Muud › Muud hagiasjad

kolmanda alapunkti kohaselt otsustati projekt vastu võtta. Nõukogu protokollist johtub, et sama projekti alusel otsustati korraldada kontserdid.

koosoleku

Kostja korraldas perioodil vähemalt 6 kontserti sama projekti järgselt pealkirjaga „S m ”. seisuga tutvustas kostja kodulehekülg viidatavat üritust kui „S m t-s ”. Samas on kostja teabeliini 1188 vahendusel ja oma koduleheküljel reklaamibännerite abil sama kontserti reklaaminud pealkirjaga „A r ”. Kostja ei teavitanud hagejat kui projekti autorit kavandatud kontsertidest. Hageja pöördus suulise järelepärimisega kostja poolt projekti kureerinud toimetaja T M poole. T M avaldas arvamust, et kavandatavad kontserdid ei baseeru hageja projektil ega kavandil. Kui kostja oli hageja nõudmisel avaldanud kontsertide ajakava, koostas hageja kontserdi tutvustuse esialgse kavandi pealkirjaga „A ja r ’n r ”. Täiendavalt esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse, millele kostja ei vastanud. Eelviidatud tõendid annavad hageja väitel alust hinnata, et pärast hageja küsimusi muutis kostja kontserdi reklaamitavat pealkirja. Hageja andmetel ei viidanud kostja hageja koostatud projekti, kava ja nimetust kasutades hagejale kui autorile, samuti ei sõlminud kostja hagejaga lepingut autoritasu maksmiseks. Eeltoodud T M avaldusega on kostja eitanud hageja autorsust. esitas hageja kostjale nõuded tunnistada hageja autoriõigust nimetatud projektile, kavandile ja nimetusele „A r ”, samuti hageja nime kui autori nime ja autori pandud pealkirja avaldamist kostja korraldavatel kontsertidel „S m t-s ” ning kohase autoritasu maksmist. Kostja keeldus muus osas hageja nõuete täitmisest, kuid märkis hageja kui idee autori nime kontserdi kavalehele ja tegi hagejale ettepaneku lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt kostja tasuks hagejale autoritasu 4 000 krooni. Kostja keeldus hageja toodud tingimustel lepingut sõlmimast, sest pakutud tasu ei olnud kohane. Hageja on esitanud hagis kolm nõuet: autoritasu nõude, hüvitise nõude autori õiguste rikkumise eest ja kohtukulude nõude. Hageja on märkinud, et nõuete rahuldamise eelduseks on hageja autorsuse tunnustamine. Hageja leiab, viidates autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg-le 2, lg 3 p-le 5, lg-le 5; §-le 6; § 7 lg-le 1, et tema esitatud projekt ehk stsenaarium, kavand ja pealkiri on kõik kaitstud autoriõigusega. Hageja väitel oli hageja autorsus kostjale teada. Hageja on aastaid tegelenud animafilmide projektidega ning on selles vallas saanud näiteks aastatel 2001 ja 2002 ka Eesti Filmi Sihtasutuse toetusi, samuti on hageja tegevus animafilmide koolilastele tutvustamisel leidnud äramärkimist ajakirjanduses. Hageja demonstreeris siinkohal käsitletaval projektil baseeruvat programmi enne selle kostjale tutvustamist ja kostja esindajad tutvusid projektiga just senise esitluse raames. Hageja viitab autoritasu nõudes AutÕS § 14 lg-tele 1-3. Eeltoodud asjaolude kohaselt puudub hageja ja kostja vahel AutÕS § 14 lg-s 2 silmas peetud kokkulepe. Hageja leiab, et kohane tasu tema idee kasutamise ja tema projekti lähtekohana kasutamise eest on 34 275 kooni. Kavalehe kohaselt on toimunud projekti raames vähemalt 6 kontserti ca 1000-kohalistes saalides. Hagejale teadaolevalt olid kontsertide piletite hinnad 40-60 krooni. Arvestades saalide 80%-lise täituvusega ja keskmise piletihinnaga 50 krooni, kujuneb projekti brutoeelarveks hinnanguliselt 240 000 krooni. Lähtudes käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p-st 6 tulenevast 5%-lise käibemaksu määrast võib hinnata

