana, kelle kasuks oli kinnistule seatud hüpoteek summas 4,5 milj. krooni ja ostjaks oli V F. Lepingu kohaselt müüdi kinnistu hinnaga 3,6 miljonit krooni. Lepingu sõlmimise ajaks oli ostja kandnud notari deposiidikontole 2 500 000 krooni, millest 2 111 665 krooni kanti hüpoteegipidaja (D.D ) kontole laenu katteks ja AS Nigula Õlu kontole Sampo pangas kanti 388 335 krooni. Müügihinnast 1,1 milj. krooni pidi ostja tasuma AS Nigula Õlu kontole Sampo pangas nr. xxx hiljemalt 06.10.2006.a. Nimetatud tähtaeg ei ole veel saabunud, kuid ostja poolt on võlgniku pangakontole vastavalt müügilepingu p. 3.2 kogu summa ( 1 100 000 krooni) tasutud ajavahemikus 12.12. – 30.12.2005.a. Nõusoleku kinnistu võõrandamiseks müügilepingus ja asjaõiguslepingus toodud tingimustel andis äriühingu nõukogu 26.septembril 2005.a. Võlgniku poolt esitatud laoseis seisuga 18.08.2006.a. on väärtusega 3 847 371 krooni. Tegelikult on nimetatud vara väärtus 0,00 krooni, sest tegemist on vanade etikettidega ja mitmesuguste keemiakaupadega. Võlgniku hinnangul ei ole nimetatud vara realiseeritav. Bilansi kohaselt on võlgnikul ka lõpetamata toodangut väärtuses 2,5 miljonit krooni. Võlgnik ei ole vähemalt viimase kolme majandusaasta jooksul oma laovarusid ümberhinnanud ning sellele on aktsionäride tähelepanu juhtinud ka audiitor nii oma 2004 kui ka 2005.a. majandusaasta aruannete juurde koostatud audiitori arvamustes. Kahjuks võlgnik varade ümberhindlust pole läbi viinud, mis viitab ainult asjaolule, et taheti kunstlikult näidata äriühingu majandusseisu paremana kui see tegelikkuses oli. See näitab nii juhatuse kui ka nõukogu hoolimatut suhtumist äriühingu tegeliku varalise olukorra kajastamisse ning sisuliselt esitati valeandmeid. Seega, nii ajutise halduri kui ka võlgniku juhatuse liikme hinnangul tuleb nii materjalid kui ka lõpetamata toodang hinnata 0 väärtusega, mida pole võimalik realiseerida. Äriühingul on järgmised pangakontod: SEB Eesti Ühispangas nr xxx, saldo 35 508 krooni; Sampo Pangas konto nr 334270700000, saldo 86 krooni; Hansapangas konto nr xxx, saldo 90 krooni. Kassa saldo seisuga 18.08.2006.a. on 0,00 krooni. Bilansi kohaselt on võlgnikul ostjate tasumata arveid kogusummas 856 890 krooni. Võlgniku poolt on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks 723 617 krooni väärtuses tasumata arveid. Seega, moodustab debitoorne võlgnevus 133 273 krooni. Kahjuks on ka sellest summast suurem osa ilmselt mitte sissenõutav, sest nimekirja järgi pärineb suurem osa tasumata arveid juba 2003. ja 2004.aastatest. Samuti asuvad osad deebitorid väljaspool Eestit, mistõttu võla sissenõudmine on raskendatud või osutub võimatuks. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on AS-l Nigula Õlu realiseeritavat vallasvara bilansilise maksumusega 675 062 krooni, kuid mille turuväärtust tuleb hinnata kuni 10 korda väiksemaks; rahalisi vahendeid pangakontodel on 35 685 krooni; võimalust nõuda sisse debitoorset võlgnevust on hetkel raske hinnata. Seega, esialgsetel hinnangutel võib võlgniku vara realiseerimisväärtuseks hinnata kuni 100 000 krooni. 9.2 Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul võlausaldajaid, kelle nõue oleks tagatud hüpoteegiga või kommertspandiga. Ajutise menetluse käigus on kindlaks tehtud järgmised võlgniku kohustused: Viru-Nigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute Kompensatsiooni Sihtasutus’ele (pankrotiavalduse esitaja) on võlgnevus seisuga 18.08.06 summas 336 885 krooni. Pankrotiavalduse ja võlausaldaja nõude aluseks on poolte vahel 30.08.2005.a. sõlmitud võla tasumise kokkulepe summas 456 885 krooni, mida võlgnik ei täitnud ning seoses tähtaegsete mittetasumistega ütles võlausaldaja kokkuleppe üles. Võlgnevus teistele hankijatele on võlgniku raamatupidamise andmetel 1 806 364 krooni. Nimetatud andmete põhjal on näiteks suurimad võlgnevused järgmistele äriühingutele: Elme Messer Gaas – 52 274 krooni; (9) 5

