Võlgniku EK (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): EK (pankrotis, XXXXXXXXX, elukoht XXX)
isikukood
Puudutatud isik I (võlausaldaja I): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Triin Kivipõld Puudutatud isik II (võlausaldaja II): Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), esindaja Annely Paaps Puudutatud isik III (võlausaldaja III): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), esindaja Marion Kurg Puudutatud isik IV (võlausaldaja IV): AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Piret Kangur Puudutatud isik V (võlausaldaja V): Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle tn 22, 11318 Tallinn), esindaja Sander Kirsel Puudutatud isik VI (võlausaldaja VI): Radix Hoolduse OÜ (registrikood 10540200, asukoht Pikk 8a, Kose alevik, Kose vald, 75101 Harju maakond), seaduslikud esindajad Bruno Tammaru ja Kalle Grents Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.11.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuse menetlemise kulud jätta AS Swedbank kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 14.05.2010 määrusega kuulutati välja EK pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Terje Eipre. Harju Maakohtu 11.10.2011 määrusega kinnitati EK (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne, lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Rein Vaiksaar.
2.02.04.2014 esitas Rein Vaiksaar usaldusisiku aruande, milles tõi välja, et usaldusisik on jooksvalt kontrollinud võlgniku varalist olukorda ja jõudnud järeldusele, et võlgnik ei ole pärast 11.10.2011 määruse jõustumist saanud mitte mingisugust tulu, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
3.15.07.2015 esitas usaldusisik kohtule ettekande, milles palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse võlgniku suhtes. Ettekande kohaselt puudub võlgnikul töökoht ja igasugune vara, mille arvelt võiks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Enda sõnul korjab võlgnik metsast seeni, marju, ravimtaimi, valmistab hoidiseid ning vahetab neid tooteid toiduainete ja teenuste vastu, samuti osutab tuttavatele massööriteenust. Võlgnikul puudub tervisekindlustus ja pangakonto, ta ei ole pankrotijärgsel perioodil tegelenud mitte mingisuguse maksustatava tööga ega ole ka tööd otsinud (ei eraviisiliselt ega Töötukassa kaudu). Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist segab tema tervislik olukord, mis väljendub pingetalumatuses, pidevas iivelduses, närvivaludes jne. Arstitõendit väidetavate terviserikete kohta ei ole võlgnik esitanud, selgitades, et arsti poole pöördumine on kulukas ja raha tal puudub. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Usaldusisik oli arvamusel, et võlgnik avaldab usaldusisikule ebaõigeid andmeid ja varjab oma tulusid, püüdes sellisel moel hoiduda oma kohustuste täitmisest võlausaldajate ees. Võlgnik on avaldanud, et ta kasutab „vanale tuttavale“ kuuluvat sõiduautot Kia Rio reg. märgiga XXXXXX. Samuti ei suuda võlgnik usaldusisikule usutavalt selgitada, kust pärinevad tema sissetulekud, millega ta tasub igapäevaseid kulusid (kütus, elektrienergia, telefoniarved jne). Niisuguste teenuste eest ainult hoidiste ja ravimtaimedega tasuda ei ole võimalik (tl 22-23, II kd).
4.21.09.2015 esitas võlgnik vastuse usaldusisiku ettekandele, selgitades, et ei ole oma mingeid tegevusi ega tulu varjanud, on olnud alati kättesaadav ja elanud samas kohas. Töökohta ei ole õnnestunud leida, kuna tervislik seisund on peale pankrotimenetluse
läbimist väga halb. Väide, et võlgnik ei ole püüdnud tööd leida, on vale – võlgnik käis puhkuse asendajaks XXX, kuid tervis ei pidanud vastu. Siis proovis võlgnik XXX hooldaja ametit, kuid ka see osutus liiga raskeks. Toime on aidanud tulla õde, keda võlgnik käib aitamas (õde on osaliselt halvatud) ja selle eest maksab ta osad võlgniku arved – telefon, Starman, üür ja elekter, õelapsed kompenseerivad edasi-tagasi sõidu. Kuna tööd ei ole õnnestunud leida, siis ei ole ka tervisekindlustust. Võlgnik on arvel töötukassas, käib psühholoogi juures. Võlgnik ei ole usaldusisiku eest mingeid tulusid ega oma elukorraldust varjanud. Kuna võlgnikul on olnud võimalus eelneva elu jooksul aidata väga paljusid inimesi, siis nüüd on tal selliseid häid tuttavaid, kes teda väga raskel ajal aitavad (tl 34, II kd).
