Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

V KR tagastada määruse jõustumisel OÜ`le (registrikood 10842071, arvelduskonto nr pangas) arvelduskontole nr viitenumbriga maksekorraldusega ülekantud käesolevas tsiviilasjas hagihinnale vastavast riigilõivust pool, s.o summa 10 250,00 (kümme tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Määruse jõustumisel esitada hagejal OÜ`l määrus riigilõivust poole tagastamise osas täitmiseks KR Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Hageja OÜ esitas .a kohtule hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. .a laekus kohtule poolte kompromissileping. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Ühtlasi palub hageja kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada tema poolt pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kompromissilepingu punkt 4 sätestab, et kostja tasub hagejale kuni .a kohtukulud (poole menetluses hageja poolt tasutud riigilõivust) summas 10 625,00 krooni. Käesoleva määrusega kohus määrab tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 2 500,00 krooni ning pool menetluses tasutud hagihinnale vastavast riigilõivust 10 250,00 krooni. Seega tuleb kompromisslepingu punkti 4 järgi kostjal tasuda hagejale kuni .a kohtukulud (poole menetluses hageja poolt tasutud hagihinnale vastavast riigilõivust) summas 10 250,00 krooni, mitte 10 625,00 krooni. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub märgitud tingimustel kinnitamisele ning menetlus võlgnevuse väljamõistmise nõudes lõpetamisele. Hageja OÜ tasus (arvelduskontolt nr pangas) maksekorraldusega nr .a riigilõivu kokku 23 420,00 krooni arvelduskontole nr , viitenumber Nimetatud riigilõivu summa tasus hageja hagiavalduste esitamise eest nii kostja AS (riigilõivu tasutud 23 000,00 krooni) kui kostja OÜ (riigilõivu tasutud 420,00 krooni) vastu. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning lg 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Hageja nõue käesolevas tsiviilasjas kostja AS vastu on 445 801,37 krooni, mis koosneb põhivõlast 423 450,07 krooni ja viivisest 22 351,30 krooni. Hagihinnaks käesolevas tsiviilasjaks on põhivõla summa 423 450,07 krooni, millelt RLS § 37 lg 1 ja RLS lisa 2 järgi kuulub tasumisele riigilõiv summas 20 500,00 krooni. Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse eest AS vastu riigilõivu 23 000,00 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 2 500,00 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejale tuleb tagastada enamtasutud riigilõiv summas 2 500,00 krooni.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab menetluse. Seega tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas pool menetluses tasutud hagihinnale vastavast riigilõivust, s.o summa 10 250,00 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejale tagastamisele, kui käesolev määrus on jõustunud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. TsMS § 179 lg 1 järgi võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TsMS § 179 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. EV tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o postikulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.