vastavaks netoeelarveks 228 500 krooni. Hageja arvates on põhjendatud talle tasu maksmine 15% kontsertide eelarvest, seega summas 34 275 krooni. Hageja märgib, et ta on esitanud oma arvestuse projekti eelarve käsitluse ja autoritasu suuruse ja määra kohta kostjale kirjalikult . Kostja ei ole neile seisukohtadele vastu vaielnud. Samas on hagejale teada, et kostja on saanud kontsertide läbiviimiseks toetust T , T ja P H , sellisele võimalusele viitab ka kostja kunstinõukogu koosoleku protokolli otsuses. Hagejale ei ole teada saadud toetuste summad ja osakaal projekti finantseerimises. Hageja märgib, et kui kontserdi eelarve või kasumlikkus osutuvad hageja praegustest seisukohtadest oluliselt erinevateks, võib hageja pidada kohaseks nõude summa muutmist. Hageja väitel oli etendusasutuse seaduse § 12 lg 1 p 5 kohaselt põhjendatud hageja nõue avaldada tema kui autori nimi kontsertide tutvustamisel. Kostja täitis viidatud nõuet vaid osaliselt, märkides hageja kavalehel idee autorina. Hageja seisukohalt rikkus kostja sellega siiski hageja kui autori õigusi, sest ei märkinud hagejat projekti ega stsenaariumi autorina või lihtsalt autorina. Lisaks muutis kostja omavoliliselt hageja kavandatud projekti koosseisu ja lavastust. Hageja leiab, et erinevate autoriõiguste rikkumisega on kostja tekitanud hagejale kahju autoritasu nõudega võrdses summas ehk 34 275 kooni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja autoritasu projekti (stsenaariumi) „A r ” eest summas 34 275 krooni, hüvitise autori õiguste rikkumise eest projekti „A r ” realiseerimisel summas 34 275 krooni ning kohtukulud.

tunnistaja kirjalikku küsitlemist. Hageja arvates ei saa kõnealuse dokumendi käsikirjaline vorm olla takistuseks tõendi lubatavuse osas, samuti ei ole kostja avaldanud, et tal oleks raskusi dokumendist arusaamisega.

selliste muudatuste ja moonutuste vältimine, mis ei ole autorile meelepärased. Hageja on korduvalt avaldanud, et ta ei ole nõus kostja tehtud muudatustega stsenaariumis, samuti on niisuguste muutuste väärtuse küsitavust avaldanud ala asjatundja. Hageja märgib, et ka kostja toodud hinnang kontserdile märgib positiivselt ära just neid projekti komponente, mis olid algselt olemas juba hageja esitatud stsenaariumi kavandis, st eelkõige filmide sidumine elava muusikaga. Hageja esitatud hinnangu on aga andnud tunnustatud muusikapedagoog ja mitmete muusikaõpikute autor. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on hageja esitatud ja kostja heakskiidetud stsenaariumi oluliselt ja ilma hageja kui autori nõusolekuta oluliselt moonutanud, siis on põhjendatud autoritasuga võrreldes sama suure hüvitise nõudmine. Kostja vastuväited

