Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
2-04-242 (enne 01.01.2006 nr 2-258/04) 19. juuli 2006, Narva
IN hagis A, O ja VS vastu omandiõiguse tunnustamise, korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja 24000 krooni nõudes Hageja IN; hageja volitatud esindaja LK hageja volitatud esindaja RK kostja AS kostja ja kostja AS seaduslik esindaja OS kostja ja kostja AS seaduslik esindaja VS; kostjate A, O ja VS volitatud esindaja W I Hagimenetlus Menetluse lõpetamise ja kohtukulude väljamõistmise otsustamine seoses hagist loobumisega
Kohus tuvastas: 16.03.2004 esitas IN hagi A, O ja VS vastu omandiõiguse tunnustamise, korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja 24000 krooni nõudes. 11.01.2006 esitas hageja avalduse hagist loobumisest, palub lõpetada menetlus antud asjas ja kinnitas, et menetluse lõpetamise tagajärjed on talle selged ja arusaavad. 02.02.2006 kostjate volitatud esindaja esindas kohtule avalduse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt 16. märtsil 2004.a pöördus hageja IN esindaja LK kohtusse hagiavaldusega O, A ja VS vastu omandiõiguse tunnistamise nõudes ning korteri väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Vastuses hagiavaldusele kostjad hagi ei tunnista, kuna hageja omandiõigust korterile ei vaidlusta, üürilepingut hageja ei ole kostjatele üles öelnud, kasutavad eluruumi üürilepingu alusel ning on korterisse sisseregistreeritud. 2001.a märtsis pakkus IN kostjatele osta temale kuuluv vaidlusalune korter hinnaga 50000 krooni. Kostjad nõustusid tehinguga ning hagejale maksis 12.04.2001.a. kostja VS müügihinnast 36000 krooni.
Tsiviilasi nr 2-04-242
Pangaülekandega 01.10.2001.a. tasuti hagejale 4000 krooni ning 19.06.2002 maksti 4000 krooni ja sularahas veel 1600 krooni. Kokku sai hageja IN kostjatele lubatud eluruumi ostu-müügi tehingu eest 45600 krooni. Hageja tunnistab temale makstut summas 43400 krooni ning leiab, et see tuleb jätta hagejale korteri ostu-müügi lepingu käsirahaks VÕS § 156 lg 1 alusel.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-04-242
Lähtudes eeltoodust, hageja ja tema esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest ning TsMS §§ 168 lg 4 ja 144 p l palub kostjate esindaja mõista hageja IN välja VS kasuks kostja menetluskulud summas 8000 Eesti krooni. Avaldusele on lisatud kohtukulude nimekiri summale 9000 krooni, mille kohaselt FIE WI poolt O ja VS osutatud menetlusabi teenused ja nende suurus on järgmine: 21.09.2005.a läbirääkimised VS, kostja seisukohtadega tutvumine, käsunduslepingu tingimustes kokkuleppimine - 500 EEK 29.09.2005.a käsunduslepingu ja volikirja koostamine - 300 EEK 03.10.2005.a VS käsunduslepingu sõlmimine, tõlkimine vene keelde ning õiguslike asjaolude selgitamine - 200 EEK 03.10.2005.a tsiviilasja materjalidega tutvumine koos VS, nõustamine, menetlusega seotud asjaolude selgitamine - 1000 EEK 06.10.2005.a kohtumine VS tsiviilasjas täiendava vastuse koostamiseks andmete selgitamine, nõustamine - 700 EEK 10.10.2005.a kostjate täiendava vastuse koostamine kohtule - 2000 EEK 10.10.2005.a kostja OS nõustamine, käenduse sõlmimine - 400 EEK 17.10.2005.a kohtuistungiks ettevalmistamine, nõupidamine VS, menetlustaktika kooskõlastamine, teeside koostamine - 1500 EEK 22.11.2005.a vastus tsiviilasja menetluse kohta Narva Elanikeregistrile - 300 EEK 05.12.2005.a vastus hagejale IN - 300 EEK 27.12.2005.a vastus kirjavahetuses LK - 300 EEK 04.01.2006.a avaldus Viru Maakohtule LK suhtes - 300 EEK 20.01.2006.a Viru Maakohtust saabunud IN taotluse selgitamine kostjatele, tõlkimine, nõustamine
30.01.2006.a kohtukulude väljamõistmiseks avalduse ja kohtukulude nimekirja koostamine, kostjatega kooskõlastamine - 500 EEK. Osutatud teenused on tasutud arve nr 05-10-4 ja nr 06-01-2 alusel sularahas. Sellele avalduse esitas 23.02.2006 oma arvamuse hageja volitatud esindaja L. K. Arvamuse kohaselt poolte vahel oli tõepoolest 2001.a. saavutatud kokkulepe Narva linnas aadressil asuva korteri müügi osas summas 55000 krooni. Müügileppe sõlmimisel oli saavutatud ka kokkulepe, et LK kingitakse rahasumma 36000 krooni, hiljem kandsid S IN arvele veel 4400 krooni, kuid kokkulepitud summat täiel määral ei tasunud. Kohtumenetluse ja kohtupraktikaga tutvumise käigus on selgunud kohtute praktika suulise üürilepingu kehtivuse vaikimisi tunnistamine ning seadusandluse muutmise tõttu hagejad on otsustanud loobuda varem esitatud nõuetest. Kohtumenetluse kaigus oli määratud 4 kohtuistungit: 30.03.2005.a kostjad ei ilmunud (kohtuistungi protokoll lk 50-51), istung lükati S 28.03.2005 taotlusel edasi; mille (protsessi venitamise) tõttu oli hageja sunnitud oma materiaalsete huvide kaitsmiseks muuta hagi eset ning nõuda kättesaamata tulu summas 24000 krooni. 06.09.2005.a. lükati istung S taotlusel edasi; 15.11.2005.a kohtuistung toimus ning 15.12.2005.a. uuesti lükati istung S esindaja taotlusel edasi. Esindaja kutsumise eest nimetatud kohtuistungitele olen tasunud arved ka õigusabi osutamise eest summas 4600 krooni ning tasusin riigilõivu summas 60 krooni. WI
viibis
isiklikult
kohtuistungil
ainult
ühel
korral
-
15.11.2005.a.
