Kohus Kohtu koosseis Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Eelmenetluses
Viru Maakohus kohtunik Sirja Tooming 14.september 2006.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia
2-06-14507 Bergland OÜ hagi TRK Ehitus OÜ vastu täitmata kohustuse 84 368 krooni ja viiviste 16 849 krooni ja 25 senti nõudes. HAGEJA: Bergland OÜ, reg.kood 10992824, asukoht Neeme 27-4, Tallinn 11711, esindaja volikirja alusel M P , isikukood xxxx, asukoht Täitemenetluse Õigusbüroo OÜ, Raua 19-7, Tallinn 10124. KOSTJA: TRK Ehitus OÜ, reg.kood 10541056, asukoht Kunderi 18, Rakvere 44307, Lääne-Virumaa. 14.09.2006.a.
hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.
Menetlusosalised, esindajad
Välja mõista TRK Ehitus Osaühingult Osaühingult (reg. (reg.kood reg.kood 10541056, 10541056, asukoht Kunderi 18, Rakvere 44307, 4307, LääneLääne-Virumaa) Virumaa) Bergland OÜ (reg.kood 10992824 10992824, 992824, asukoht Neeme 2727-4, Tallinn 11711 11711) 1711) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 101 217 (ükssada üks tuhat kakssada seitseteist) seitseteist) krooni ja 25 senti. senti. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskulu menetluskuluks kuluks 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning mõista see summa välja TRK Ehitus Osaühingult (reg. (reg.kood reg.kood 10541056) 10541056) Bergland OÜ (reg.kood 10992824) 10992824) kasuks ja menetluskulude katteks. katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.07.2004.a. sõlmisid pooled tööettevõtulepingu nr. 2004/208, mille kohaselt hageja kohustus teostama tööd ja kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Leping sõlmiti tulenevalt
07.05.2004.a. hinnapakkumisest. Osa töid võeti vastu 30.09.2005.a. aktiga nr. 59 ja hageja esitas kostjale tasumiseks ka arve nr. 80 summale 17 755 krooni ja tasumise tähtajaga 16.10.2005.a. Arve on kostja poolt tasutud osaliselt, tasumata on 12 765 krooni. Kostja on viivituses alates 18.11.2005.a. ning hageja on 201 viituses oldud päeva eest arvestanud viivist 2 562 krooni ja 75 senti. 27.04.2005.a. sõlmisid pooled tööettevõtulepingu nr. 2005/310, mille kohaselt hageja kohustus teostama tööd ja kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Lepingu sõlmimise aluseks oli 10.03.2005.a. hinnapakkumine. Tööde tegemisel esitas hageja 30.09.2005.a. kostjale tasumiseks arve nr. 81 summale 52 703 krooni tasumise tähtajaga 16.10.2005.a. Arve on kostja poolt tasumata. Tööd võeti kostja poolt vastu 30.09.2005.a. aktiga. 31.01.2006.a. esitas hageja kostjale arve nr. 05 summale 18 900 krooni tasumise tähtajaga 16.02.2006.a. Arve on tasumata. Arvete nr. 81 ja 05 järgi kokku on kostjal tasumata 71 603 krooni ja hageja on arvestanud viivist 7 804 krooni ja 40 senti. Kokku kolme arve osas võlgneb kostja hagejale tööde eest 84 368 krooni ning viivisena 16 849 krooni ja 25 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 101 217 krooni ja 25 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 108 lg. 1, 113 lg. 1 ja 2 ning § 635 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid töövõtulepingud, hinnapakkumised, arved, ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, pankrotihoiatus, riigilõivu tasumise kohta maksekorraldus, registrikaartide väljatrükk. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 12.06.2006.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 14.07.2006.a. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus määras uueks vastamise tähtajaks 11.09.2006.a. ja 17.07.2006.a. saatis kohtukordniku kaasabil hagimaterjali uuesti kostja juhatuse liikme M H ’i elukoha aadressil. TsMS § 318 lg. 2 kohaselt juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Hagimaterjali on 17.07.2006.a. üleandmiseks vastu võtnud kostja seadusliku esindaja abikaasa allkirja vastu. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teada olevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud, mistõttu need ei vaja kordamist. Kohustus tuleneb liitumislepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt
kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud pole. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 4 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 139, § 162, § 173, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 03. novembril 2006.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.