Kostja viitab AutÕS § 4 lg-tele 1 ja 2 ning leiab, et autoriõiguste objektiks on sisuliselt inimese intellektuaalse tegevuse tulemuse vorm. Kostja hinnangul ei ole mõte esitada muusikat ja sellega koos näidata visuaalseid teoseid intellektuaalse tegevuse tulemuse vorm vaid idee, mis ei ole AutÕS § 5 p-i 1 alusel autoriõigustega kaitstud teoseks. Ühe idee baasil on võimalik luua erinevaid teoseid. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt on hageja väidetav teos (stsenaarium) ja kostja kontsertide stsenaarium erinevad. Kostja väitel ei oma autoriõiguste seisukohalt tähtsust, et need lähtuvad sarnasest autoriõigusega mittekaitstud algideest. Kuna kostja ei ole ühtegi hageja teost kasutanud, puudub hagejal õigus saada ka kostjalt autoritasu. Autoriõiguste rikkumise saab toimuda autoriõigustega kaitstud teose kasutamisega. Kostja on kontsertide korraldamisel kasutanud kostja vastuses nimetatud autorite teoseid, mitte aga hageja teost. Seetõttu ei ole põhjendatud ka hageja esitatud hüvitise nõue. Kuna nimetatud isikud olid kostja kontsertide stsenaariumi autorid, ei olnud kostjal kohustust hagejat kui autorit kontsertide tutvustamisel esitleda. Hageja esitlemine kontserdi kavalehel idee autorina ei oma hagis esitatud nõuete seisukohalt õiguslikku tähendust, kuna idee ei ole autoriõigustega kaitstav. Hageja autoritasu nõue on põhjendamatu veel järgmistel põhjustel: hageja on nõutava autoritasu suuruse määratlenud kontsertide eelarve alusel, leides, et tasu peaks olema 15% kontsertide eelarvetest. Kostja on seisukohal, et see on kindlasti ülemäärane autoritasu suurus. Õiglase autoritasu saab leida analoogia korras võrreldes autoritasudega, mida teoste kasutajad on kohustatud maksma autoritele kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. EA Ühandmetel on p-, r- ja e esitatavate teoste eest makstav autoritasu 5% kontserdi sissepääsutasust. Seejuures jaguneb nimetatud 5 % kõigi autorite vahel, kelle teoseid esitatakse. Eeltoodut arvesse võttes on hageja nõutav 15% autoritasu ilmselgelt liiga suur. Kostja poolt korraldatud kontsertidel esitati arvukalt teoseid (nt katkeid üheksast filmist). Seetõttu peaks stsenaariumi autoritasu jääma alla 1 % kontsertide sissepääsutasudest. Arvestades kostja poolt korraldatud kontsertide piletitulu (17 491 krooni), peaks nende kontsertide stsenaariumi autori(te)le makstav tasu jääma 1 000 krooni piiresse. Hageja hüvitise nõue on põhjendamatu veel järgmistel põhjustel: AutÕS § 814 lg 1 p 1 alusel võib autor teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtudes VÕS § 127 lg-test 1 ja 4, § 128 lg-test 1,2 ja 5 leiab kostja, et kahju hüvitamise eeldusteks on: sündmus või tegu (asjaolu), kahju ja põhjuslik seos sündmuse või teo ja kahju vahel. Hagiavalduses on välja toodud erinevad asjaolud, mille tulemusena on väidetavalt tekkinud kahju. Samas ei ole hageja tõendanud, milline asjaolu millist kahju on tekitanud; kas tekkinud on varaline või mittevaraline kahju ning milles kahju seisneb. Seega on tõendamata kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostjast lähtuvate asjaolude ja kahju vahel. Kuna hagi on kostja väitel ilmselgelt pahatahtlik ja põhjendamatu ning hageja nõuetel puudub materiaalõiguslik alus, palub kostja jätta hagi rahuldamata ning mõista kostja kohtukulud hagejalt kostja kasuks välja.

Stsenaariumi projekti koostaja ei ole etenduse autor. Etendus on kollektiivse loometegevuse tulemus. Stsenaarium projekti koostamine ei muuda hagejat kostja korraldatud kontserdi ainuautoriks. Hageja leiab hagiavalduses, et tema on kostja korraldatud kontserdi autor. Selline seisukoht on põhimõtteliselt vale. Kostja korraldatud kontsert koosnes mitmest komponendist – multifilmid, muusika, nende kombinatsioon, lavaline liikumine, tekst jne. Kontserdi erinevate komponentide loominguliseks tervikuks ühendamisel, s.o. loomisel osalesid kostja vastuses märgitud isikud. Isegi, kui hagiavaldusele lisatud stsenaariumi projekt oleks kostja korraldatud kontserdi aluseks, siis pole võimalik eitada nimetatud isikute loomingulist panust. Seega on hagiavalduses esitatud hageja ainuautorsuse tunnustamise nõue faktiliselt põhjendamatu. Teiste isikute loomingulise panuse tõttu on hageja nõue põhjendamatu isegi siis, kui asuda seisukohale, et kostja korraldatud kontsert põhineb hageja esitatud projektil.

