Viru Maakohus Geete Lahi 05. september 2006.a, Narva kohtumaja 2-05-15882 AV avaldus isiku teadmata kadumise fakti tuvastamiseks Avaldaja AV
Jätta AV avaldus JV teadmata kadumise fakti tuvastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest
Asjaolud 11.08.2005. esitas AV kohtule avalduse JV teadmata kadumise fakti tuvastamiseks. Avalduse kohaselt 08.09.1989.a oli oblasti rajooni külanõukogus registreeritud avaldaja ja JV abielu, kanne nr 7. elasid , kus JV töötas kuni 1992 aastani kalurikolhoosis „Oktoober“. 1992 aastal lahkus JV kolhoosist, kirjutas end välja alalisest elukohast, kuid jäi elama ilma registreerimata ja dokumentide vormistamata, st mittelegaalselt. Järgnevatel aastatel töötas JV ajutistel hooajatöödel ilma vormistamata. Abielust sündisid tütar L, sünd 10.03.1990 ja tütar K, sünd 24.10.2002.a. Abikaasa JV probleemide tõttu tekkisid peres tülid, ta hakkas tarvitama alkohoolseid jooke, lahkus kodunt pikemaks ajaks põhjusi selgitamata, põhjendades seda sellega, et sõidab tööle. 2002.aasta maikuus lahkus Juri järjekordselt ning tagasi ei naasnud. Sellest asjast saadik puuduvad andmed tema viibimiskohast ja sellest, kas ta on elus või surnud. Sugulasi tal ei ole. 2003. aastal püüdis avaldaja esitada avalduse JV tagaotsimiseks, kuid politseis öeldi, et kui ta on mittelegaalne isik ja andmed tema poolt kuritegude toimepanemisest puuduvad, mistõttu puuduvad alused tema tagaotsimiseks. Isiku teadmata kadunuks tunnistamist on vajalik avaldaja ja JV abielu lahutamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ § 247 lg 1 p 2 sätestas hagita asjana isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustik ega muu seadus ei näe ette isiku teadmata kadumise fakti tuvastamist. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab avalduse läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus selgitab, et TsÜS § 17 kohaselt teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
Seega avaldajal on õigus viie aasta möödumisel alates JV lahkumisest pöörduda kohtusse avaldusega isiku surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt vajab avaldaja JV teadmata kadumise fakti tuvastamist abielu lahutamiseks. Kohus selgitab, et kuni 01.01.2006.a kehtinud perekonnaseaduse § 28 lg 3 kohaselt võis perekonnaseisuasutuses lahutada abielu ühe abikaasa avalduse alusel kui kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti. Alates 01.01.2006 on nimetatud paragrahv kehtetu. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 425 lg 1 p 3, 426 lg 1, 427, 463-466. Kohtunik
/allkiri/
Geete Lahi
ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20060609155222) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060609155222) /CreationDate (jelena.kolesnikova) /Author -mark-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.