Tsiviilasi nr.2-05-908/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 7.juuli 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS hagi OÜ, OÜ, TR’e ja MK’i vastu OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamises ja kohtukulude hüvitamises kohtuistung 30.mai 2006, Tallinn hageja AS , istungil osales volitatud esindaja, TV kostja OÜ istungil osales seadusjärgne esindaja TR OÜ volitatud esindaja, advokaat ML, istungil ei osalenud TR MK kohtuistungil osales volitatud esindaja, vandeadvokaat ÜT asjaolud Tallinna Linnakohtu Hageja esitas pandiga tagamata krooni.
otsusega 2/276-2916/04 on välja kuulutatud OÜ (pankrotis) pankrot. OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses avaldused nõude tunnustamiseks nõudena kogusummas 20 905 021.02 (20 143 819.67 + 761 201.35)
nõuete kaitsmise koosolekul esitati hageja nõue täies ulatuses kaitsmisele. Nõudele vaidlesid vastu kostjad; nõue on tunnustamata. hageja nõue, põhjendused ja tõendid Hageja esitas
Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus tunnustada tema nõuet
OÜ(pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja väidab, et OÜ(pankrotis) võlgneb hagejale 1) 7.augusti 2002 lepingu alusel AS vastu suunatud nõude omandamise eest 175 838.06 krooni (289 838.06 – 100 000 -14 000). Hageja väidab, et loovutustasu nõue muutus sissenõutavaks 3 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest, s.o. . Hageja on lepingu lisas 1 selgelt väljendanud, et nõue on pankrotivõlgnikule üle läinud. 2) ajavahemikus kuni hagejalt ostetud kütuse eest 19 147 759.50 krooni. Hageja ja võlgnik jätkasid müügilepingu täitmist ka pärast selle tähtaja möödumist. Hageja väidab, et kauba saatelehtede vormistamine esitatud viisil tulenes kütuse hoidmisest erinevates terminalides. Saatelehtedel on osundatud nii vedajale kui ka kauba saajale. Hageja on saatelehel kajastatud saajana põhjusel, et kütuse edastamisele eelnes selle väljavõtmine terminalidest, kus kütust hoiti hageja nimel. Kütuse tellimist ja üleandmist jätkati peale lepingu tähtaja möödumist varasema praktikaga. Ostja ja müüja vahel puudub vaidlus kauba saamise ja tasunõude suuruse üle. 3) p.-s 1 ja 2 näidatud kohustuste täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvestusega 7% aastas 820 222.11 krooni. 4) OÜ omandatud nõude (ostetud kütuse tasu ja viivitusintress) täitmiseks 761 201.35 krooni. Nõue oli varem üleantud AS-le ja on viimase poolt tagasiloovutatud . Hageja väidab, et kostjate poolt esile toodud kokkulepet kütuse tarnimise kohustuse üleandmises AS ei ole sõlmitud. Kütuse tarnete jätkumine hoolimata tekkinud võlgnevusest oli tingitud müüja ja ostja vahelisest usaldusest; hagejal oli põhjust eeldada, et tarnitud kütuse eest tasutakse nõuetekohaselt. Hageja tõendab nõuet 1) nõude loovutamise lepinguga (tl. 47), mille p.-s 2.1 on pooled kokku leppinud loovutustasu summas 289 838.06 krooni; pangakonto ja väljavõtetega (tl. 73 ja 75) ja võlgniku pankrotihalduri õiendiga. 2) kütuse tellimislehtedega, saatedokumentidega ja võlgnikule tasumiseks esitatud arvetega (tl.83-419, võlgniku seadusjärgse esindaja saldo kinnitusega (tl. 77), võlgniku seadusjärgse esindaja vastusega pankrotiavaldusele (tl. 423) ning võlgniku pankrotihalduri õiendiga (tl. 647), võlgniku tarnegraafikutega (tl. 659-664). 3) arvete esitamise ja maksete sissenõutavaks muutumise koondtabeliga (tl. 425-427). 4) nõude loovutamise lepinguga 220304 (tl. 70), mille p.