etenduste korraldamine, s.h. muusika ja multifilmide ühine esitamine hageja (autori)õigusi. Hageja idee ei olnud AutÕS mõttes teose õiguskaitse tekkimiseks piisavalt konkretiseeritud. AutÕS § 4 lg 1, lg 5 ning § 5 p 1 peavad loomeprotsessis oluliseks järgmisi staadiume: idee/kontseptsiooni, teose loomise vaheetapid ning teos. Sealjuures AutÕS § 5 p 1 kohaselt ei kohaldata sama seadust esimese etapi, s.o. ideede ning kontseptsioonide suhtes. Järelikult kaitseb AutÕS üksnes selliseid loomeprotsessi tulemusi, mis kujutavad endast ideede, kontseptsioonide edasiarendusi. Hageja stsenaariumi ja kostja etenduse puhul omavad sarnasust üksnes etenduse aluseks olev kontseptsioon. Kontseptsiooni edasiarendused on erinevad. Seetõttu piirdub hageja stsenaariumi ja kostja lavastuse sarnasus üksnes osadega, mis ei ole autoriõigustega kaitstud. Ka sellel põhjusel ei riku kostjapoolne etenduse korraldamine hageja autoriõigusi. Kuna hageja idee-kontseptsioon ei ole autoriõigustega kaitstud, siis ei oma AutÕS mõttes õiguslikku tähendust etenduse kavalehel hageja idee autoriks nimetamine. Tegemist oli kostjapoolse vastutulekuga, mille eesmärgiks oli pooltevaheliste erimeelsuste vaidluseks eskaleerumise vältimine. Hageja autoriõiguste rikkumine ei ole võimalik, kuna kostja ei ole etenduse lavastamisel kasutanud hageja stsenaariumi ega muud loomingulist panust. Kostja korraldatud kontsert ei põhine hageja teosel. Tegemist on iseseisva teosega. Kostja märkis etenduse kavalehel etenduse autorite nimed. AutÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb eeldada teose oma nime all avaldanud isikute autorsust. Autorite hulka ei kuulunud hageja. Seega peab hageja tõendama oma autorsust lavastunud etenduse suhtes. Hageja ei ole esitanud tõendeid temapoolse osalemise kohta etenduse loomeprotsessis. Hageja esitatud stsenaariumi projekti ei ole kostja kasutanud; kuna stsenaariumi projekt oli kontseptsiooni tasemel (puudus teos), siis isegi selle kasutamise korral ei oleks hageja kostja (autori)õigusi rikkunud. Kostja vastuses märgitud isikute iseseisva loomingu tulemusel loodud kontsert kui iseseisev teos ei saa rikkuda hageja kui teise väidetava teose autori autoriõigusi. Kostja ei kasutanud etenduse loomisel hageja väidetavat stsenaariumi ning nägi seda esmakordselt hagiavalduse lisana. Kostja ega kontserdi autorid ei olnud sellise dokumendi olemasolust ega selle sisust teadlikud kontserdi loomisele eelnevalt ega selle loomise käigus. Hageja väited stsenaariumi kostjale tutvustamise kohta on ebaõiged ning tõendamata. Kuna hageja projekti sisu ei olnud kostjale kontserdi loomisel teada, siis on välistatud ka hageja ühine autorsus AutÕS § 30 mõttes. Kostja rõhutab, et kostja väited etenduse pealkirja autorsuse kohta on alusetud ja vastuolulised. Kostja korraldas etenduse pealkirja “Suur multifilmikontsert” all. Hageja on hagiavalduses lugenud ennast mitme erineva etenduse nimevariandi (“A r ”, “A t r ’n r ”, “A ja r ’n’r ”) autoriks. Sealjuures väidab hageja, et nendest nimedest on kostjale tutvustatud pealkirju “A t r ’n r ” ning “A ja r ’n r ”. See väide on ebaõige. Hageja ei ole kostjale tutvustanud etenduse pealkirjade versioone. Hageja isegi ei väida, et ta oleks kostjale tutvustanud ainsat pealkirja (“A r ”), mille autorsuse tunnustamise nõue on kohtule esitatud. Kolmandate isikute (reklaamikanalid) käitumine (s.h. nende poolt kasutatud etenduse pealkirjad) ei oma kostja käitumisele hinnangu andmisel tähendust. Kostja peab autoritasu nõuet alusetuks. Autoritasu nõude alusena on hageja märkinud AutÕS § 14 lg 2, mis reguleerib lepingulist suhet, sest selle kohaselt on autoritasu nõude

