Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud OÜ FoodHunt esitas kohtule 23.01.2017 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus, sest võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole ajutine. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt alustas võlgnik majandustegevust (toidu tellimise teenus) veebruarist 2014. Pidevad investeeringud turundustegevusse, autode ja IT-seadmete rendikulud, suurenenud personalikulud ei tasunud aga end loodetud kiirusel ära ja 2016.aastal hakkasid tekkima võlgnevused. Probleemi lahendamiseks suurendati tellimuste mahtu ning üritati leida lisainvesteeringuid, kuid see ei andnud tulemusi. Varaks on bilansi kohaselt vaid käibevara väärtuses 66 437.58 EUR, tasumata nõudeid on 102 703.85 EUR ulatuses. Võlausaldajate hulgas on nii töötajaid kui juriidilisi isikuid, suurim võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet ligemale 33 000 euro suuruse nõudega. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 21.02.2017 määrusega ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Raigo Siitam esitatud pankrotiavalduse juurde. Ta selgitas, et turule tulles sai tehtud kaks strateegilist viga - liiga väike teenustasu restoranidele ja välisinvesteeringute mittekaasamine. Jaanuaris 2017 käisid läbirääkimised Läti ühe suurem kontserniga FoodHouse, aga tuli otsus, et omafinantseeringuga välja ei mängi. 2015-2016 aastail aitas tegevust finantseerida juhatuse liikme teine ettevõte laenude näol ja põhirõhk oli suunatud FoodHuntile.. FoodHuntil oli juba pankrotiavalduse esitades kohtutäituri poolt arest peal, see tuli tasuda, võlausaldaja oli K.K. nõudega 23 000 eurot. Nõude aluseks oli laen, notariaalne leping, laen võeti 2015 juunis. Firma raamatupidamist pidas juhatuse liige ise. ProLedGroupile on detsembrist alates iga nädal 1000 eurot maksutud autode eest. Maksu- ja Tolliametile on kantud 2100 eurot detsembris. Osad võlgnevused on juhatuse liikme poolt tasutud põhjusel, et üldist võlanimekirja lühemaks saada. Põhiliselt tasuti ära kriitilisi võlgnevusi, et FoodHunt oleks saanud jätkata koostööd restoranidega. K. K. võlg tasuti ülekandega, võttes sularaha firma kontolt välja ja sealt edasi kohtutäiturile. Halduri aruande, selle 30.03.2017 esitatud täienduse ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt asub ajutine haldur seisukohale, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. 21.03.2017 esitatud aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku vähemalt 80 000 eurot ning vara puudub. 30.03.2017 esitatud täiendava aruande kohaselt võlgniku juhatuse liige Raigo Siitam esitas ajutisele haldurile informatsiooni, et võlgniku pangakontolt perioodil 20.01.2017 kuni 20.03.2017 väljavõetud sularaha 13 950 eurot on kasutatud OÜ FoodHunt kohustuse täitmiseks K. K.i ees. Raigo Siitam olevat maksnud selle sularaha enda pangakontole ja tasunud sealt kohtutäitur Rocki Albertile 10 495 eurot. Ülejäänud raha

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-17-1124 kasutamise kohta, s.o 3455 eurot mingeid selgitusi ei ole antud. Võlgniku kohustuse kohta K. K.i eest on võlgnik esitanud tagaselja tehtud kohtulahendi 31.08.2016 tsiviilasjas 2-16-9606, millega võlgnikult OÜ FoodHunt ja Raido Siitamilt mõisteti K. K.i kasuks välja kokku 18 874.68 eurot ja kohtukulud 1740 eurot. Seega on võlgniku juhatuse liige täitnud rahalist kohustust, milles ta ise oli solidaarvõlgnik. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 23.01.2017, seega kohustuse täitmise ajaks oli võlgniku juhatuse liige teadlik, et võlgnik on maksejõuetu. Rahaline kohustus on tõenäoliselt täidetud võlgniku lähikondsele (K. K. võib olla võlgnikuga seotud juhatuse liikme I. K.i kaudu). Ajutise halduri hinnangul on see rahalise kohustuse täitmine tagasivõidetav. Seda on tehtud vähem kui kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist ja üht võlausaldajat teisele eelistades. Võlgniku juhatuse liikme valduses peab olema pangakontolt väljavõetud sularaha vähemalt summas 3455 eurot (võetud välja pärast maksejõuetuse selgumist ja majandustegevuse peatumist). Vähemalt selles ulatuses on pankrotipesal nõue juhatuse liikme vastu. Isegi juhul kui võlgniku juhatuse liige on selle arvelt tasunud kohustusi, võivad need kohustuste täitmised olla tagasivõidetavad. Isegi juhul, kui need ei ole tagasivõidetavad, on ajutine haldur seisukohal, et seoses võimaliku kohustuse täitmisega maksejõuetuse ajal on pankrotipesal nõue juhatuse liikme vastu. Võlgnik on tasunud 2017. aastal, s.o pärast makseraskuste tekkimist juhatuse liikmele Raigo Siitamile laenu vähemalt summas 2581 eurot. Ka selle rahalise kohustuse täitmine võib olla tagasivõidetav seoses sellega, et seda on tasutud üht võlausaldajat (juhatuse liige) teistele eelistades. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud juhul puudub kohtul alus äsjanimetatud seaduse eelduses kahelda, võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi vähemalt 80 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul aga võlgniku juhatuse liikme valduses peab olema pangakontolt väljavõetud sularaha vähemalt summas 3455 eurot (võetud välja pärast maksejõuetuse selgumist ja majandustegevuse peatumist), samuti on vahetult enne pankrotiavalduse esitamist tasutud mitmeid võlgu nii juhatuse liikmele kui lähikondsele, millised tasumised võivad olla kõik tagasivõidetavad, sest eelistatud on üht võlausaldajat teistele. Vähemalt selles ulatuses on pankrotipesal nõue juhatuse liikme vastu. Pankroti peamiseks põhjuseks on äriplaani mittetäitumine. Kohus leiab, et nimetatud maksejõuetuse põhjus on hinnatav hetkel muu asjaoluna PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ FoodHunt pankrot välja kuulutada. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Juri Truuts, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on andnud selleks oma nõusoleku. Samuti Halduri tasu ja kulud ning avaldaja tasutud riigilõiv jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldas võlgniku pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Taotluses palub haldur mõista ajutise halduri tasu seaduses lubatud ulatuses (x €) välja riigieelarvest, ülejäänud osas ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis võlgnikult, võimalikest kohtu deposiiti kantud vahenditest või selleks nõusoleku andnud kolmandalt isikult vastavalt istungil selguvatele asjaolude. Kuna haldur on aruannet hiljem täiendanud

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-17-1124 ning on selgunud, et osade kohustuste täitmine on tagasivõetav, siis sellisel juhul peaks pankrotivarasse tekkima piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu ja kulude ning pankrotihalduri tasu ja kulude katteks, mistõttu ei ole vajalik riigieelarvest nimetatud summade katmine. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5). Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts (edaspidi haldur) on esitanud kohtule taotluse tasu ja vajalike kulutuste määramiseks koos tehtud töö aruandega, paludes välja mõista halduri tasuna x tunni eest (tunnihinnaga x eurot) x eurot ning vajalikud kulutused (päringud äriregistrile) summas 4 eurot. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid (esitatud ka täiendatud seisukoht) arvestades tööle kuluda. Seega on halduri tasunõue põhjendatud, ka tunnihind x eurot jääb mõistlikule tasemele (maksimaalne oleks x eurot). Lisaks tuleb ajutise pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 23 lg 1, 2 ja 6 alusel määrata halduri büroole tehtud kulutuste suuruseks 4 eurot, sest tehtud kulud olid aruande koostamiseks ja asja menetluses vajalikud. Kuivõrd pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige on ise selgitanud, et on teinud vahetult enne pankrotiavalduse esitamist tehinguid, millised on ajutise halduri hinnangul tagasivõidetavad (sh tehingud iseendaga), tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86, § 90 ja § 19 lg 1 sätetele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.