Hageja: Citadele Leasing&Factoring OÜ 10925733 asukoht: Tallinn, Roosikrantsi 2 Esindaja: Aivar Jurs e-post: [email protected] Kostja I: Monteralia Forest Group OÜ 11502360 asukoht: Märjamaa vald, velise küla, Velise kuivati e-post: [email protected] Kostja II: Heino Rokk xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx-xxxxxx, xxxxx x-x e-post: xxx@xxx Kostjate I ja II esindaja: Arvo Kivar Õigusbüroo Kivar&Partnerid e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2017
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista Monteralia Forest Group OÜ-lt ja Heino Rokkilt solidaarselt Citadele Leasing&Factoring OÜ kasuks põhivõlg 10 253 (kümme tuhat kakssada viiskümmend kolm) eurot ja 57 senti, rendivõlg 13 (kolmteist) eurot ja 29 senti ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2000 (kaks tuhat) eurot. Kostjad on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt (10 253.57 eurot) lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 10.11.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Kostjad on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni mentluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud 1.Hageja ja kostja I sõlmisid 17.05.2013 liisingulepingu nr JER13-4709, mille kohaselt hageja finantseeris Kostja I poolt liisingueseme omandamist läbi kasutusrendi lepingu. Kostja I taotlusel omandas hageja Kiretec OÜ-lt haagisel halumasina maksumusega 15 120 eurot (koos käibemaksuga). Liisinguperiood algas 01.06.2013 ja lõppes vastavalt lepingu p 4.1 31.05.2016.
2.Liisingulepingu p 4.3 ja üldtingimuste p 6.3 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma igakuised liisingumakseid vastavalt graafikule. VÕS §-s 28 lg 1 eeldatakse, et krediidileping on tasuline, kuid seadus ei sätesta, et tasu osas peab kokkulepe olema intressi kohta. Antud juhul leppisid pooled kokku renditasus ehk lepingu hinnas ja selle suuruses. Krediidi tagastamiseks ja rendi maksmiseks koostati graafik, millest nähtub, kui suur igakuisest kuumaksest on rent ja kui suur osa kuumaksest vähendab põhiosa jääki. Kuumakse koos käibemaksuga oli 505.82 eurot. Alates liisingueseme kättesaamisest kuni liisinguperioodi alguseni kohustus Kostja I tasuma üksnes renti.
3.Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping, milles kostja II võttis endale kohustuse täita liisingulepingut juhul, kui liisinguvõtja seda ei tee. Käenduslepingu p 8.7 järgi on käendaja vastutuse maksimaalmääraks 19 656 eurot.
4.Liisinguvõtja jäi juba esimese tagasimaksega viivitusse. Hageja on kostjatele 19.09.2013, 19.11.2013, 10.01.2014, 13.06.2014 ja 15.08.2014 saatnud hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta ja ütles 30.12.2014 liisingulepingu üles /tl 48/. Ülesütlemisavalduses kohustati kostjaid tasuma seitsme päeva jooksul kogu lepingust tulenev võlgnevus ja tagastama viivitamatult (kuid mitte hiljem kui 05.01.2015) liisinguese. Kostjad võlgnevust ei tasunud ja liisingueset ei tagastanud.