aluseks autori ja teose kasutaja vaheline kokkulepe (leping). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet (lepingut) autoritasu maksmise ning selle suuruse kohta. Seega puudub hageja nõudel AutÕS § 14 lg 2 kohaselt autoritasu nõude rahuldamiseks obligatoorne lepinguline alus. Kuna hageja nõude aluseks olev norm reguleerib ainult lepingulist õigussuhet, siis ei ole see norm lepingu puudumise korral rakendatav. Järelikult on hageja esitatud autoritasu väljamõistmise nõue ilma faktilise ja õigusliku aluseta. Hageja esitatud autoritasu nõue tähendab seda, et hageja nõuab lepingulise suhte tuvastamist olukorras, kus pooled ei ole lepingut sõlminud. Sellisel nõudel puudub alus. Hagejal puudub õigus nõuda ja kohus ei saa tuvastada autorilepingu olemasolu olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lepingut ei ole sõlmitud. Samuti ei saa hageja nõuda olematu lepingulise suhte oluliste tingimuste (lepingutasu) määramist peale etenduse toimumist. Seega on hageja esitatud autoritasu nõue kostja hinnangul ilma õigusliku ja faktilise aluseta. Lepingulise nõude rahuldamine on lepingulise suhte puudumisel võimatu. Kui kohus peab võimalikuks autoritasu väljamõistmist, siis on autoritasu nõude summa hageja enda pakutud autoritasu arvutamise metoodikat ning kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suur. Kostja tõendas, et kontsertide eelarve ei olnud hageja arvestuse aluseks 228 500 krooni, vaid oli 115 856,55 krooni. Seega oleks hageja enda metoodika kohaselt põhjendatud autoritasu suuruseks maksimaalselt 17 378,48 krooni, mida kostja peab põhjendamatult suureks. Praktikas ei ole levinud autoritasu maksmine, mis ulatub 15%-ni kontserdi tuludest. Hageja on tõendanud, et etenduste korraldamise valdkonnas on tavapäraseks autoritasuks stsenaariumi eest 5 000-34 000 krooni. Sealjuures hõlmab isegi 5 000 krooni suurune autoritasu lihtsama tervikliku, s.o. valmis ja täiendamist mittevajava teose loomist. Käesoleval juhul ei ole hageja osalenud etenduse ettevalmistamises. Tema panus võiks põhimõtteliselt seisneda üksnes kontseptsiooni algidees ja kostja poolt mittekasutatud stsenaariumi kirjutamises. Kostja on tõendanud, et mahuka 21-leheline ja detailse stsenaariumi eest makstav autoritasu võib ulatuda 5 000 kroonini. Arvestades hageja poolt koostatud stsenaariumi üldsõnalisust peab hagejale maksmisele kuuluda võiv autoritasu jääma oluliselt, kordades alla 5 000 krooni. Kostja rõhutab, et põhjendatud autoritasu suuruseks ei ole ka 4 000 krooni, mida kostja pakkus hagejale võimaliku kompromissi saavutamiseks. Kostja kinnitab, et autorilepingu sõlmimisel ei oleks autoritasu 4 000 kroonini ulatunud. Kui kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud hageja autoriõigusi, siis peab kostja autoritasu nõude summat ebamõistlikult suureks ning kahjuhüvitise suurust põhistamatuks. Kostja ei ole hageja teost kasutanud; seetõttu on välistatud ka selle moonutamine ning seeläbi autori isiklike õiguste kahjustamine. Hageja on esitanud kahjuhüvitise nõude summas 34 275 krooni. Hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist ega selle suurust tõendanud ega põhistanud. Arusaamatu on ka mittevaralise kahju suuruse arvestamise metoodika. Samas on kahjuhüvitise suurus võrdne autoritasu nõude suurusega. Järelikult peab hageja mõistlikuks autoritasuga võrdse kahjuhüvitise väljamõistmist. Seega ei saa kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis igal juhul olla suurem väljamõistetavast autoritasust. Hageja kahjuhüvitise summa ületab märkimisväärselt autoriõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena väljamõistetud kahjuhüvitiste tavapärast suurust, mis on küündinud eesti kohtupraktikas 25 000 kroonini. Vastavas kaasuses oli tegemist autori varaliste ja isiklike õiguste räige rikkumisega – seal kasutati autori loodud valmistoodet (vs siin kaasuses: edasiarendamist vajanud kontseptsioon, idee), teose õigusvastased