5.Harju Maakohtu 06.01.2016 määrusega jäeti usaldusisiku Rein Vaiksaar taotlus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks rahuldamata, vabastati Rein Vaiksaar võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest ning määrati võlgnik täitma ise usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses (tl 44, II kd).
6.08.08.2016 esitas võlgnik kohtule avalduse, milles palus kaaluda võimalust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus enne 5 aastat möödumist, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tööl käimist ja lähiajal ei parane tervis töötamiseks vajalikul määral. Töövõimetus 70% on võlgnikul alates 20.10.2015. Võlgnik on pankrotimenetluse aja jooksul teinud kõik endast oleneva, et vähendada kohustusi, kuid tulenevalt tervisliku seisundi halvenemisest ei ole võlgnikul võimalik teha niisugust tööd, mis võimaldaks täiendavaid makseid võlausaldajatele (tl 63, II kd).
7.10.09.2016 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruande, mille kohaselt täidab võlgnik ise enda usaldusisiku kohustusi alates 06.01.2016. Sellest ajast ei ole võlgnik tööd otsinud, kuna tervislik seisund seda ei võimalda. Töövõimetuspensioni 70% saab võlgnik alates 20.10.2015. Varasemate tööotsingute ja võlausaldajatele võimalike ülekannete osas tegi aruande eelmine usaldusisik Rein Vaiksaar. Võlgnikul nende aruannete kohta andmed puuduvad. Pangakontot võlgnikul aktiivses kasutuses ei ole, võlgniku pension laekub tema õe nimele, kuna temal on võimalik teha ülekandeid võlgniku püsimaksete osas. Võlgnikul puudub arvuti ja Interneti ühendus (tl 67, II kd). Võlausaldaja AS SEB Pank seisukoht
8.AS SEB Pank palus lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda isiku kohustustest vabastamisest (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik on rikkunud võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole teinud kogu menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust, kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul ei ole AS-le SEB Pank laekunud summasid võlgnevuse kustutamiseks, AS SEB Pank nõude suurus on 337,64 eurot (tl 90, II kd). Võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) seisukoht
9.Maksu- ja Tolliamet teatas, et maksuhalduri nõue võlgniku pankrotimenetluses on 21.09.2016 seisuga täies ulatuses rahuldatud ning eeltoodust tulenevalt puuduvad Maksu- ja Tolliametil vastuväited võlgniku kohustustest vabastamiseks (tl 95, II kd)
Võlausaldaja Swedbank AS seisukoht
10.Swedbank AS vaidles võlgniku taotlusele vastu (tl 102-104, II kd). Võlgniku kohustus Swedbank AS ees on 2015,20 eurot. 21.09.2015 menetlusdokumendis on võlgnik
selgitanud, et ta on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist tegelenud aktiivselt töö otsimisega, et võimaldada väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku paljasõnalistele väidetele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas võlgnik on PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud või mitte. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse ega selle otsimisega, sest ühtegi tõendit võlgnik tulusama töökoha otsimise kohta esitanud ei ole. Võlgnik on väitnud, et ta töötas XXX ja XXX, kuid töötasu laekumisi kummastki kohast võlgnik avaldanud ei ole. Võlgnik on menetluse kestel ise tunnistanud, et alates 06.01.2016 ei ole võlgnik tööd otsinud.
