Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TLS § 99 lg 3 sätestab, et töötajate koondamisel võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Koondamisteates selgitas tööandja, et kuna M-Dženganina on saanud töövigastuse, arvatakse ta võimalike koondatavate hulgast välja. Kõige lühem tööstaaž on hagejalt. Tööandja arvestas, et kuna ülejäänud töötajatel on tööle jäämisel eelis hageja suhtes tulenevalt tööstaažist, siis ei saa arvestada ülalpeetavate arvu. Tööandja märkis ka, et keegi töötajatest ei õpi eriharidust andvas kutseõppeasutuses.. Hagiavalduse kohaselt on tööandja valesti märkinud M.D suhtes töövigastuse olemasolu, kuna tal oli tegelikult töötrauma, mis ei toonud kaasa töövõime kaotust. Hagiavalduse kohaselt on ebaõige tööandja viide tööstaažile, kuna vee kemopuhastaja ametikohal töötavad kõik töötajad alates selle ametikoha loomisest, kuigi mõned töötajad on eelnevalt töötanud sama tööandja juures teistele ametikohtadel. Seega tuleb hageja arvates lähtuda ülalpeetavate arvust ja võtta arvesse, et hagejale on erinevalt kolmest töötajast kaks alaealist last. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Kohtuistungil 21. veebruaril selgitab hageja, et koondamisteate kättesaamise hetkel ta kusagil ei õppinud. Hagi täienduses 06. märtsil 2006 selgitab hageja, et tööandja ei võtnud koondamisel arvesse TLS § 99 lg 2, mille kohaselt eelistatakse töötajaid, kellel on kõrgemad tööalased näitajad. Paremate tööalaste näitajate kindlakstegemiseks oleks tööandja pidanud kindlaks tegema töötajate kvalifikatsiooni. Kohtuistungil 25. aprillil 2006 selgitas hageja, et ei vaidlusta, et kõik kemopuhastajad on läbinud meditsiinialase rahvakoolituse. Hageja selgitas, et erinevalt teistest töötajatest on tal keemiku eriharidus. Tšehhis oli eri keemiatehnika, millel töötamise õigus ja vastav haridus oli olemas ainult hagejal. Keemiaharidus on hagejale kasuks, kuna talle ei pidanud tegema eraldi koolitust. Haridus on plussiks seadmetega töötamisel ja hageja poole pöördusid teised töötajad konsultatsiooni saamiseks. Hageja arvates oleks pidanud töönäitajate võrdlemisel lähtuma sellest, et tema töötab kiiremini ja teeb ühe vahetuse jooksul rohkem tööd. Administratiivtöös hageja ei osalenud ja oma vahetuse väliselt initsiatiivi üles ei näidanud. Hageja esindaja selgitas, et puuduvad tõendid selle kohta, et tööandja oleks töönäitajaid võrrelnud ja seega on tööandja koondamise protseduuri rikkunud. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses teatab, et ei tunnista hagi. Tööprotsesside optimeerimise tõttu soovis kostja alates 04. märtsist 2005 koondada ühe vee kemopuhastaja. Kõik vee kemopuhastajad töötasid tööandja juures põhikohaga ja vee kemopuhastajate tööalased näitajad olid võrdsed, mistõttu ei olnud kellelgi eelist tööle jäämisel vastavalt TLS § 99 lg 1 ja 2. Tööandja lähtus koondamisel TLS § 99 lg 3. Tööandja juures töötasid järgmised vee kemopuhastajad järgmiste staažidega: S - 33 aastat; I - 31 aastat; K - 19 aastat; D - 18 aastat; 2(5)

O J H

- 16 aastat; - 16 aastat; - 14 aastat.

Lisaks sellele esines D tööõnnetuse tagajärjel töötrauma. Kohtuistungil 21. veebruaril 2006 selgitab kostja, et TLS § 99 lg 3 järgi staaži kindlakstegemisel arvestatakse tööstaaži sama tööandja juures, mitte konkreetsel töökohal. Kirjalikus seletuses 10. aprillist 2006 selgitab kostja, et vee kemopuhastaja ametikohta on varem nimetatud teiste nimetustega, kuid töö sisu on olnud sama. Staaži vee kemopuhastajana on kõige väiksem hagejal. Vee kemopuhastajatele kvalifikatsiooni tõstmise kursusi korraldatud ei ole ning erialalistel kursustel ükski vee kemopuhastaja ei õppinud. Kohtuistungil 25. aprillil 2006 selgitas kostja, et luges tööalased näitajad võrdseks, kuna kõik said oma tööga hakkama, mis väljendus selles, et ühelgi töötajal ei ole distsiplinaarkaristust. Töö iseloom on selline, et muid objektiivseid näitajaid töötulemuste hindamiseks, nt kogus vm ühikud, ei ole. Puhastatava vee hulk ei sõltunud hagejast, kes pidi vaid protsessi jälgima ja edastama andmed insener-tehnoloogile. Vee puhtuse alusel ei saa töö kvaliteeti hinnata, kuna vee puhtus ei sõltu ainuüksi töötajast. Erihariduse, sh keemiahariduse, omamine ei ole tähtis, kuna tööandja ei olnud kehtestanud erihariduse nõuet.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja töötas määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel alates 22. augustist 1990 AS-s Kohtla-Järve Soojus vee kemopuhastajana. Hageja peamiseks ülesandeks keskküttejaamas oli vee puhastusseadmete opereerimine, vee keemilise analüüsi teostamine ja nende alusel režiimi juhiste väljaandmine. Hagejal oli ainsa vee kemopuhastajana keemiline haridus. Koos hagejaga töötasid vee kemopuhastajatena veel S, I, K, D, O, J (6 töötajat). Tööandja andis 22. veebruaril 2005 hagejale teada, et lõpetab ühepoolselt töölepingu TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu alates 04. märtsist 2005. Hageja pöördus 05. aprillil 2005 kohtusse paludes tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 98 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et töö optimeerimise tõttu tekkis kostjal alus ühe vee kemopuhastaja koondamiseks. Olukorras, kus mitu töötajat teevad sama tööd ning tööandjal tekib vajadus üks töötajatest koondada, peab tööandja tegema töötajate vahel põhjendatud valiku. Koondatava töötaja valiku kriteeriumid sätestab TLS § 99. Vastavalt TLS § 99 lg 2 põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad. Vastavalt TLS § 99 lg 3 võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Eesti õigusteadlaste arvates on kõik TLS § 99 lg 3 loetletud kriteeriumid võrdsed. Seonduvalt tõendamiskoormusega seesugustes vaidlustes märkis Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-122-01, et kohus ei saa tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat, /--3(5)

/ vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööle jätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid, ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Töönäitajate võrdlemine Koondamisteate kohaselt (tl 28) asus tööandja seisukohale, et TLS § 99 lg 2 kohaselt kellelgi töölejäämise eelist ei ole, kuna töötajate töönäitajad on võrdsed. Kohtuistungil selgitas tööandja, et lähtus töönäitajate võrdlemisel sellest, et kõik vee kemopuhastajad said tööga hakkama ja kellelgi ei ole distsiplinaarkaristust. Vastavalt TLS § 99 lg 2 põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad. Selle regulatsiooni mõtteks on motiveerida neid töötajaid, kes panustavad rohkem tööandja ettevõttesse, kusjuures selline panustamine peaks tööandja jaoks ilmnema objektiivses mõõdetavas paremas tagajärjes, nt toodangu või teenuse kogus, kvaliteet vms. Hageja ülesandeks keskküttejaamas oli vee puhastusseadmete opereerimine, vee keemilise analüüsi teostamine ja nende alusel režiimi juhiste väljaandmine. Kohus leiab, et antud juhul ei väljendunud vee kemopuhastaja töö objektiivselt mõõdetavates näitajates nagu kogus, kvaliteet vms. Seega ei olnud tööandjal võimalik vee kemopuhastajate töönäitajaid objektiivselt võrrelda ja tööandja võis põhjendatult järeldada, et kuna kõik vee kemopuhastajad said tööga hakkama ja kellelgi ei olnud distsiplinaarkaristust, siis olid vee kemopuhastajate töönäitajad võrdsed. Täiendavalt märgib kohus, et keemia-alase hariduse omamine (tl 9) ei tähenda iseenesest paremate töönäitajate olemasolu, küll aga on tõenäoline, et kui töö iseloom seda võimaldab, siis võib hariduse rakendamine praktikas paremad töönäitajad kaasa tuua. Muude asjaolude võrdlemine Vastavalt TLS § 99 lg 3 võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Koondamisteate kohaselt lähtus tööandja koondamisel sellest, et Ivanoval ja Sidoroval ülalpeetavaid ei ole, kuid nad omavad eelist tööle jäämisel hageja suhtes tulenevalt pikemast tööstaažist. Kohus leiab, et D esinenud vigastusi ei ole alust lugeda töövigastusteks, mistõttu tuleb tema suhtes samu kriteeriume kaaluda, mis teistegi suhtes. Vaidlust ei ole sellest, et sõltumata ametinimetuse muutumisest ja sõltumata sellest, kas lugeda tööstaaži ametikoha või tööandja järgi, oli hagejal loetletud 7 vee kemopuhastaja hulgas kõige vähem staaži. I, D ja S ülalpeetavaid ei ole. Samuti tuvastas kohus, et keegi koondatavatest ei õppinud koondamise otsustamise hetkel eriharidust andvas ettevõttes. Tõendid puuduvad ka selle kohta, et hageja oleks läinud eriharidust omandama pärast koondamisteate saamist. Hageja esitas tõendi, et ta on läbinud meditsiinikoolituse, kuid kohtuistungil selgus, et sama koolituse on läbinud kõik töötajad. Pealegi oli sel täiendamine sel juhul koondamise otsustamise hetkeks juba lõppenud, TLS § 99 lg 3 aga räägib kestvast täiendamisest. Eelnevaga on tuvastatud, et töötajatel D, I ja S esines sarnaselt hagejaga üks tööle jäämist soodustav asjaolu. Kohus leiab, et võrdse arvu asjaolude esinemisel on koondatava töötaja valimine puhas tööandja diskretsioon ning kohus sellesse sekkuda ei saa. Seega on kostja õiguspäraselt koondanud hageja ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 4(5)

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS (TsMSvana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMSvana § 61 lg 1 p1, 2 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /---/, hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja palus välja mõista kohtukuludena hagejalt õigusabikulu 4248 krooni Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele hagejalt.

Peeter Pällin Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.