Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjad võtavad hagi õigeks 19.03.2017.a kohtule saadetud vastuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja on enda 04.04.2017.a seisukohas selgitanud, et enne kohtusse pöördumist pöördus hageja korduvalt isiklikult kohtutäituri poole, esitas kõik maksekorraldused ning andis põhjalikud selgitused, et kohustused kostjate vastu on tema poolt täidetud. Kohtutäitur pöördus kostja I poole seisukoha saamiseks, et kas kostjad jäävad olenemata hageja väidetest ja esitatud tõenditest täitemenetluse nõude juurde. Kuna kostjad täitemenetlusest ei loobunud, oli hageja sunnitud enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduma (tl 31-32). Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud e-kiri (tl 34) tõendab, et hageja on tõepoolest pöördunud kohtutäituri poole, kes on kohtueelselt teavitanud kostjaid nõude võimalikust täitmisest, andes sellega kostjatele võimaluse kohtueelselt nõue rahuldada ning kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Kostja I on enda vastustes selgitanud ja tõendanud, et hageja korraldas makseid täitemenetluses mitmete aastate kestel (mitte kohtutäituri kaudu) eriaegadel ja mitmel viisil, mistõttu võiski kostja I arvepidamises jaanuari alguses 2017 eksitus aset leida. Kostja I ei ole täitmisavaldust esitanud mingil juhul pahatahtlikult, vaid eksituse tõttu (tl 37,40). Kohus möönab, et kuigi kostja I viitab eksitusele enda arvutuskäigus, tuleb siiski asuda seisukohale, et kuna kostjad on hagi õigeks võtnud, on täitemenetluses sissenõutav nõue olnud põhjendamatu ning kostjad on andnud põhjust hagi esitamiseks TsMS § 168 lg 6 tähenduses. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja I kanda. Kohus leiab, et kuivõrd täitemenetluses on sissenõudjaks olnud kostja I kui kostjate II ja III seaduslik esindaja, on põhjendatud menetluses osalemise ulatust arvestades jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud TsMS § 165 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel kostja I kanda. Menetluses on kokku kolm kostjat ja kohus võiks jätta menetluskulud kõigi kostjate kanda ühiselt. Kuna kostjad II ja II on hageja ja kostja I ühised alaealised lapsed, kes ei ole vanemate vahelist vaidlust kuidagi põhjustanud ja ei saa seda ka mõjutada, peab kohus mõistlikuks jätta menetluskulud ainult kostja I kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 792 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 792 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses õigeksvõtul põhineva otsusega, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 528 eurot koos käibemaksuga (ajakulu õigusabi osutamisele 4h tunnihinnaga 132 eurot). Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal I hüvitada menetluskuludena 878 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.