Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ASJAOLUD

Menetluse käik 17.03.2006.a. on Tartu Kohtutäituri Oleg Sirotin’i poolt esitatud Tartu Maakohtule ettepanek OÜ X’i ja juhatuse liikme A. T. trahvimiseks TMS § 183 lg. 1 ja 2 alusel. 22.03.2006.a. on Valga kohtumaja võtnud asja oma menetlusse. Avaldaja nõue Ettepaneku esitaja kohtutäitur O.Sirotin teeb kohtule ettepaneku sissenõudja E. M. kolme avalduse alusel ja vastavalt Täitemenetluse seadustiku ( edaspidi TMS ) § 183 lg. 1 alusel OÜ X’ile ja juhatuse liikmele A. T. määrata rahatrahv vastavalt TMS § 183 lg.-le 2. Ettepaneku esitaja jääb kohtuistungil oma ettepaneku juurde ja palub see rahuldada. Samas kinnitab ta, et peale 10. jaanuari 2006.a., mil kohtutäitur edastas OÜ X esindajale A. T. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.01.2006.a. hagi tagamise määruse tsiviilasjas 2-06-168, pole ta enam kohal käinud, ka mitte rikkumiste fikseerimiseks. Avaldused rikkumiste kohta on esitanud sissenõudja E. M. . Samuti kinnitab kohtutäitur, et kumbki pooltest pole talle esitanud Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2006.a. määrust, millega täpsustati Valga kohtumaja 06.01.2006.a. hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr. 2-06-168. Asjast puudutatud isiku- võlgnik OÜ X - seisukoht Asjast puudutatud isik ja tema esindajad A. T. ja vandeadvokaat Margo Lemetti ei nõustu esitatud ettepanekuga ja leiavad, et puuduvad seaduslikud, kui ka faktilised alused ettepaneku rahuldamiseks:

Rikkumine eeldab tavaarusaamises millegi lõhkumist, eemaldamist või kahjustamist. Kostja ei ole E. M. kuuluva kinnistu juurdepääsu, s.t. ligipääsu tagavat teed rikkunud (st. üles kaevanud, ära vedanud, vms) ja seda pole ka kohtutäituri avaldusele lisatud materjalidest võimalik järeldada.

Kostja ei ole täitnud kohtumäärust ka selles osas, et üle anda hagejale E. M. ja tema perekonnaliikmetele K. kinnistule pääsemiseks tõkkepuu avamist võimaldav pult. Alles 18. märtsil pakkus kostja hagejale tõkkepuu avamist võimaldavat magnetkaarti(pulti), aga sidus selle üleandmise omapoolsete kitsendavate tingimustega võttes endale õiguse otsustada, kes on hageja perekonnaliikmed ja lõpuks ei andnudki seda magnetkaarti üle. Kohtutäitur on vastavalt 17.02.2006 koostatud trahvihoiatusele TMS § 183 lg 3 alusel kostjat hoiatanud, et rikkumise kordumisel peab ta tegema kohtule ettepaneku kostja trahvimiseks. Kostja on trahvihoiatuse kätte saanud 20.02.06. ja ei ole pöördunud hoiatuse selgitamiseks või täpsustamiseks kohtutäituri poole. Trahvihoiatust ei ole ka vaidlustatud. Asjassepuutuvate dokumentidega tutvumise järgselt on tavapärases majandus ja õiguskäibes mõistlikule isikule arusaadav, et kostjat on hoiatatud juurdepääsu tagamise kohustuse rikkumise eest, mitte tee kui rajatise füüsilise rikkumise eest, nagu tõlgendab hoiatust kostja oma vastuses. Kohtutäitur on kontrollinud hagi tagamise abinõu kostjapoolse rikkumise asjaolusid ja tema poolt esitatud ettepanek kinnitab ja tõendab nimetatud fakti, samuti lugeda hageja avaldustes esitatud asjaolud tõendatuks kohtutäituri kui ametiisiku poolt oma avalik-õiguslike ametiülesannete täitmisel tuvastatud asjaoludena.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud ettepaneku ja selles toodud taotlusega ning lisatud materjalidega, samuti ära kuulanud menetlusosaliste, avaldaja Tartu Kohtutäituri Oleg Sirotin’i ja asjast puudutatud isikute ning nende esindajate seisukohad, leiab, et ettepanek ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilasjas 2-06-168 on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja andnud välja hagi tagamise määruse 06.01.2006.a. / tl. 2 /, millega keelati OÜ-l X kõik toimingud, mis takistavad hageja E. M. juurdepääsu mööda M. K. teed hagejale kuuluvale kinnistule

„K. “.