-s 1 on OÜ ja hageja kokku leppinud, et hageja on omandanud võlgniku vastu nõude summas 761 201.35 krooni. Nõuet tõendavate dokumentidena on hageja esitanud müügilepingu (tl. 676) kütuse saatelehed (tl. 429-433, 441-442) ja viivisarved (tl. 443-444). Nõude üleandmist ja tagasiloovutamist tõendab hageja faktooringulepinguga, arvega ja teatisega (tl. 435, 437, 665-675). kostjate seisukoht Kostjad, OÜ ja OÜ (pankrotis) hagi eelmenetluses ei tunnistanud ning esitasid ühised vastuväited. Kostjad väidavad, et 1) lepingus ettenähtud tasu on võlgniku poolt makstud. Juhul, kui tasu on maksmata kuulub nõue OÜ vastu hagejale ning lepingu pooltel on täitmata vastastikused soorituskohustused. Võlgniku haldur ei ole teatanud kavastusest täita 7.augusti 2002 lepingust tulenev kohustus. Hageja nõude tunnustamine tekitab olukorra, kus pankrotivõlgnikul puudub võimalus nõuda vastusooritust. 2) leping 1806-03P autobensiini 95 euro müügiks on täies mahus ja nõuetekohaselt poolte poolt täidetud. Nõude aluse tõendamiseks esitatud arvete järgi on üleantud
autobensiin 98 euro, diiselkütust ja kerget kütteõli. Seega ei ole õige väide, et lepingu pooled jätkasid sama lepingu täitmist. Hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid väidetavaid kokkuleppeid üleantavas kaubas, koguses, hinnas, tasumise tähtaegades. Hageja ja võlgnik on pidanud läbirääkimisi, mille tulemusena pidi kütuse eest tasuma hageja tütarettevõte AS . Kokkuleppe olemasolu kinnitab asjaolu, et arvete saatelehtedel on kauba saajana märgitud hageja, mitte võlgnik; samuti, et kaupa on vaatamata väidetavast tasumata jätmisest hoolimata jätkuvalt üle antud poole aasta kestel. 3) põhinõude alusetus muudab alusetuks ka kõrvalnõude 4) hageja ei ole tõendanud, et osaühingule NB kuulunuks nõue võlgniku vastu; tõendamata on ka AS-ga sõlmitud tagasiloovutuskokkulepe. Kostjad väidavad, et hageja saanuks tõendite varasema esitamisega tarbetu kohtuskäimise ära hoida. Kostja, OÜ (pankrotis) loobus nõuete kaitsmise koosolekul ja kohtumenetluses esitatud vastuväidetest ning teatas hagi õigeksvõtmisest (tl. 708). Kostja, MK hagi ei tunnista. Kostja ühineb OÜ ja OÜ vastuväidetega ning lisab, et 2) leping on täidetud ega saa olla nõude aluseks. Peale lepingu lõppemist on inertsist toimunud ülehange, mille eest tasumise maksetähtaegades ei ole kokku lepitud. Poolte edasised suhted ei ole kooskõlas lepingu tingimustega. Hageja poolt esitatud saldoteatisel näidatud saldo on õige, kuid tasu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja, TR ei tunnista hagi osaliselt. Kostja palub jätta hageja nõue tunnustamata 17 757 261.52 krooni ulatuses. Kostja väidab, et 1) nõude loovutus on tühine, kuna hageja ei omanud lepingus märgitud nõuet AS vastu. Lepingus näidatud viivis on arvestatud ühepoolselt ega ole kooskõlas viivise arvestamise aluseks olevate põhimõtetega. Nõude sissenõudmine on äärmiselt vähe tõenäoline, kuivõrd nõude loovutamise ajaks oli AS suhtes algatatud pankrotimenetlus. OÜ jättis nõude omandamise tasu maksmata tuginedes nõude loovutuse tühisusele. 2) leping on täidetud. Lepingu ese oli määratletud selgelt; lepingu tingimusi ei ole hilisemasse perioodi üle kantud. Hageja poolt esitatud saatelehtedel märgitud kütus on võlgnikule üle antud, kuid poolte kokkuleppe kohaselt pidi selle eest hagejale tasuma AS AS-lt saadava laenu arvel. Kokkulepe võla ülekandmiseks AS-le sõlmiti võlgniku ja hageja vahel suuliselt ning seda asuti täitma. Kostja väidab ka, et üksnes kauba kättesaamine või saldo kinnitamine ei tekita iseseisvat kohustust. Ostuhinna tasumise tähtaega ei saa määrata ühepoolselt. 3) viivitusintressi tunnustamise nõue on põhjendamatu tulenevalt põhinõude põhjendamatusest. 