11.Võlgnik on märkinud, et tööle saamise võimalusi pärssis muuhulgas temale määratud püsiv töövõimetus, kuid enne 20.10.2015 puuduvad andmed, mis tõendaks perioodil 11.10.2011 – 20.10.2015 võlgniku töövõimetust, seega on täiesti põhjendamatu, miks nende nelja aasta jooksul, mil võlgnikul ei olnud tuvastatud püsivat töövõimetust, ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tööga, mis oleks tal võimaldanud tasuda võlausaldajate nõudeid.
12.Usaldusisik Rein Vaiksaare 15.07.2015 aruandest nähtub, et sellel ajal ei olnud võlgnik pöördunud veel Töötukassa poole abisaamiseks. 21.09.2015 saadetud võlgniku kirjas kohtule, kinnitab võlgnik, et alles hiljuti võttis ennast töötuna arvele Töötukassas. Samas kirjas selgitab võlgnik, et tuttava auto kasutamise eest tasub ta ravimassaaži seanssiga, kuna omab massööri oskusi. Võlausaldaja jaoks on ebausutav väide, et võlgnik on tegelenud töö otsimisega, kuid tervislik seisund ei võimalda tal tööd leida, kuid samal ajal võimaldab tervislik seisund tasuda tuttavatele tema abistamise eest massaaži seanssidega. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, miks võlgnik ei teeni massöörina elatist, kui tal on vastavad oskused ning tema tervis seda ilmselgelt võimaldab.
13.Võlgnik ei ole esitanud oma pangakontode väljavõtteid tõendamaks oma sissetulekute olemasolu või puudumist. Võlgnik tunnistab, et ühtegi aktiivset pangakontot tema kasutuses ei ole ning, et ta kasutab üksnes oma õe pangakontot, kuhu laseb kanda oma pensioni. Sellest tulenevalt saab järeldada, et võlgnik on tahtlikult asunud oma tulusid varjama ning rikkunud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi süüliselt. Sama seisukohta toetas ka võlgniku esimene usaldusisik.
14.Võlausaldaja on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole aktsepteeritav võlgniku passiivne käitumine ning tasustatud töökoha mitteotsimine. Kohustustest vabastamise menetluse raames ei saa lubatavaks pidada võlgniku sissetulekute varjamist ja passiivset käitumist. Võlgnik ei ole uut võimalust ära teeninud, sest ta ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma tegevuses/tegevusetuses olnud tahtlik, s.o süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Swedbank AS palub jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Võlausaldaja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) seisukoht
15.Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) leidis, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise ajal täitnud temale PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks kohustustest vabastamisel. Võlgnik ei ole asunud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole asunud seda ka otsima. Võlgnikul on ükskõikne suhtumine võetud kohustuste täitmisesse ning tahtmatus tulutoovat tegevust otsida, mille tõenduseks on asjaolu, et viie aasta jooksul ei ole võlausaldajale võlgnevuse katteks tehtud ainsatki makset. Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning on sellega tekitanud võlausaldajale kahju. Võlausaldaja palub keelduda võlgniku
kohustustest vabastamisest ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus (tl 109-110, II kd). Võlausaldaja Eesti Energia AS seisukoht
16.Eesti Energia AS avaldas, et ei oma vastuväidet võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas (tl 118, II kd). Võlausaldaja Radix Hoolduse OÜ seisukoht
17.Radix Hoolduse OÜ oma seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
18.Harju Maakohtu 09.11.2016 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning vabastati võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
19.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
20.Kohus kuulas 11.10.2016 ära võlgniku (PankrS § 175 lg 3). 11.10.2016 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et püsiv töövõimetus 70% tekkis 2015. aastal. Jaanuaris oli haiglas ja siis määrati. Ei saa enam massaaži teha, ei jaksa, ei seisa püstigi. Massaaže tegi siis, kui oli pankrot, ju oli 2015. a septembris segaduses, kui kirjutas, et teeb heale tuttavale massaaži, mille eest lubatakse kasutada autot, tal on mäluhäired, depressioon. Ei ole jõudnud enam massaaži teha, on valuvaigistite all. Ei näe ega kuule korralikult, ajus on laigud. On hüpertoonia, uneapnoe, südamepuudulikkus jne. Aastaid ei käinud arsti juures, ei teadnud, mis viga on, üritas end ise ravida. Oli tugev letargia, ükskõiksus ja tuimus, ei osanud midagi teha. Sattus selliste inimeste juurde, kes aitasid ja suunasid arsti juurde, siis selgus, et on depressioon jne. Nüüd saab rohtusid, antidepressante, valuvaigisteid. Kohe kohustustest vabastamise menetluse alguses oli jõuetus, ei saanud tööd teha, arsti juures siis ei käinud. Õde toetab, koduski ei jaksa midagi teha. Sügav depressioon, hüpertoonia jms ei teki üleöö, miks on vaja tõendeid varasema aja kohta veel (133-134, II kd).