kasutajad ei teinud teosesse loomingulist panust (vs siin kaasuses: kostja teostas kogu muusika, videomaterjali, vahetekstide, osatäitjate valiku ja sünkroniseerimise) ning puudus igasugune viide autorile (vs siin kaasuses: kostja märkis ilma vastava kohustuseta hageja nime etenduse kavalehel). Samuti on kostja teinud käesolevas asjas kompromissi ettepaneku. Lisaks tuleb võimaliku kahjuhüvitise määramisel arvestada ka sellega, et hageja poolt väidetavalt pakutud kontseptsiooni järgimine oli otseselt põhjustatud hagejapoolsest puudulikust ettevalmistusest. Kostja leiab, et VÕS § 139 ja § 140 regulatsiooni arvestades on põhjendamatu kostjalt hageja nõutud suuruses kahjuhüvitise väljamõistmine. Asjaolusid arvestades on käesolevas asjas põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmata jätmine – kohtupraktikas on tunnustatud vastaspoole õigusvastase käitumise tuvastamist kui mittevaralist kahju rehabiliteerivat vahendit. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused

TMküsis, kas hagejal on filmide näitamise õigus. Hageja, kes oli lubanud hankida filmide näitamise õigused, ei esitanud ühtegi dokumenti õiguse omamise kohta. Hageja toodud videokassett oli töökassett ja seda ei olnud võimalik kontserdil esitada, kuna filmi kvaliteet ei vastanud nõuetele ning puudus luba näitamiseks. Tunnistaja TMle sai selgeks, et hagejalt vastavaid õigusi ei saagi. Hagejal oli küll idee kontserdi korraldamiseks, kuid stsenaariumina hageja seda ei esitanud. TMkinnitab, et ei ole toimikus (lk 12-13) asuvat kontserdi ülesehitust hagejalt saanud. Tunnistaja TMütlusega on tuvastatud, et kontserdi jaoks oli võimalik teha televisiooni reklaamiklipp, selleks oli vaja 30 sekundit pildimaterjali. Pildimaterjaliga olid suured raskused, sest hageja ei esitanud lubatud filme. Kontsert oli välja kuulutatud, kuid filme, millega saaks edasi töötada, ei olnud. Kostja ülesanne oli otsida kontserdile autor, kes suudaks kostjale hankida filmid ja nende näitamise õigused. Kostja tellimusel pani T L kokku eesti multifilmidest lõigu, A K tegi muusika ning T T organiseeris kontserdi juhtimise. Nemad kolmekesi panid kokku kontserdi stsenaariumi ja olid tunnistaja TMütluste kohaselt kontserdi autorid. Tunnistaja T T ütluse kohaselt võttis temaga ühendust kostja. Kostjal olid olemas vene multifilmid ja pealkiri. TT, kes oli kontserdi juht, vaatas need multifilmid läbi ja katsus luua ühtse terviku. Mõned multifilmid olid tehtud Puškini poeemide põhjal. Vene multifilmide valiku tegi tunnistaja ning otsis sinna juurde ka vastava teksti. Need multifilmid ei jõudnudki tegelikkuses kontserdile, sest filmide tooja ei saanud näitamise õigust. TLtegi kostjale uue multifilmide kava, kasutades T arhiivi. Lastelt saadud kontserdi tagasiside oli hea. TT oletab, et suurt rolli T multifilmide valikul mängis TL. TT sai ülesanded kostjalt, kontserdi autoriks peab ta TLi ja ennast. Tunnistaja TTi ülesandeks oli teha multifilmide põhjal lastele kontsert. Tunnistaja TL-T ütluse kohaselt nägi ta stsenaariumi alles siis, kui kostja advokaat seda talle näitas. Tunnistaja poole pöördus kostja, kuna piletid olid juba müügis ja lastekontsert välja kuulutatud. Samal ajal puudus kontserdi stsenaariumi visuaalne ja sisuline ülesehitus. Olemas olid hagejalt saadud väga halva kvaliteediga videokassetid. TL-T sai ka filmide nimekirja, kuid filmide näitamisõiguse kohta puudusid dokumendid. Kontserdini oli jäänud umbes poolteist kuud. Hageja toodud filmikandjate (kassettide) põhjal ei olnud võimalik teha visuaalset visiooni, sest kassetid olid tehniliselt ebakvaliteetsed. TL-T on teada, et hageja on varemgi näidanud filme, mille näitamiseks tal tegelikult õigusi ei ole. Kostja esindaja AM viis TL-T kokku TMga, et korraldada lastele kontsert. Ajapuudusel tegi TL-Tettepaneku asendada vene multifilmid eesti animafilmidega. Ta valis filmid välja ning seejärel ostis kostja nende näitamise õigused. Kontserdi autoriteks peab ta iseennast (kuna lõi visiooni), RKt (monteerija), TTi (kontserdijuht) ja A K , kes lõi muusika. Hageja oleks saanud olla autoriks juhul, kui ta oleks valitud filmide katkenditest loonud visuaalse rea, mis oleks olnud aluseks A K loodud muusikale. Tunnistaja TL-T ütlustega on leidnud kinnitust, et idee panna kokku film ja muusika ei ole originaalne ega anna õigust autorsusele. Kohtul puudub alus kahelda, et tunnistajate TM, TTi ja TL-T vande all antud ütlused on väärad.