5.13.05.2015 tegi hageja liisingueseme otsimise ülesandeks inkassofirmale, kes 15.07.2015 hagejale teatas, et masinat ei ole leitud ja vestlused kostjatega tulemusi ei ole andnud. Kuna vara ei tagastatud, käsitleb hageja, et liisinguvõtja on soovinud vara omandada, kuid jätnud ostusumma
tasumata. Hageja nõuded
6.Lepingu ülesütlemise päeva seisuga (30.12.2014) olid kostjate võlgnevused hageja ees järgmised: 1) 6885.86 eurot liisingueseme graafikujärgne jääkmaksumus, 2) 1169.70 eurot põhiosa tagasimaksete võlg, 3) 13.29 eurot rendimaksete võlg, 4) 820.84 eurot liisingumaksete käibemaksu võlg, 5) 109.90 eurot viivis, 6) 40 eurot võlgnevuse käsitlustasu (VÕS § 113-1 lg 1), 7) 1377.17 eurot graafikujärgse jääkmaksumuse käibemaks. Pärast ülesütlemist laekus 19.01.2015 võla katteks 532.51 eurot, millest loeti kaetuks võla menetlustasu 40 eurot, kogunenud viivis 351.57 eurot ja rendimaksete võla katteks 140.94 eurot. Viivis tasumata põhiosalt kuni hagi esitamiseni on 7962.92 eurot. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste p 7.1 järgi 0,15% tasumata summalt päevas. Hagi esitamisest alates loeb hageja põhivõlaks kõik summad, millelt on nii seaduse kui lepingu alusel õigus arvestada viivist. Seega on põhivõlg kokku 10 253 eurot (liisingueseme jääkmaksumus 6885.86 eurot+põhiosa tagasimaksete võlg 1169.70 eurot+põhiosa tagasimaksete käibemaksu võlg 820.84 eurot+jääkmaksumuselt arvestatud käibemaks 1377.17 eurot).
7.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 10 253.57 eurot (liisingueseme jääkväärtus koos käibemaksuga ja tasumata liisingumaksed koos käibemaksuga), rendivõlg 13.29 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 7962.92 eurot ja viivis alates hagi esitamisest 10.11.2016 kuni põhiosa täieliku tasumiseni 0,15% tasumata põhivõlalt päevas, kuid mitte rohkem, kui 1770.22 eurot.
8.Lähtuvalt kostja vastuväidetest esitas hageja 21.12.2016 menetlusdokumendis kaks alternatiivset nõuet. Esimene alternatiivne nõue põhineb eeldusel, et kohus loeb liisingulepingu ülesöelduks esimese hoiatuse saamisega 10.03.2013. Sellisel juhul palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 14 095.89 eurot (11 420.67 eurot liisingueseme jääkmaksumus üleütlemise päeval+2284.13 eurot jääkmaksumusele lisanduv käibemaks+138.17 põhiosa tagasimaksete võlg+ 252.92 eurot liisingumaksete käibemaksu võlg) ja viivis 5904.11 eurot.
9.Teine alternatiivne nõue põhineb eeldusel, et kohus asub seisukohale, et esimeses alternatiivses nõudes ei ole võimalik välja mõista liisingueseme jääkmaksumuselt arvestatud käibemaksu. Sellisel juhul palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 11 811.76 eurot (11 420.67 eurot graafikujärgne jääkmaksumus ülesütlemise päeval+ 138.17 eurot põhiosa tagasimaksete võlg, 252.92 eurot liisingumaksete käibemaksu võlg) ja viivis 8188.24 eurot.
10.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja, et nõue ei ole aegunud ka juhul, kui leping lõppes 03.10.2013. Ajavahemikul 03.12.2013 kuni 19.01.2015 on kostja I teinud seitse makset, millised katkestasid aegumise. Hageja on korduvalt nõudnud kostjatelt vara tagastamist, kuid vara ei ole tagastatud ja inkassofirma ei ole seda leidnud. Liisingueseme tagastamine on liisinguvõtja kohustus ja kui seda ei tehta, on liisinguandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostjate käsitlus käibemaksust on väär. Käibemaks lisatakse müügihinnale või teenuse hinnale ja arve esitaja tasub selle riigile, mitte ei saa seda tagasi. Vastuväited viivise osas on põhjendamatud ja eksitavad, kuna kõnesolev liisinguleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-13 aktsepteerinud majandus- ja kutsetegevuses viivise määra 0,2%. Hageja on arvestanud viivist väiksema määraga ning viivise nõue ei ületa põhinõuet.
