Muud › Kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses

ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED

24.01.2006 tegi LKAvahekohus otsuse, millega rahuldas Lätis registreeritud OÜAShagiavalduse Eesti äriregistris registrikoodi all registreeritud OÜOÜ Eesti vastu ja mõistis OÜ-lt eesti välja võlgnevuse 121 183,55 LVL ja vahekohtu kulud 1 609,68 LVL, kokku summas 122 793,23 LVL. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse koostamise kuupäeva 28.04.2006 seisuga Eesti Panga vahetuskursi 1EEK = 22,479 LVL järgi moodustas väljamõisetud summa 2 760 269 Eesti krooni. LKAVjurisdiktsioon avaldaja ja puudutatud isiku vahelise vaidluse lahendamiseks tuleneb avaldaja ja puudutatud isiku vahel 15.03.2005 sõlmitud kokkuleppest arvete tasumise korra kohta, milles punktis 16 leppisid avaldaja ja puudutatud isik kokku, et nimetatud kokkuleppest tulenevad

vaidlused antakse Riias asuva LKAVlahendada vastavuses LKAVpõhikirjale, reglemendile ja vahekohtukulude põhimäärusele. Kostjale on vastavalt Läti õiguse nõuetele kätte toimetatud kutse LKAV istungile, millel arutati tsiviilasja kostja suhtes. Vahekohtu otsus on kostjale LKAVpoolt 09.02.2006 saadetud tähitud postiga kostja äriregistris registreeritud aadressil Peterburi tee 47, Tallinn, Eesti. Vahekohtu otsus jõustus 24.01.2006, vahekohtuotsus on lõplik, ei kuulu edasikaebamisele ega vaidlustamisele ja on pooltele kohustuslik ning täidetav. Vahekohtu otsuse vabatahtlikuks täitmiseks oli otsuse kohaselt aega 05.veebruarini 2006.a. Vahekohtu otsust ei ole Läti Vabariigis täidetud ega üritatud täita, kuna avaldajale teadaolevalt kostja vara asub ja kostja majandustegevus toimub Eestis. Läti Vabariigis kostjal puudub vara, millel oleks avaldajal võimalik sissenõuet pöörata. Kostja ei ole vahekohtu otsust täitnud ja avaldaja taotleb tunnistada vahekohtu otsus Eesti Vabariigis täidetavaks. Määruse põhjendused TsMS § 754 lg 1 kohaselt välisriigi vahekohtu otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. New Yorgi 1958.aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikli 3 kohaselt riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele. TsMS § 754 lg 2 kohaselt välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 621 kohaselt välisriigi vahekohtuotsus kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui see vahekohtuotsus on Eesti kohtu poole täidetavaks tunnistatud. Vastavalt TsMS § 623 sätetele kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus toimetab kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse võlgnikule kätte ja annab tähtaja sellele vastamiseks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Täitmisele kuuluv rahasumma peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Avalduse rahuldamise määrus toimetatakse kätte sissenõudjale ja võlgnikule. Läti Vabariik ja Eesti Vabariik on mõlemad New Yorgi konventsiooni osalisriigid. Eesti Vabariik ei ole Läti Vabariigiga sõlminud eraldi välislepingut vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Vahekohtu kokkuleppe ese on varaline nõue, mille vahekohtumenetluses lahendamise lubatavus on sätestatud TsMS § 718 lg-s 1. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt toimetati kostjale vastavalt Läti õiguse nõuetele kätte kutse LKAVistungile, millel arutati tsiviilasja kostja suhtes. Samuti on vahekohtu otsus 09.02.2006 saadetud tähitud postiga kostja äriregistris registreeritud aadressile. Vahekohtu otsus on jõustunud ja avaldaja kinnistusel ei ole seda Läti Vabariigis täidetud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on esitatud nõuetekohaselt, vahekohtu otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist välistavad asjaolud puuduvad ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus toimetas puudutatud isikule kätte avalduse ärakirja koos lisadega ja kohtumääruse, millega avaldajale anti tähtaeg avaldusele vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Puudutatud isiku juhatuse liige U.Non avalduse ja määruse isiklikult vastu võtnud 19.06.2006.a (tl 52). Vastuse esitamise tähtpäevaks 04.juuliks 2006 puudutatud isik vastust ei esitanud.

Kohtutoimiku teadete lehel on märked, et 07.07.2006 puudutatud isiku volitatud esindaja A.K tutvus toimikuga ja talle väljastati kohtumääruse koopia, märked on kinnitatud hr Kallkirjadega. Käesoleva kohtumääruse tegemiseni puudutatud isik mingit seisukohta kohtule ei ole esitanud. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi pidamise kohustus. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluses ei ole kohtuistungi pidamise kohustust sätestatud. Kuna puudutatud isik ei ole avalduse kohta vastuväiteid esitanud, et pea kohus vajalikuks puudutatud isiku ärakuulamist ja lahendab määruse kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avalduse esitamine on tingitud sellest, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult täitnud vahekohtu otsust, mistõttu peab kohus õiglaseks vastavalt avaldaja taotlusele jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 757 lg 2 ja 3 kohaselt kuulub määrus viivitamatule täitmisele.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.