on multifilmide esitamine muusika saatel. Hageja on ise nimetatud asjaolu tõendanud OÜ kirjaga, milles on muuhulgas märgitud, et ühendav moment on mõlema juures see, et laval kasutatakse nii liikuvat pilti kui muusikat (t lk 42-43). Ka nimetatud tõendis ei ole märgitud muidu sarnaseid jooni. Samuti ei ole kostja kasutanud hageja poolt väljapakutud pealkirja. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud väidetava teose üleandmist, s.o kontserdi ülesehituse tutvustamist kostjale kirjalikult või suuliselt. Kostja ei ole vastu vaielnud väitele, et nimetatud kontsert rajanes hageja esitatud ideel. Nimetatud idee alusel loodi aga teiste autorite poolt varasema stsenaariumi puudumisel hageja esitatud ideest sootuks erinev teos. Hageja väide, et toimunud kontsertide aluseks oli hageja koostatud ja kostjale esitatud stsenaarium, on jäänud tõendamata, kuna hageja väidetava teose ja kostja korraldatud kontserdi erinevust on tunnistanud mõlemad pooled. Hageja esitatud stsenaariumist ning kostja esitatud multifilmikontserdi üldisest plaanist nähtub, et hageja väidetavas stsenaariumis toodud muusikast ja visuaalsetest teostest ei kattu ükski kostja korraldatud kontsertidel esitatutega (t lk 12-13, 34-36, 51-52, 68-69). Kohus soostub kostja väite ja tunnistaja TL-Tr ütlustega, et hageja idee näidata filme ja sellega koos esitada muusikat ei ole originaalne ega ole teoseks AutÕS § 4 lg 2 tähenduses. Kohus nõustub seega kostjaga, et hageja ei esitanud kostjale objektiivses vormis väljendatud teost, vaid idee, millele AutÕS § 5 p 1 kohaselt autoriõiguse seadust ei kohaldata. Argumenteeritud on kostja seisukoht, et hageja ei ole multifilmide ja muusikateoste koosesitamises seisneva tehnilise võtte autor. Video- (nt multifilmide) ja audioteoste koosesitamine on audio-visuaalkunsti valdkonnas üldlevinud tehniline võte. Seda võtet kasutatakse intellektuaalse loomingu tulemuse (teose) väljendamiseks. Tehniline võte ehk meetod ise ei ole AutÕS § 5 p 1 kohaselt AutÕS § 4 alusel kaitstav teos. Konkreetsel juhul välistab muusika ja multifilmide koosesitamise käsitlemise hageja teosena ka see, et see tehniline võte ei ole originaalne, s.o. tegemist ei ole hageja enda intellektuaalse loomingu tulemusega (AutÕS § 4 lg 2). Kostja korraldatud kontsert ei põhine sellisel hageja ideel või kontseptsioonil, mis oleks originaalne ning seega autoriõigusega kaitstav. Nendel põhjustel ei riku kostjapoolne etenduste korraldamine, s.h. muusika ja multifilmide ühine esitamine hageja õigusi. Hageja idee ei olnud AutÕS mõttes teose õiguskaitse tekkimiseks piisavalt konkretiseeritud. AutÕS § 4 lg 1, lg 5 ning § 5 p 1 peavad loomeprotsessis oluliseks järgmisi staadiume: idee/kontseptsiooni, teose loomise vaheetapid ning teos. Sealjuures AutÕS § 5 p 1 kohaselt ei kohaldata sama seadust esimese etapi, s.o. ideede ning kontseptsioonide suhtes. Järelikult kaitseb AutÕS üksnes selliseid loomeprotsessi tulemusi, mis kujutavad endast ideede, kontseptsioonide edasiarendusi. Hageja stsenaariumi ja kostja etenduse puhul omavad sarnasust üksnes etenduse aluseks olev kontseptsioon. Kontseptsiooni edasiarendused on erinevad. Seetõttu piirdub hageja stsenaariumi ja kostja lavastuse sarnasus üksnes osadega, mis ei ole autoriõigustega kaitstud. Ka sellel põhjusel ei riku kostjapoolne etenduse korraldamine hageja autoriõigusi. Kuna hageja idee-kontseptsioon ei ole autoriõigustega kaitstud, siis ei oma AutÕS mõttes õiguslikku tähendust etenduse kavalehel hageja idee autoriks nimetamine.