Kostjate seisukoht
11.Hageja seisukoht, et liisinguleping lõppes 30.12.2014 on ekslik. Liisinguleping ja käendusleping lõppesid 03.10.2013. Hagiavalduse kohaselt ei pidanud liisinguvõtja maksegraafikust kinni ning hageja esitas 19.09.2013 liisinguvõtjale teatise liisingulepingu erakorralise ülesütlemise hoiatusega. Teates on rõhutatud, et kui kahe nädala jooksul (s.o hiljemalt 03.10.2013) ei ole liisinguandjale tasutud 1050.33 eurot, ütleb liisinguandja lepingu üles. Kuna hageja on esitanud kohtule maksete väljavõtte, puudub vaidlus selles, et nimetatud kuupäevaks kostjad nõutud summat hagejale ei tasunud. TsÜS § 69 lg 1 järgi muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 71 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks selle sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 72 näeb ette, et tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Hageja ei ole 19.09.2013 tahteavaldust tagasi võtnud ning tahteavaldus on ühemõtteline ja selge. Konkreetseks kuupäevaks nõutud summa mittetasumine tõi kaasa lepingu lõppemise. Nii liisinguvõtja hageja tahteavaldust ka mõistis. Liisinguvõtja ei saanud ega pidanudki ette nägema, et hagejal on plaanis hakata esitama mittetõsiseltvõetavaid lepingu ülesütlemise teateid perioodiliselt ja suures mahus. Selline hageja käitumine on olnud ebamõistlik.
12.Hageja on esitanud kostjate vastu väära võlanõude, mida ei ole võimalik käesolevas vaidluses rahuldada. VÕS § 361 tulenevalt kuulub liisinguese käesoleval ajal hageja omandisse. Kohane nõue liisinguvõtja vastu saab olla liisingueseme väljanõudmine asjaõiguse omandi kaitse sätete järgi vindikatsioonihagi alusel. VÕS sätetest lepingust taganemise kohta tuleneb, et liisinguandja peab esimeses järjekorras esitama asja väljanõudmise nõude. Käendaja vastu saab nõude esitada siis, kui asja tagasinõudmine liisinguvõtjalt ei õnnestunud. Vastavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.
13.Hageja nõude rahaline suurus on lepingu ja seadusega vastuolus, põhjendamata ja tõendamata. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finatseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud liisingumaksetega.VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu lõppemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuna liisinguese on käesoleval juhul hageja omandis, saab hageja nõuda üksnes asja tagastamist ja kantud kulude hüvitamist. Hageja ei ole seda nõudnud ega ka kulude tekkimist tõendanud.
14.Kostjad on seisukohal, et pooltevaheline leping lõppes 03.10.2013 ja maksed, mida kostja I pärast nimetatud kuupäeva on teinud summas 6310.10 eurot on tehtud alusetult ja eksimuse tõttu. Kuna hageja on 01.03.2003 alates käibemaksukohuslane, saab ta käibemaksu riigilt tagasi, mistõttu vastav kulu ei saagi olla hagejale tekkinud. Hageja võlamenetlustasu nõue on põhjendamata, kuna hageja võlamenetlustegevus (kvartaalselt lepingu ülesütlemisteadete esitamine) on ebamõistlik ja sisutu. Hageja rendinõue pärast lepingu lõppemist on põhjendamatu.
15.Hageja viivisenõue on põhjendamatult suur, vastuolus seadusega ja selle arvestuskäik on ebaselge. Poolte vahel sõlmitud liisinguleping oli ilmselgelt tüüptingimustega leping ja liisinguvõtjal ei olnud võimalik lepingu tingimusi mõjutada. Hageja soovitud viivisemäär 0,15% ületab 7 korda seadusest tuleneva määra. Kuna selline määr tuleneb lepingust, on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 mõttes. Viivisenõude puhul rõhutab kostja, et Heino Rokkiga sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping, kuna käendajaks on füüsiline isik. Juhul, kuid kohus peab hageja viivisenõuet mingis ulatuses põhjendatuks, palub
kostjate esindaja viivist vähendada VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt on kostjate võlgnevus tekkinud 2013. aasta juulikuust alates. Inkassofirma esindaja on soovitanud hagejal kohtusse pöörduda juba 15.07.2015. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendamatult kaua oma nõudega viivitanud ja seeläbi kunstlikult oma viivisenõuet suurendanud.