21.Kohus kohustas ärakuulamisel võlgnikku esitama kohtule tervisliku seisundi kohta tõendid ning selgitas, et kui arst on seisukohal, et võlgniku terviseprobleemid tekkisid juba varem, siis on see tõendiks, et võlgnik ei saanud oma tervislikust seisundist tulenevalt tulutoova tegevusega tegeleda (tl 134, II kd). 24.10.2016 esitas võlgniku perearst KK kohtule tõendi, mille kohaselt tõendab perearst dr MV epikriisi põhjal, et võlgniku tervislik seisund hakkas halvenema 2004. aastast, seisundi somatiseerumine on kestnud pikka aega ja tugevalt fikseerunud (tl 141, II kd).
22.Kohus ei tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid mitte mingil määral rahuldanud, ta ei ole ka tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda aktiivselt otsinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud (ning ka tõendanud) oma raske tervisliku olukorraga. Võlgnik on selgitanud, et 2015. aastal tekkis tal püsiv töövõimetus 70%. Aastaid ei käinud ta arsti juures, ei teadnud, mis viga on, üritas end ise ravida. Tal oli tugev letargia, ükskõiksus ja tuimus, ei osanud midagi teha, siis aga sattus selliste inimeste juurde, kes aitasid ja suunasid ta arsti juurde.
Võlgniku selgituste kohaselt on tal depressioon, hüpertoonia, uneapnoe, südamepuudulikkus jne, ta saab rohtusid, antidepressante, valuvaigisteid. Võlgniku tervislikku seisundit tõendab tema perearsti poolt esitatud tõend, mille kohaselt hakkas võlgniku tervislik seisund halvenema juba 2004. aastast, seisundi somatiseerumine on kestnud pikka aega ja tugevalt fikseerunud.
23.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema tervislikust seisundist tulenevalt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Seega on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine põhjendatud ning võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Määruskaebus
24.Võlausaldaja Swedbank AS palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas võlgniku taotluse vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning teha asjas uus määrus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kaebuse rahuldamisel palub kaebaja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu.
25.Võlgnik on käitunud passiivselt, mis seisneb selles, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole seda otsinudki. Vastupidi, võlgnik on 05.09.2016 kohtule esitatud usaldusisiku aruandes välja toonud, et alates 06.01.2016 ei ole ta tööd otsinud. Lisaks nähtub Rein Vaiksaare poolt esitatud usaldusisiku aruannetest, et võlgnik ei ole saanud 11.10.2011 määruse jõustumisest saadik mitte mingisugust tulu, millest saab üheselt järeldada, et isik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta on otsinud tulutoovat tööd, on vaid paljasõnalised väited töö otsimise kohta. Lisaks on võlgnik väitnud, et töötas XXX ning XXX, kuid töötasu laekumisi kummastki kohast võlgnik avaldanud ei ole.
