Harju maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2006.a Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-06-20768
Tsiviilasi
M.V. kaebus kohtutäitur Hille Sadama otsusele
Menetlustoiming
kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
avaldaja (sissenõudja) M.V. (isikukood xxx, elukoht xxx,
esindajad
elektronpost xxx) asjast puudutatud isik (võlgnik) Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht Laki 24, 12915 Tallinn), esindaja Marelle Rannula (elektronpost xxx) kohtutäitur Hille Sadam (asukoht Narva mnt 7d, A korpus, 10117 Tallinn, elektronpost xxx)
Eesti Energia AS-i kaebust kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas 035/2006/571. Kaebuse kohaselt on Eesti Energia AS täitnud Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a otsuse vabatahtlikult 06.10.2004. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja M.V. Saare Maakohtule hagiavalduse, millega vaidlustas eelnimetatud töövaidluskomisjoni otsuse. Saare Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et Eesti Energia AS on Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a otsuse täielikult täitnud ning sissenõudja on tööle ennistatud. Sissenõudja esitas Saare Maakohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse ning asi on lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtus. Võlgnik palus täitemenetlus lõpetada, kuna sissenõudja nõue on rahuldatud. Sissenõudja kaebusega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Sissenõudja leiab, et Eesti Energia AS ei ole tänaseni vabatahtlikult täitnud Saare Töövaidluskomisjoni otsust nr 9.10-02/1911-4 p-i 2 vastavalt seaduses sätestatud korrale (ITVS § 32 lg 1 ja 2). Sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse peatamisega ega lõpetamisega. Kohtutäitur jättis 13.07.2006.a otsusega kaebuse rahuldamata, kuid peatas täitemenetluse. Otsuse motiivide kohaselt käib kohtulik vaidlus selle üle, kas tööle ennistamise nõue on täidetud või mitte. Samas on esitatud täitmisavaldus tööle ennistamiseks. Seega oleks täitemenetluse jätkamine ennatlik. Avaldaja kaebus Avaldaja ei ole nõus, et kohtutäitur täitemenetluse peatas ning leiab, et kohtutäitur ei saa täitemenetluse peatamisel toetuda TMS § 46 lg-le 1. ITLS § 32 lg 1 alusel on töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigust peatada. ITLS § 32 lg 2 sätestab, et tööle ennistamise otsus on tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistust tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Eesti Energia AS ei täitnud Saarema Töövaidluskomisjoni viivitamatult tööle ennistamise otsust. Vastavalt seadusele oleks Eesti Energia AS pidanud kirjalikus vormis tühistama 04.06.1993.a sõlmitud töölepingu nr 89 21.06.2004.a lõpetamise kande ja koondamise aluseks oleva Eesti Energia AS-i teenindusdirektori Marko Alliksoni poolt allkirjastatud 01.03.2004.a käskkirja nr 7P. Tööandja ei ole seda teinud. Lisaks leiab avaldaja, et kaebus on esitatud 10 päevast tähtaega eirates. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse punkti nr 2 ja jätkata täitemenetlust. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur jääb täielikult oma 13.07.2006.a otsuse juurde. Kohtutäitur leiab, et kohtumenetluses on vaidlus täitmise osas, kas lahend on täidetud või mitte. Kaebus võlgniku poolt esitati kohtutäiturile TMS § 217 p 1 nõudeid järgides. Võlgniku seisukoht Eesti Energia AS ei ole avaldaja kaebuse põhjendustega nõus. Võlgnik leiab, et Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsus M.V. tööle ennistamise ja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest väljamõistmise nõudes on täidetud. Sama otsust ei ole võimalik teist korda täita. Eesti Energia AS ennistas M.V. viivitamatult pärast koondamise vaidluses tehtud töövaidluskomisjoni vastavat otsust tööle ja M.V. ka asus tööle. Vastavalt Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsusele tuli avaldaja ennistada tööle viivitamatult 06.10.2004.a klienditeenindaja ametikohale ja mõista avaldaja kasuks välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest summas 25 175 krooni. Tööandjal oli õigus nimetatud rahasumma tasaarvestada töötajale väljamakstud koondamishüvitisega summas 30 818 krooni. M.V. tööraamatu sissekandest nähtub, et avaldaja ennistati tööle 06.10.2004.a Vaatamata sellele, et Eesti Energia AS on seisukohal, et täitemenetlus oleks tulnud lõpetada, leiab Eesti Energia AS, et täitemenetluse peatamine oli põhjendatud. Samuti ei põhjusta täitemenetluse peatamine tulenevalt TMS § 47 lg 1 mingeid kahjulikke tagajärgi. Eesti Energia AS palub jätta M.V. kaebus kohtutäitur Hille Sadama 2 (3)
otsusele täiteasjas 035/2006/571 rahuldamata. Kohtu põhjendused Käesolevas täitemenetluses on võlgnik esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning palunud täitemenetlus lõpetada, kuna võlgnik on nõude vabatahtlikult rahuldanud. Kohtutäitur peatas täitemenetluse. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt kohtutäitur võib täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Kohtutäitur on pidanud vajalikuks täitemenetlus peatada, kuna vaidluse sisuks on asjaolu, kas töövaidluskomisjoni otsus tööle ennistamise osas on täidetud või mitte. Kohtutäitur leiab, et nõue ei ole selge ja kohtutäituril ei ole vastavalt formaliseerituse printsiibile õigust anda hinnangut täitedokumendi osas. Samas sätestab ITLS § 32 lg 1, et töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada. 05.10.2004 Saaremaa Töövaidluskomisjon otsustas ennistada sissenõudja tööle alates 06.10.2004. Saare Maakohtu 06.10.2005 otsusega on sissenõudja hagi tööle ennistamiseks jäetud rahuldamata. Nimetatud otsusele on esitatud apellatsioonkaebus sissenõudja poolt ning asi on menetluses Tallinna Ringkonnakohtus. Seega ei ole Saare Maakohtu otsus jõustunud ning lähtuda tuleb ITLS § 32 lg 1 sätestatust, et tööle ennistamise otsus kuulub viivitamatult täitmisele ning selle otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Võlgnik leiab, et sissenõudja on tööle ennistatud ja otsus on täidetud. Kohtutäitur on täitemenetluse peatanud põhjusel, et käib vaidlus, kas lahend on täidetud või mitte. Kohus leiab, et kui vaidluse all on nõude rahuldamise küsimus, tuleb see lahendada vastavalt TMS § 221 sätestatud korrale. Seega leiab kohus, et täitemenetluse peatamiseks käesolevas asjas alus puudub. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna lahend tehti sissenõudja huvides, jäävad kõik kohtukulud sh asja läbivaatamise kulud avaldaja kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb asja läbivaatamise kulud (postikulud) välja mõista pärast kohtulahendi jõustumist.
Meeli Kaur kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.