17.02.2006.a. on kohtutäitur täiteasjas nr. 187/2006/37 väljastanud OÜ-le X trahvihoiatuse / tl. 6 , kätte saadud 20.02.2006.a. /, mille kohaselt Tartumaa Kohtutäitur Oleg Sirotin hoiatab TMS § 183 lg. 3 alusel, et rikkumise kordumisel peab ta tegema TMS § 183 lg. 1 alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks TMS § 183 lg. 2 sätestatud korras. Trahvihoiatuse kohaselt on kohtutäiturile laekunud E. M. avalus temale kuuluvale kinnistule K. talu, juurdepääsu rikkumise kohta. 02.03.2006.a. on Tartu Ringkonnakohus jätnud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määruse muutmata, kuid on täpsustanud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise viisi ja mitte lugeda keelatud toiminguks U. kinnistut läbiva tee sulgemist tõkkepuuga, kui OÜ X tagab E. M. ja tema perekonnale K. kinnistule tasuta pääsemise tõkkepuu avamist tagava puldi üleandmisega või muul tõkkepuu avamist võimaldaval viisil. 15.03.2006.a. on sissenõudja E. M. esitanud kohtutäiturile kolm avaldust rikkumiste kohta 08.03, 10.03, 14.03 / tl. 7-9 /, mille alusel on 17.03.2006.a. valga kohtumajale saabunud kohtutäituri ettepanek / tl. 1 / OÜ Xi ja juhatuse liikme A. T. trahvimiseks. TMS § 183 lg. 1 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. TMS § 183 lg. 3 kohaselt enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus.

Antud juhul oli kuni 02.03.2006.a. toiminguks, millest tuli võlgnikul, s.o. OÜ-l X hoiduda, toimingute tegemine, mis takistavad hageja E. M. juurdepääsu mööda M. K. teed hagejale kuuluvale kinnistule „K. “ Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. hagi tagamise määruse alusel. Seega on rikkumine antud määruse kohaselt igasugune OÜ Xi poolt sooritatud toiming/tegevus, mille tulemusena E. M. ei pääse mööda M. K. teed hagejale kuuluvale kinnistule „K. “. Järelikult on määrusega kohustatud isikuks üksnes OÜ X, keda saab rikkumiste toimepanemise korral trahvida ja rikkumise enda peab toime panema kohustatud isik, s.o. OÜ X ning s.h. ka osaühingu juhatuse liikmed, töötajad. TMS § 183 lg-st 1 ja 3 tuleneb, et seadusandja on pidanud piisavaks, et kohtutäitur teeb kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks sissenõudja avalduse alusel, enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus ja see ka kätte toimetada / TMS § 183 lg. 3 II lause /. Kohus ei nõustu siinkohal võlgniku esindaja tõlgendusega, et rikkumise fikseerimise juures viibiks obligatoorselt ka kohtutäitur või politseiametnik. Kui kohtutäitur kohtule vastava ettepaneku teeb, on võlgnikul võimalik sellele vastu vaielda ning vaidluse korral tuleb juba Tsiviilkohtumenetluse seadustikus § 229 jj fikseeritud korra kohaselt tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Antud juhul on tegemist hagita asjaga TMS § 11 lg. 1 p. 1 ja TsMS § 475 lg. 2 kohaselt. Kohus kuulas kohtuistungil ära kohtutäituri, asjast puudutatud isikud ja nende esindajad ning andis menetlusosalistele korduvalt võimalusi täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Menetlusosalised aga leidsid, et asja arutamise võib lõpetada. Kuigi on tegemist hagita asjaga ja kohus võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, ei loe kohus tõendiks E. M. avaldusi kohtutäiturile, mis on küll aluseks kohtutäiturile trahvi ettepaneku esitamiseks kohtule, kuid mitte tõendiks TsMS § 229 mõttes kohtule. Sissenõudja avaldustes on loetletud hulgaliselt isikuid, kes väidetavalt on viibinud rikkumiste juures, kuid menetlusosaline ega tema esindaja ei soovinud/taotlenud tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil. Samuti E.Mõttus palub oma vastuses kohtule lugeda hageja avaldustes esitatud asjaolud tõendatuks kohtutäituri kui ametiisiku poolt oma avalik-õiguslike ametiülesannete täitmisel tuvastatud asjaoludena, kuna kohtutäitur on kontrollinud hagi tagamise abinõu kostjapoolse rikkumise asjaolusid ja tema poolt esitatud ettepanek kinnitab ja tõendab nimetatud fakti / tl. 31 /. Kohtule jääb nimetatud palve arusaamatuks, kuna kohtule pole esitatud ei kohtutäituri ega sissenõudja E. M. poolt tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtutäitur on kontrollinud hagi tagamise abinõu kostjapoolse rikkumise asjaolusid. Asjaolu, et kohtutäitur on esitanud kohtule ettepaneku isiku trahvimiseks, ei tõenda ega kinnita mingil viisil, et rikkumised on tõepoolest aset leidnud. Kohtutäitur kinnitas koguni kohtuistungil, et ta pärast 10. jaanuari 2006.a. pole nimetatud kinnistutel kordagi enam käinud. Samuti pole kohtule esitatud ka muid võimalikke tõendeid, mis tõendaksid sissenõudja avaldustes toodut. Seega on jäänud sissenõudja E. M. väited võimalikest rikkumistest paljasõnalisteks ja tõendamatuteks.