26.Vastavalt võlgniku väidetele on tal 70% töövõimetus alates 20.10.2015 ning vastavalt kohtule esitatud tõenditele on võlgnikul tuvastatud püsiv töövõimetus 70% ulatuses perioodil 31.10.2016 – 20.01.2021. Enne 20.10.2015 puuduvad andmed, mis tõendaks perioodil 11.10.2011 – 20.10.2015 võlgniku töövõimetust. Nimetatud periood moodustab ligi 4 aastat kohustuste vabastamise menetlusest. Seega on täiesti põhjendamatu, et nende nelja aasta jooksul, mil võlgnikul ei olnud tuvastatud püsivat osalist töövõimetust, ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tööga, mis oleks tal võimaldanud tasuda võlausaldajate nõudeid.
27.12.09.2016 on kohtule esitatud dokument Sotsiaalkindlustusameti poolt, milles on muuhulgas märgitud, et ekspert tugineb töövõimetuse kindlaks tegemisel Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le16 lg-le 3, mille kohaselt on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Sellest saab järeldada, et võlgniku tervislik seisund võimaldab tal tööd teha ning võlgniku vastupidised väited ei vasta tõele.
28.15.07.2015 usaldusisik Rein Vaiksaar poolt esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et sellel ajal ei olnud isik pöördunud veel isegi Töötukassa poole abi saamiseks. Usaldusisik toob välja ka asjaolu, et võlgnikul puudub pangakonto ning et võlgnik osutab tuttavatele massööriteenuseid. 21.09.2015 saadetud võlgniku kirjas kohtule kinnitab võlgnik, et alles hiljuti võttis ennast töötuna arvele Töötukassas. Samas kirjas
selgitab võlgnik, et tuttava auto kasutamise eest tasub ta ravimassaaži seanssiga, kuna omab massööri oskusi. Võlgniku väide, et ta on tegelenud töö otsimisega, kuid tervislik seisund ei võimalda tal tööd leida, kuid samal ajal võimaldab tervislik seisund tasuda tuttavatele tema abistamise eest massaaži seanssidega, ei ole usutav. Lisaks oli võlgnik usaldusisikule avaldanud, et korjab metsast seeni, marju, ravimtaimi, valmistab hoidiseid ning vahetab neid tooteid toiduainete ja teenuste vastu. Arvestades, et võlgnik oli enne osalise töövõimetuse tuvastamist 2015. aastal võimeline juhtima autot, tegelema korilusega ning pakkuma massööri teenuseid, on ebausutav, et võlgnik ei olnud võimeline tegelema tulutoova tegevusega. Võlgnik on avaldanud ebaõigeid andmeid ning põhjendamatud on võlgniku väited, et ta ei olnud võimeline tööd tegema.
29.Kohus kohustas võlgnikku esitama tervisliku olukorra kohta tõendid (tomograafi uuring, psühhiaatri, perearsti tõend selle kohta, milline oli võlgniku tervislik seisund 2011. a – 2015. a) hiljemalt 20.10.2016. Kohus selgitas, et kui arst on seisukohal, et võlgniku terviseprobleemid tekkisid juba varem, siis on see tõendiks, et võlgnik ei saanud oma tervislikust seisundist tulenevalt tulutoova tegevusega tegeleda. 24.10.2016 esitas võlgniku perearst KK kohtule tõendi, mille kohaselt tõendab perearst dr MV ekspertiisi põhjal, et võlgniku tervislik seisund hakkas halvenema 2004. aastast. Kogu kohustustest vabastamise menetluse (kestel 5. aasta jooksul) ei esitanud võlgnik ühtegi arstitõendit. 11.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole võlgnik aastaid arsti juures käinud. Juba kohustustest vabastamise menetluse alguses, kui oli jõuetus ja ei saanud tööd teha, ta arsti juures ei käinud ning perearsti juurde pöördus ta alles 2015. aasta suvel.
30.Võlgnik ei ole esitanud oma pangakontode väljavõtteid tõendamaks oma sissetulekute olemasolu või puudumist. Võlgnik tunnistas 12.09.2016 kohtule esitatud usaldusisiku aruandes, et ühtegi aktiivset pangakontot tema kasutuses ei ole ning et ta kasutab üksnes õe pangakontot, kuhu laseb kanda oma pensioni. Sellest tulenevalt saab järeldada, et võlgnik on tahtlikult asunud oma tulusid varjama ning rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevaid kohustusi süüliselt. Samale seisukohale jõudis ka võlgniku esimene usaldusisik Rein Vaiksaar.