vaheline kokkulepe (leping). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet (lepingut) autoritasu maksmise ning selle suuruse kohta. Seega puudub AutÕS § 14 lg 2 kohaselt autoritasu nõude rahuldamiseks obligatoorne lepinguline alus. Kuna hageja nõude aluseks olev norm reguleerib ainult lepingulist õigussuhet, siis ei ole see norm lepingu puudumise korral rakendatav. Hageja esitatud autoritasu nõue tähendab seda, et hageja nõuab lepingulise suhte tuvastamist olukorras, kus pooled ei ole lepingut sõlminud. Kohus soostub kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus nõuda ja kohus ei saa tuvastada autorilepingu olemasolu olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lepingut ei ole sõlmitud. Samuti ei saa hageja nõuda olematu lepingulise suhte oluliste tingimuste (lepingutasu) määramist peale etenduse toimumist. Seega on hageja esitatud autoritasu nõue lepingulise suhte puudumisel võimatu. 12.Hageja on esitanud käesolevas menetluses järgmised nõuded: autoritasu nõude ja hüvitise saamise nõude autori õiguste rikkumise eest. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist teosega AutÕS tähenduses, ei tõusetu autoritasu maksmise ja autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise küsimust. Hageja autoriõigusi ei ole rikutud, kuna puudub AutÕS kaitsealasse kuuluv teos. Hageja on ise märkinud, et tema nõuete rahuldamise eelduseks on hageja autorsuse tunnustamine. Kuna puudub teos, millele kohaldada autoriõiguse seadust, jätab kohus hageja nõuded rahuldamata. Seetõttu jätab kohus ka hageja esitatud tõendid: kontserdi tasumäärade ja kontserdi kulude kohta, Hele-Mall Järve arvamuse, multifilmiprojekti eelarve, L T stsenaariumi ja H K tähelepanuta kuna need ei kinnita hageja autorsust kontserdiprojektile “S m ” (t lk 33, 36, 44-45, 70-94).

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.