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus – 45 387 krooni; Mainsail OÜ – 86 976 krooni; Senderlen OÜ – 212 592 krooni; Starplast OÜ – 365 583 krooni; Valtu Vein AS – 75 121 krooni; Võhu Vein AS – 75 121 krooni; SIA Beris – 319 280 krooni; OÜ Select Oil NV – 108 248 krooni. Võlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) on seisuga 06.09.06 kokku 1 251 705 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 994 737 krooni ja intressivõlgnevus 256 968 krooni. Maksuhalduri andmetel on võlgnikule alates 27.02.2004.aastast tehtud 11 korraldust maksunõude tasumiseks. Alates 2004.a.a aprillist on maksuhaldur arestinud pidevalt võlgniku pangakontosid. 2004.a. detsembris koostati võlgnikule maksude ajatamise graafik kuni 30.05.05. Otsus ajatamise kohta tunnistati kehtetuks 18.04.05, kuna võlgnik ei täitnud graafikut. Seega, nähtub eelnevast maksuhaldurilt pärinevast informatsioonist, et võlgnikul oli pidevalt raskusi maksude tasumisega. Suurim võlgnevus on sotsiaalmaksu osas (k.a. 463 761 krooni põhivõlgnevus), mis maksuhalduri andmetel on sisuliselt samas suurusjärgus alates 2002.aasta novembrist. Võlgnevus töövõtjatele moodustab võlgniku andmete kohaselt koos puhkusereserviga 504 964 krooni. 2006.a. alguses koondas võlgnik oma töötajad ning esitas taotluse Eesti Töötukassale koondamishüvitiste osaliseks tasumiseks. Töötukassa poolt maksti töötajatele hüvitust vastavalt Töötuskindlustuse Seaduse § 16 sätestatud alustele. Kuivõrd töötajate nõuded moodustavad kokku rohkem kui Töötukassa hüvitas, siis ülejäänud osa nõudest saavad töötajad esitada pankrotimenetluses või raugemise korral ajutisele haldurile. Hansapangale on põhivõlgnevus summas 287 395 krooni. Laenuleping on koostatud 21.02.2006.a. ja selle aluseks on võlgniku ja AS Hansapank vahelisest lepingust nr 04-351260-CC tuleneva võlgnevuse vormistamine laenuks. Võlgniku nõukogu esimehe seletuste kohaselt jäid võlgnikul üles liisinglepingutest tasumata viivised pärast liisinglepingutest tulenevate kohustuste ülevõtmist AS Tallinna Karastusjoogid poolt ja viivised vormistati laenuks. Leping on tagatud juhatuse liikme A P’i isikliku käendusega. Seega on ajutise menetluse käigus tuvastatud, et AS-l Nigula Õlu on kohustusi kokku summas 4 187 313 krooni ulatuses, mis kõik kuuluksid rahuldamisele II järgus vastavalt PankrS § 153 lg 2 p

AS Nigula Õlu vastu. Mitterahaliste sissemaksete õigsust on kinnitanud juhatuse liige A P. Audiitor A T’i arvamuse kohaselt vastas mitterahaline aktsiakapitali sissemakse Äriseadustiku § 248 nõuetele. 2003.aasta majandusaasta aruandest selgub, et oluliselt on tõusnud põhivara maksumus maa ja ehitiste osas. Äriühing on kinnitanud, et ümberhindlus tehti administratiivhoone osas, mille tegelik ja õiglane turuväärtus seisuga 31.12.2003.a. oli vastavalt litsentsi omavate professionaalsete ekspertide motiveeritud hinnangu kohaselt 8,5 miljonit krooni. Seisuga 31.12.2002.a. oli põhivara hulgas maa ja ehitiste jääkväärtuseks 2 246 532 krooni. Seega, ümberhindluse tagajärjel suurenes maa ja ehitiste bilansiline maksumus 5 706 950 krooni võrra. Samas tuleb tõdeda, et ümberhindluse momendil ei olnud AS-le Nigula Õlu kuuluvad maa ja ehitised xxx veel kinnistusraamatusse kantud. Kinnistamisteade xxx asuva 10,59 ha suuruse kinnistu kohta ilmus Ametlikes Teadannetes alles 27.05.2005.a. Lähtudes eeltoodust suurendas võlgnik 2003.a. lõpul oluliselt oma põhivara maksumust ja aktsiakapitali. 2005.aastal on äriühingu juhatus asunud sisuliselt ettevõtet likvideerima. Majandusaasta tegevusaruandes märgib juhatus, et 2005.a. mai võttis Tallinna Karastusjoogid AS üle AS Nigula Õlu õlle tootmisseadmed koos kohustustega liisingfirmade ees. 31.12.2004.a. seisuga oli kapitalirendiga soetatud vara laenude jääk liisingettevõtetele 2 678 249 krooni. Tegevusaruandest nähtub, et AS Nigula Õlu ei teeninud seadmete müügist midagi, vabaneti ainult liisingkohustustest. 24.oktoobril 2005.a. müüs võlgnik talle kuuluva kinnistu xxx, kus asusid tema tootmishooned. Müügihinnaks oli 3,6 milj. krooni. Müügi hetkeks oli endine vallasvara maa ja ehitiste näol ka juba kinnistatud. 2006.aasta algul koondas võlgnik kõik oma töötajad, millega sisuliselt lõpetas oma tootmistegevuse. 2005.a. bilanss näitab pärast põhivara müüki on ikkagi veel hankijatele tasumata kohustuste summa 2,4 miljonit krooni, millele lisanduvad veel maksuvõlad ja võlad töövõtjatele. Samas näitab võlgnik endiselt bilansi kohaselt veel tooraine ja materjali ning lõpetamata toodangu varusid 6,5 miljoni krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruannetele perioodil 2001 – 2005, on ajutine haldur arvamusel, et tegelikult on võlgniku maksejõuetuse seisund juba tekkinud aastatel 2002-2003, mis süvenes ja kujunes lõplikult välja 2004.aasta lõpuks.