4) võlgnik omas OÜ vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Viivise nõuet ei saanud tekkida, kuna võlausaldaja oli vastuvõtuviivituses. Võlgniku poolt võla tasaarveldamise tegi võimatuks nõude loovutamine AS-le . Võlgnik on oma nõude OÜ vastu loovutanud OÜ, kes omakorda loovutas selle hagejale. Hageja pidanuks tulenevalt hea usu põhimõttest tegema tasaarvestuse. kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Pankrotiseaduse § 106 järgi lahendab pankrotimenetluses nõude tunnustamise üle tõusetunud vaidlusi kohus. Pankrotiseaduse § 107 järgi võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esitas OÜ(pankrotis) pankrotimenetluses nõuded hagis märgitud suuruses ja hagis märgitud alustel; hagi nõude tunnustamiseks on esitatud seaduses ettenähtud tähtajal. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 436 lg. 4 ja 438 lg. 1 järgi tugineb kohus otsust tehes asjaoludele, mida pooled on esile toonud ja tõendanud. Kohus saab otsuse tegemisel hinnata üksnes hageja, TR’e ja OÜ väiteid ning tõendeid.
sõlmitud
Kohus leiab, et hageja on võlgniku vastu nõude olemasolu tõendanud; kostjate vastuolulised, paljasõnalised väited hageja nõuet ei kummuta. lepingus sisaldub hageja ja võlgniku kokkulepe selles, et võlgnik omandab hagejalt tasu eest nõude osaühingu vastu. OÜ esitas eelmenetluses vastuväite, mille kohaselt on lepingus ettenähtud loovutustasu hagejale makstud. Kohtuistungil kinnitas T.R OÜ esindajana, et tasu on maksmata. Hageja väide tasu mittemaksmises on kooskõlas kostja T.R seletuse ja pankrotihalduri õiendiga. Kostja, OÜ ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest saaks loovutustasu maksmist järeldada. Kohus leiab, et T.R vastuväited tehingu tühisusest ei ole põhjendatud. lepingus sisaldub poolte kokkulepe, mida on konkretiseeritud lepingu lisades 1 ja 2. Alust eeldada selle kokkuleppe tühisust ei ole. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 164 ja 208 lg. 3 on nõude tasu eest teisele isikule üleandmine vara käsutustehing, mille sõlmimisel osalevad pooled reeglina vaba tahte alusel. VÕS § 164 lg. 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. Seega omandab uus võlausaldaja seniselt kõik nõude sissenõudmisega seotud riskid, s.h. mittetäitmise riski.
Loovutatud/omandatud loovutuse tühisusele.
nõude
rahuldamise
vähene
tõenäosus
ei
ole
aluseks
nõude
T.R vastuväide, milles on esile toodud loovutatud nõudes võlgnikule arvestatud viivise ülemäärasus, ei ole põhjendatud, kuivõrd ebamõistliku viivise vähendamise taotlemise õigus kuulub võlgnikule (OÜ ). Sellekohase õiguse olemasolust pidi OÜ (pankrotis) olema teadlik nõude omandamise ajal ning sellega loovutustasu suuruses kokkuleppe sõlmimisel arvestama. Kohus peab vajalikuks märkida, et tehingu ebaotstarbekus ei ole iseenesest tehingu tühisuse aluseks. OÜ vastuväide pankrotiseaduse § 46 alusel ei ole põhjendatud, kuivõrd osundatud seadusega on reguleeritud pankrotiotsuse mõju võlgniku lepinguliste kohustuste täitmisele. Lepingu 1. lisas kinnitab senine võlausaldaja , et on nõude koos seda tõendavate dokumentidega nõude omandajale üle andnud. Nõude omandaja pankrot on välja kuulutatud . Seega ei oma pankrotiotsus lepingule kostja vastuväidetes esile toodud mõju. Õige on hageja väide selles, et ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludes on olenevalt selle tekkepõhjustest õiguslikult hinnatav eksimuse või pettusena, millele tuginedes saanuks võlgnik tehingu seaduses ettenähtud tähtajal tühistada. Ebaselgus tehingu sõlmimise asjaoludes võib põhjustada tehingu tühistamise, kuid ei ole tehingu tühisuse aluseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue summas 175 838.06 krooni.