16.Hageja nõue on aegunud. Liisinguleping ja käendusleping lõppesid 03.10.2013, seega aegus nõue TsÜS §-dest 146 lg 1 ja 147 lg 1 tulenevalt 02.10.2016. Hagi esitati kohtule 10.11.2016.
17.Kostja on esitanud alternatiivse, tasaarvestusel põhineva vastuväite, juhul kui kohus leiab, et hageja nõuet on võimalik osaliselt või täielikult rahuldada. Pärast liisingulepingu lõppemist on kostja I hagejale ekslikult tasunud 6310.19 eurot, mille ulatuses on hageja alusetult rikastunud. Tuginedes VÕS §-dele 1027 ja 1042 lg 1 nõuab kostja I hagejalt hagejale kuuluvale esemele tehtud kulutuste hüvitamist summas 6310.19 eurot ja esitab VÕS § 198 järgi kirjeldatud nõude osas hagejale tasaarvestusavalduse. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18.17.05.2013 sõlmis Kostja I hagejaga liisingulepingu (kasutusrent), mille objektiks oli haagisel halumasin maksumusega 15 120 eurot (koos käibemaksuga). Liisingulepingu maksegraafikust nähtuvalt kohustus Kostja I tasuma lepinguperioodil liisinguobjekti hinna koos käibemaksuga täies ulatuses ning intressi asemel tasuma renti, millele lisati samuti käibemaks. Graafikujärgne kuumakse koosnes seega liisingumaksest ehk liisingueseme väljaostumaksest, sellele lisatud käibemaksust, rendimaksest ja sellele lisatud käibemaksust /tl 13-14/. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on Kostjaga II sõlmitud käenduslepingu vastutuse maksimummääraga 19 656 eurot. Kostjad lepingu tingimustega seoses vastuväiteid esitanud ei ole, v.a viivise määr (0,15% tasumata summalt päevas), milline kostjate arvates on seadusevastaselt kõrge.
19.Vaidlus puudub selles, et et Kostja I oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja jäi kuumaksete tasumisega viivitusse esimesest maksest alates. 19.11.2013 esitas hageja kostjatele hoiatuse liisingulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks /tl 22/. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et leping lõppes nimetatud hoiatusest tulenevalt 03.10.2013, s.o hoiatuses võla tasumiseks antud kahenädalase tähtaja möödudes, kuna kostjad tähtajaks kogu võlgnevust ei tasunud. Kohtu hinnangul ei saa ükski mõistlik inimene käsitleda nimetatud dokumenti lepingu ülesütlemisena, vaid ainult sellena, mis ta nii pealkirjast kui sisust lähtuvalt oli - lepingu ülesütlemise hoiatusena. Kostja I jätkas tasumist ja hageja lepingut üles ei öelnud, sest lepingu jätkamiseks oli mõlemapoolne huvi. Kuna kostja I maksedistsipliin ei paranenud, esitas hageja veel mitu hoiatust, mis kohtu hinnangul ei olnud „ebamõistlik ja sisutu“ tegevus, nagu leiavad kostjad, vaid võlausaldaja tavapärane ja nõutav praktika. Hageja ütles lepingu üles 30.12.2014 avaldusega liisingulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks /tl 48/, milles nõudis kõikide kohustuste, sh liisingueseme tagastamise kohustuse kohest täitmist. Kuna leping lõppes 30.12.2014 ja hagi esitati kohtule 10.11.2016, on kostjate aegumise vastuväide alusetu (TsÜS § 146 lg 1).
20.VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finatseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama ka ülesütlemisega tekkinud lisakulud. VÕS § 367 lg 3 ei ole kõnesoleval juhul rakendatav, kuna liisinguese on liisinguandjale tagastamata ning liisinguandjal puudub võimalus liisingueseme realiseerimistulu
võrra kulutuste hüvitamise nõuet vähendada.
