Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Narva Linnakohtu 20.06.2005 määrusega jäeti läbi vaatamata OÜ P.K. hagi A.Ž. vastu kasutamata jäänud puhkuse eest makstud hüvitise tunnustamise nõudes. 30.06.2005 esitas hageja seaduslik esindaja taotluse menetluse taastamiseks ja tema kohtuistungile mitteilmumise põhjuste seaduslikeks takistusteks tunnistamiseks. Taotluse kohaselt hageja seaduslik esindaja töötab perearstide keskuse juhatajana ja on perearst. Eelistungi päeval (14.06.2005) oli tal patsientide vastuvõtt, vastavalt juurdelisatud töögraafikule. Hageja plaanis vastuvõttu alustada, seejärel aga Narva Linnakohtusse sõita. Ootamatult saabus erakorraline väljakutse koju haige juurde, kellele oli vaja edasilükkamatut abi (väljavõte ambulatoorsest kaardist nr 311), kuna haige põeb insuliinisõltuvat diabeeti ning tal algas gangreeni tagajärjel vasaku jala intoksikatsioon. Haige juures oli hageja kuni kella 12-ni. Enne väljasõitu informeeris ta oma lepingulist esindajat V.K., kes teatas kohtule hageja puudumise põhjuse. V.K. teatas talle, et taotleb kohtult asja läbivaatamise edasilükkamist tema ajutise töövõimetuse tõttu. Hageja oletab, et tema mitteilmumise eelpool nimetatud põhjused on tähelepanu väärivad ning need võib tunnistada seaduslikeks takistusteks, kuna küsimus oli hageja patsiendi elus või surmas. 25.10.2005 esitas kostja vastuväited hageja taotlusele menetluse taastamisest. Kostja palus jätta tsiviilasja nr 2-187/03 taastamiseta. Ta leidis, et vastuväidete kohaselt taotluses ära toodud põhjusi ei saa tunnistada seaduslikuks takistuseks, kuna hageja seaduslikul esindajal oli võimalus tulla kohtuistungile. Kohus kohustas hageja seaduslikku esindajat isiklikult istungile ilmuma. Hageja seaduslik esindaja viitab sellele, et töötab perearstina ja põhjendab oma eelistungile mitteilmumist sellega, et ka 14.06.2005.a, teisipäeval, kella 8.05-12.00 oli ta koduvisiidil haige juures. Kuid kohtu eelistung toimus 09.06.2005, neljapäeval, algusega kell 09.30 ning hageja seaduslik esindaja oli sellest (ajast ja kohast) eelnevalt teavitatud. Kostja jätab kõrvale võimaluse, et hageja taotlusse on sattunud trükiviga, kuna eelistungipäeval oli perearst I.D. haigete vastuvõtt, kuid, vastavalt lisatud töögraafikule, päeva teisel poolel. Lisatud väljavõte ambulatoorsest kaardist nr 311 ei anna põhjust kahelda selles, et taotluses märgitud koduvisiidi kuupäev oli just 14.06.2005. Suur töökoormus ei ole samuti kohtusse mitteilmumise seaduslikuks põhjuseks, kuna peale tema, kui juhataja, töötab Sillamäel, vastavalt Eesti Haigekassa andmetele, veel mitu OÜ-s P.K. perearsti. Kostja arvab, et olenemata sellest, et hageja seaduslik esindaja ei saanud siiski tulla kohtu eelistungile isiklikult, võis ta tagada eelistungile hageja volitatud esindaja ilmumise. Hageja volitatud esindaja V.K. esitas Narva Linnakohtusse haiguslehe koopia, millest on näha, et ta oli töövõimetu alates 06.06.2005. On ilmne, et hagejat oli teavitanud mitu päeva enne eelistungit, et volitatud esindaja V.K. ei saa sellest osa võtta. Hagejal oli võimalus kaasata eelistungisse teist volitatud isikut, kuid hageja ignoreeris seda tegemast. Kostjale, kui huvitatud isikule tsiviilasjas, on teada, et hagejal on ka teine volitatud esindaja, nimelt advokaat S.P., kes esindab hagejat, tsiviilasjas nr 2-771/03, advokaadi volituse alusel (IdaViru Advokaadibüroo). Tsiviilasi nr 2-771/03 on antud ajal Narva linna kohtu menetluses. Viru Maakohtu 15.05.2006 määrusega jäeti hageja OÜ P.K. seadusliku esindaja I.D. taotlus menetluse taastamisest ja 14.06.2005 kohtuistungile mitteilmumise põhjuse mõjuvaks tunnistamisest rahuldamata ning taastamata menetlus tsiviilasjas nr 2-03-76 (endine nr 2187/03) OÜ P.K. hagis A.Ž. vastu kasutamata jäänud puhkuse eest makstud hüvitise tunnustamise nõudes. Kohus põhjendas seda järgmiselt:

2(4)

2-03-76

Alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS § 412 lg 3 järgi, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS redaktsiooni § 207 lg 1 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud istungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus, millest hageja ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, on tal õigus 30 päeva jooksul hagi läbivaatamata jätmisest taotleda, et sama kohus asjas menetlus taastaks. Vastavalt TsMS § 31 lg 4 protsessiosaline, kes seadusliku takistuse tõttu ei saa kohtusse ilmuda, peab sellest kohtule õigeaegselt teatama. Hageja seaduslik ja volitatud esindajad said Narva Linnakohtu 20.06.2005 määruse isiklikult kätte mõlemad 21.06.2005 ja hageja volitatud esindaja 30.06.2006 juba esitas taotluse menetluse taastamiseks, seega seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus kohustas hagejat ilmuma istungile isiklikult (tl 107-108). TsMS § 200 lg 1 (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) järgi ilmumata jäänud poole esindaja kohalolek ei vabasta poolt isikliku kohaloleku kohustusest, seega hageja volitatud esindaja istungile ilmumine ei vabasta hagejat kohustusest istungile ilmuda või vähemalt teatada kohtule õigeaegselt selle seaduslikest takistusest. Hageja seda õigeaegselt ei teinud, mis on kajastatud ka Narva Linnakohtu 20.06.2005 määruses hagi läbivaatamata jätmisest. Hageja seaduslik esindaja palub oma taotluses menetluse taastamist, tunnistades tema 14.06.2005 kohtuistungile mitteilmumise põhjused seaduslikeks takistusteks, kuid hagi jäeti läbi vaatamata seoses hageja seadusliku esindaja mitteilmumise ja sellest õigeaegselt mitteteatamisega 09.06.2005 kell 9.30 toimunud kohtuistungile. Kuna hageja seaduslik esindaja ei põhistanud kohtule, et tal oli 09.06.2005 toimunud kohtuistungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada, tuleb hageja esindaja taotlus menetluse taastamisest jätta rahuldamata. 26.05.2006 esitas OÜ P.K. Viru Maakohtu 15.05.2006 määruse peale määruskaebuse, millega ta vaidlustas antud kohtumäärust täies ulatuses. Hageja selgitab, et väljavõtte koostamisel oli tehtud tehniline viga: 09.06.2005 asemel kirjutati 14.06.2005 ning taotluse koostamisel dubleeriti tahtmatult seda viga. Ka kostja oma vastuses taotlusele on teinud vea kirjutades, et I.D. oli kohtuistungi päeval /09.06.2005, reedel/ õhtune vastuvõtt, kuid töögraafikust nähtub, et vastuvõtt on reedeti nii enne kui ka peale lõunat. Käesoleval ajal on tehniline viga kõrvaldatud, haige külastamise päev I.D. poolt on kirjutatud õigesti, seepärast eeldab hageja seadusliku esindaja mitteilmumise põhjused 09.06.2005 kohtuistungile tuleb tunnistada mõjuvateks/seaduslikuks takistuseks/, kuna küsimus oli inimese elus. Hageja palub tühistada Viru Maakohtu 15.05.2006 määrus ja teha uus, millega rahuldada menetluse taastamise taotlus tsiviilasjas. Viru Maakohtu kohtunik võttis 29.05.2005 määrusega menetlusse OÜ P.K. volitatud esindaja V.K. määruskaebuse. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 659 sättele ringkonnakohtusse kaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

3(4)

2-03-76

Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p 1,2 ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui : 1)asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Määruskaebusele on lisatud väljavõte tervisekaardist (ambulatoorsest kaardist) nr.311, milline on allkirjastatud perearst I.D. poolt. Määruskaebuse mõttest võib aru saada, et apellant leiab, et arvestades esitatud tõendeid, tuleb Viru Maakohtu 15.05.2006 määrus tühistada. Samal ajal kaebuse esitaja ei selgita määruskaebuses, et kas need tõendid jäeti maakohtus põhjendamatult tähelepanuta? Samuti kaebuse esitaja ei põhjenda, millistel mõjuvatel põhjustel need tõendid ei olnud esitatud maakohtule enne vaidlustatava määruse tegemist. Kuna kaebuse esitaja uute tõendite lubatavust ei põhjenda, siis ringkonnakohus jätab nad tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud Viru Maakohtu 15.05.2006 määrus on seaduslik, piisavalt põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu. Nõustudes maakohtu määruses toodud põhjendustega, lähtudes TsMS § 654 lg 6 sättest, ringkonnakohus ei pea vajalikuks oma määrust põhjendada. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-dest 654 lg 6 ;659 ; 666 lg 1 ; 667 lg 4 ringkonnakohus leiab, et määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.

Kohtunik

Vladimir Rozalka

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.