lepingu alusel kuulub tunnustamisele
Pooled ja võlgniku pankrotihaldur on kütuse üleandmist ja selle eest tasumata jätmist kinnitanud. Vaidlus on selles, kas ostuhinna tasumise kohustus lasus võlgnikul; samuti selles, milline on tasu maksmise tähtaeg. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja väidab, et jätkas võlgnikule kütuse müümist varasema, s.o. lepingul põhineva praktikaga. Kostjad sellega ei nõustunud toomata seejuures esile, milline pidanuks siis ostuhinna tasumise aeg olema. Kohus leiab, et võlgnikul kütuse ostjana on tasu maksmise kohustus tekkinud. Hageja on esitanud võlgnikule arveid, milles on muu hulgas näidanud ka arve tasumise tähtaja. Võlaõigusseaduse § 82 lg. 3 järgi tuleb juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, kohustus võlgniku poolt täita selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg. 5 järgi peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisti. VÕS § 82 lg. 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Arvestades võlasuhte olemust ja poolte praktikat (lepingus ) leiab kohus, et hageja arvetel näidatud maksetähtaeg on mõistlik ja tuleb võtta aluseks kohustuse sissenõutavaks muutumise hindamisel. Võlgnik hageja lepingu partnerina, ei ole maksekohustusele ja maksete tähtajale vastuväiteid esitanud, mida tuleb hinnata nõustumusena; võlgniku likvideerija ja haldur on kinnitanud võla olemasolu. Seega loeb kohus tõendatuks müügilepingu poolte kokkuleppe selles, et tarnete eest pidi makstama arvetel näidatud tähtajaks. Arvetel näidatud maksetingimus on kooskõlas varasema praktikaga ning arvestades võlasuhte olemust mõistlik. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis annaksid alust väita, et ostetud kütuse eest tasu maksmise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlasuhe, s.h. müügilepingul põhinev suhe on määratud subjektilise koosseisuga. Kostjad ei osalenud müügilepingu sõlmimisel ega oma suhtest puutumata isikutena õiguslikku võimalust teiste isikute vahel sõlmitud kokkuleppe tingimuste muutmiseks. Kohus leiab, et kostja väited maksekohustuse üleandmisest AS-le ei ole põhjendatud. AS on poolte seletuste kohaselt iseseisev juriidiline isik, millisele ei saa kohustusi panna ilma tema nõusolekuta. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et AS oleks võtnud endale kohustuse tasuda võlgniku poolt vastuvõetud kütuse eest. Sellist järeldust ei saa tuletada üksnes asjaolust, et AS on väidetavalt hageja tütarfirma ning on emafirma esindajate kaudu osalenud läbirääkimistel. Kohus leiab, et üksnes läbirääkimiste pidamisest ei saa tuletada ühe osaleja poolt soovitud kohustust. TR kinnitas kohtus, et läbirääkimistel kooskõlastatuga ei nõustunud hageja seadusjärgsed esindajad; seega ei ole alust kokkulepet sõlmituks lugeda. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue kütuse ostuhinna nõude tunnustamises on 19 147 759.50 krooni ulatuses põhjendatud.
oli suunatud viivise alusetusele üksnes tulenevalt põhikohustusele esitatud vastuväidetest. Kostjate vastuväited põhikohustusele ei ole põhjendatud. Eelneva alusel loeb kohus põhjendatuks hageja nõude viivitusintressi nõude tunnustamises 820 222.11 krooni ulatuses.
kasuks välja 10 020 (kümme tuhat kakskümmend) krooni kohtukulude
katteks. Mõista OÜ (pankrotis) AS kasuks välja 10 020 (kümme tuhat kakskümmend) krooni kohtukulude katteks. Mõista MK’ilt AS kohtukulude katteks.
kasuks
välja
10 020
(kümme
tuhat
kakskümmend)
krooni
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.