Käenduslepingu tingimuste väljatöötamise ja selle vormistamisega seotud (21.09.2005, 29.09.2005, 03.10.2005, 06.10.2005,10.10.2005 - OS käenduse sõlmimise) kulude (kokku summas 2100 krooni) kandmist kohtukuludesse peame alusetuks, kuna need tsiviilõiguslikud suhted puudutavad vahetult I ja S ning ei ole seotud antud asja arutamisega. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-04-242
Samuti peame alusetuks 22.11.2005, 05.12.2005, 27.12.2005 kirjade vormistamisega seotud kulude (summas 900 krooni) kandmist kohtukuludesse (vastavalt TsMS § 143-le), kuna need ei kuulu kohtu algatusel nõutud või tsiviilasja materjalidele lisatud dokumentide loetellu ning üldse ei ole nad kohtuväliseks kuludeks (TsMS § 144). Seega peame kostjate nõudeid täies ulatuses põhjendamatuteks. Kostjate poolt avaldatud summa sissenõudmine hagejatelt tooks kaasa poolte protsessivõrdsuse ja oma kohustuste hoolika täitmise põhimõte rikkumise ning vastaspoole alusetu rikastumise (VÕS § 2, 3, 6 lg 1 ja 2, § 7 lg 1 ja 2) tsiviilasja arutamisega mitteseotud kulutuste tasu nõudmisega. Eeltoodu ning TsMS § 162 lg 2, 3 ja 4, § 169 lg 1 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel palutakse jätta kohtukulud kummagi poole enda kanda. Sellele arvamusele vastas kostjate esindaja. Tema vastuse kohaselt kostjad leiavad, et hageja on oma alusetu hagiga ja läbimõtlematu pöördumisega kohtusse tekitanud menetluskulusid, mis tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetlusseaduse sätetele mõista välja hagejalt. Hageja tunnistab oma arvamuses, et pöördus kohtusse läbimõeldamatult - kostja ei ole selles süüdi, et oli sunnitud tegema kulutusi õigusabile. Kostja peab vajalikuks mõista hagejalt välja kõik menetluskulud, sest ka kirjavahetuses kostja selgitas hagejale tema alusetuid nõudeid, millest hageja hiljem loobus. Seega kostja kirjavahetus oli suunatud kompromissi saavutamisele hagejaga. Kohtuistungil 15.novembril 2005.a kohustas kohus hagejat ja tema esindajat kõrvaldama puudused täiendavas hagiavalduses. Samuti kohus tegi märkuse ning hoiatas hagejat ja tema esindajat kohtumenetluse venitamise eest. Vaatamata sellele hageja ei kõrvaldanud puudusi hagiavalduses, vaid hiljem otsustas hoopiski kõigist kostja vastu esitatud nõuetest loobuda. Kuni 31 .detsembrini 2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 5 alusel pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel ilmumata või kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, peab sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele hüvitama kohtukulude jaotamisest sõltumata. TsMS § 60 lg 6 järgi, kui vastaspoolele põhjendamatud kohtukulud põhjustanud esindaja, võib kohus panna kohtukulude hüvitamise kohustuse poolele ja tema esindajale. TsMS § 60 lg 4 alusel kui hageja kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja (N) kasuks välja mõistmata. Tsiviilasjas on küllaldaselt tõendeid, mis kinnitavad, et hageja on esitanud S vastu alusetud nõuded ning hiljem neist loobunud, põhjustades niiviisi S tarbetuid kohtuskäimisi ja tekitades perekond S asjatuid menetluskulusid. Kostjad ja nende esindaja leiavad, et menetluskulusid ei saa jätta poolte kanda, nagu soovib seda hageja. Kostja menetluskulud on tunduvalt suuremad ning tekitatud hageja pahatahtlikkusest ja tema esindaja läbimõtlematutest tegudest koostöös hagejaga. Lähtudes eeltoodust palutakse mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud täies ulatuses 8000 krooni vastavalt kohtule esitatud nimekirjale. Kohus leidis: 4(5)
Tsiviilasi nr 2-04-242
TsMS § 428 lg 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 62 lg 1 alusel võib kohus kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kostja ei rahuldanud hageja nõudeid, hagist loobumiseks olid teised põhjused, seega kostja nõue kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt on põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 46 p 2 kohtukuludeks on ka asja läbivaatamiskulud. Vastavalt TsMS § 52 p-de 2, 4 ja 5 asja läbivaatamiskulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud, õigusabi- ja postikulud. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, kostja poolt esitatud kohtukulude nimekirjaga leiab, et kohtukulude kandmine kostja poolt olid vajalikud ja põhjendatud. Samuti kohus arvestab kostjatele osutatud õigusabi kvaliteedi ja ulatust, asja keerukust ja mahukust. Kohus leiab, et vastavalt ülaltoodule ja lähtudes TsMS § 61 lg-st 1 tuleb mõista hagejalt välja vastavalt kostjate esindaja avaldusele kostja Vladimir Saksini kasuks kohtukulude katteks 8000 krooni. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466.
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.