21.Kostjate väide, et hagejal on võimalik käesoleva vaidluse puhul nõuda vaid liisingueseme tagastamist, jääb kohtule arusaamatuks. Liisingueseme tagastamine on eelkõige liisinguvõtja kohustus ja huvi. Õige on kostjate seisukoht, et liisinguese on jätkuvalt liisinguandja omandis. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik võim asja üle. Kostjad ei ole liisingueset ei liisinguandjale ega ka inkassofirmale välja andnud, muutes seeläbi omaniku käsutuse võimatuks ning manifesteerides liisingueseme omandamistahet. Kuna liisingueseme omandamine Kostja I poolt oli sõlmitud lepingu eesmärgiks, puudub hagejal nii huvi kui vajadus vindikatsioonihagi esitamiseks, vaid tal on õigus nõuda liisingulepingu ülesütlemisega seoses tekkinud kulude hüvitamist.
22.Liisinguvõtja kulu VÕS § 367 lg 1 tähenduses on liisingueseme ostuhind koos käibemaksuga, millises ulatuses see ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega on hageja nõue, lepingu kehtivuse ajal tasumata liisingumaksete (koos käibemaksuga) ja liisingueseme jääkväärtuse (koos käibemaksuga) väljamõistmiseks kostjatelt põhjendatud ja seaduslik. Ebaõige on kostjate seisukoht, et käibemaks ei ole hageja kulu, kuna viimane on käibemaksukohuslane ning tal on võimalik käibemaksu riigilt tagasi saada. Käibemaksuseaduse § 1 lg 1 järgi on käibemaksu objektiks käive, mis on KMS § 4 lg 1 p 1 järgi kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus ning mis KMS § 11 lg 1 p 1 järgi tekib kauba ostjale kättesaadavaks tegemisel või teenuse osutamise ajal või sama paragrahvi lg 2 järgi kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumisel. Käibe tekkimisel tekib ka käibemaksu tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus käibemaks, mille ta kauba müüjana on kohustatud tasuma ja mille koormust kannab lõpptarbija, lisada oma kulude hulka. Kuna pooled olid lisaks liisingumaksetele kokku leppinud renditasus, tuleb kostjatel tasuda ka rendimaksete võlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 13.29 eurot.
23.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjate vastuväited seoses viivisemäära seadusevastase suurusega ei ole olukorras, kus lepingupooled on lepingu sõlmimisel tegutsenud majandus- ja kutsetegevuse raames, asjakohased. Kuigi käendaja on kõnesoleval juhul füüsiline isik, ei laiene talle tüüptingimustega seotud sätted. Käendaja ei ole lepingu pool ega pea läbirääkimisi lepingu tingimuste osas. Käenduslepingu kohaselt võttis käendaja endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui liisinguvõtja oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi ei täida või täidab neid mittekohaselt. Füüsilisest isikust käendaja vastutuse maksimummäär peab olema lepingus kokku lepitud, mida käesoleval juhul on ka tehtud.
24.Kohus nõustub kostjatega selles osas, et viivisenõude suurust on mõjutanud muuhulgas ka hageja käitumine. Hageja ütles lepingu üles 30.12.2014. Kuna kostjad liisingueset ei tagastanud, oli hageja sunnitud tegelema selle otsimisega, et oma kahju suurust kindlaks teha. 15.07.2015 teatas inkassofirma hagejale /tl 53/, et otsingud tulemusi ei anna ning „selle asja võiks kohtusse saata“. Hagi esitati kohtule ca poolteist aastat hiljem, s.o 10.11.2016. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustatud isiku nõudmisel ebamõistlikult suurt leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus peab põhjendatuks, arvestades hageja põhjendamatut viivitust hagi esitamisel, vähendada hagi esitamise seisuga sissnõutavaks muutunud viivist 2000 euroni, kuid ei vabasta kostjaid pärast hagi esitamist tekkinud ja tulevikus tekkida võiva viivise tasumisest.
25.VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuste rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja
solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjaga II sõlmitud käenduslepingus selline kokkulepe puudub, mistõttu on hageja õigustatud esitama nõude nii põhivõlgniku kui käendaja vastu.
26.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannavad käesoleva asja menetluskulud kostjad solidaarselt. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 750 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.