02.03.2006.a. tegi Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-06-168 määruse, millega on jätnud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määruse muutmata, kuid on täpsustanud Tartu Maakohtu 06.01.2006.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise viisi ja mitte lugenud keelatud toiminguks U. kinnistut läbiva tee sulgemist tõkkepuuga, kui OÜ X tagab E. M. ja tema perekonnale K. kinnistule tasuta pääsemise tõkkepuu avamist tagava puldi üleandmisega või muul tõkkepuu avamist võimaldaval viisil. Seega muutus alates 02.03.2006.a. õiguslik olukord – keelatud toiminguks polnud enam U. kinnistut läbiva tee sulgemine tõkkepuuga, kui OÜ X tagab E. M. ja tema perekonnale K. kinnistule tasuta pääsemise tõkkepuu avamist tagava puldi üleandmisega või muul tõkkepuu avamist võimaldaval viisil. Seega pidi kohustatud isik tagama määruse täitmise kahel viisil – andma tasuta üle tõkkepuu avamist tagava puldi või muul tasuta viisil, mis kahtlemata peab olema mõistlikult saavutav, võimaldama tõkkepuu avamist E. M. ja tema perekonna pääsemiseks oma kinnistule K. . Siit tulenevalt asub kohus seisukohale, et juhul kui OÜ X pärast 02.03.2006.a. rikkus Tartu Ringkonnakohtu poolt täpsustatud hagi tagamise korda, tulnuks kohtutäituril vajadusel uuesti alustada menetlust trahvi määramiseks - koostada ja kätte toimetada trahvihoiatus, sest õiguslikult oli olukord muutunud. Seda pole aga tehtud. Asjas on kogunisti leidnud kinnitust asjaolu, et kohtutäiturit pole eelkõige sissenõudja ( aga ka võlgnik ) muutunud olukorrast, s.o. Tartu Ringkonnakohtu määrusest teavitanud. Samas on 15.03.2006.a. E. M. esitanud kolm avaldust kohtutäiturile, kus rikkumiseks on olnud tee tõkkepuuga sulgemine 08.03, 10.03 ja 14.03.2006, milline iseenesest alates 02.03.2006.a. pole enam keelatud toiming. Eeltoodud põhjenduste alusel leiab kohus, et kohtutäituri ettepanek OÜ X ja juhatuse liikme A. T. trahvimiseks on põhjendamatu ning tõendamata, mistõttu tuleb kohtutäituri ettepanek jätta rahuldamata.

Annemarie Gerassimov kohtunik 29.06.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.