Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

2-16-14687 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtusse kostjate vastu hagi nõude tunnustamiseks Egeria Kinnisvara Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus võttis 05.10.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjad esitasid 17.10.2016 taotlused tagatise andmiseks menetluskulude katteks. Kohus rahulas 21.12.2016 määrusega kostjate taotlused ning kohustas hagejat tasuma tagatist 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja vaidlustas 21.12.2016 kohtumäärust, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 23.02.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata. Hageja esitas 06.03.2017 taotluse tagatise andmise tähtaja pikendamiseks kuni 20.03.2017. Taotluse kohaselt on tagatise summa piisavalt suur ja hagejal ei ole sellist summat praegu olemas, kuid raha tekib tal 20.03.2017. Kohus rahuldas 20.03.2017 määrusega hageja taotluse ja pikendas tagatise andmise tähtaja kuni 23.03.2017. Määratud tähtajaks ei ole hageja tagatist tasunud. Hageja palus 20.03.2017 pikendada veel kord talle määratud tähtaeg 14 päeva võrra. Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna tagatis oli tähtaegselt tasumata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hageja 20.03.2017 taotlus tagatise andmise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p 3 alusel hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kohus rahuldas 21.12.2016 kostjate taotlused ja kohustas hagejat tasuma tagatist kostjate menetluskulude katteks. TsMS § 197 alusel kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus andis hagejale 21.12.2016 määruses hagejale tähtaja 10 päeva tagatise tasumiseks. Nimetatud tähtaja jooksul ei ole hageja tagatist tasunud, kuna vaidlustas maakohtu määrust. Tartu Ringkonnakohus jättis 23.02.2017 määruse muutmata. Hageja esitas tähtaja pikendamise taotluse, milles palus võimaldada tal tasuda tagatist hiljemalt 20.03.2017. Hageja selgitas, et hagejal ei ole nii suurt summat, kuid 20.03.2017 laekub talle vastav summa. Kohus rahuldas 20.03.2017 hageja

2-16-14687 taotluse ning pikendas tähtaja kuni 23.03.2017 ehk andis pikema tähtaja kui hageja oli taotlenud. Hageja ei ole aga ka selleks kuupäevaks tagatist tasunud. Hageja esitas taotluse tähtaja pikendamiseks veel 14 päeva võrra. Hageja taotluse kohaselt ei laekunud talle nõutav summa 20.03.2017, kuid laekub lähiajal ning hageja soovib tagatist tasuda. Hageja on seisukohal, et menetlus asjas nagunii kestaks aastaid ja 14-päevane tähtaja pikendamine ei venitaks menetlust ülemäära. Kohus leiab, et hageja tähtaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et hageja teadis tagatise tasumise võimalikust vajadusest juba 21.12.2016, kui oli tehtud kohtumäärus. Vaatamata sellele ei ole hageja rohkem kui kolme kuu jooksul suutnud tagatist tasuda. Kohus leiab, et hageja korduvad taotlused venitavad menetlust ülemääralt, samuti ka pankrotimenetlust. Seega jätab kohus hageja taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kuna hageja ei ole tähtaegselt tagatist tasunud ja kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja taotluse rahuldamata ja hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hageja ei ole hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.