31.Kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole aktsepteeritav võlgniku passiivne käitumine ning tasustatud töökoha mitteotsimine. Selline võlgniku käitumine ja suhtumine oma kohustuste täitmisse on kohustustest vabastamise menetluse raames lubamatu ning võlausaldajate huve kahjustav. Võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu, mis tähendab seda, et võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud neile isikutele, kes ei suhtu oma kohustustesse tõsiselt ega näe vaeva sellise töökoha leidmiseks, mille eest makstav tasu võimaldaks rahuldada vähemalt osaliseltki ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on teadlikult loobunud mistahes võimalustest tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole uut võimalust välja teeninud, sest ta ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Menetluse edasine käik
32.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
33.Võlausaldaja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) toetas määruskaebust.
34.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõustus maakohtu määrusega.
35.Võlausaldajad AS SEB Pank, Eesti Energia AS ja Radix Hoolduse OÜ oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.PankrS § 175 lg-s 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus seda teinud ei ole. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras on eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu lahend asjas nr 3-21-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Käesoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ning on leidnud, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldaja heidab võlgnikule ette eelkõige seda, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Maakohus leidis, et selleks esines mõjuv põhjus tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist. Ringkonnakohus nõustub sellega. Võlgnik on oma tervislikku seisundit tõendanud Sotsiaalkindlustusameti tõendiga püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (tl 69-70, II kd) ja perearsti tõendiga (tl 141, II kd). Võlgnikult ei saa mõistlikult oodata töötamist ja töö otsimist tulenevalt tema tervislikust seisundist.
39.Kaebaja toob lisaks määruskaebuses välja, et ka ajal mil võlgnikul ei olnud tuvastatud püsivat osalist töövõimetust, ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega. Kuna hiljem tuvastati võlgnikul töövõime kaotus 70 % ulatuses, siis on võlgnik töövõimeline ülejäänud 30 % ulatuses. Võlgnik on töötanud XXX ning XXX, kuid töötasu laekumisi kummastki kohast võlgnik avaldanud ei ole. Võlgnik ei ole esitanud oma pangakontode väljavõtet. Kuna võlgniku pension laekub tema õe pangakontole, siis on võlgnik asunud oma tulusid varajama (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku väited on vastuolulised seoses sellega, et enne osalise töövõimetuse tuvastamist ei võimaldanud võlgniku väitel tema tervislik seisund tal tööd leida, kuid samal ajal oli võlgnik võimeline juhtima autot, tegelema korilusega ja pakkuma massööri teenuseid tuttavale.
40.Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud väidete pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Isegi kui võlgnik oleks suuteline mingi koormusega tööd tegema, siis tuleb arvestada, et PankrS § 173 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Seega isegi kui võlgnik oleks oma elukutset arvestades (massöör) töötanud 30 %-lise koormusega, ei oleks ta tõenäoliselt saanud sellises suuruses sissetulekuid, mille arvelt oleks võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele. Järelikult ei saa jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt võlausaldajate huve kahjustanud.
41.Kolleegium peab usutavaks võlgniku väiteid selle kohta, et ta töötas lühikest aega XXX ja XXX, kuid ei tulnud seal toime. Selliste asjaolude kohta tõendite mitteesitamist ei saa lugeda võlgniku süüliseks käitumiseks. Võttes arvesse, et nimetatud kohtades ei ole
töötasud eelduslikult kõrged, samuti asjaolu, et võlgnik käis näiteks XXX ainult puhkuse asendajaks (seega ei kestnud tööperiood kaua), ei saa eeldada, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, kuna ta ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgniku kohustuse rikkumiseks ei saa pidada olukorda, kus võlgniku teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata ning kogu teenitav raha jääb võlgnikule. Samuti tuleb arvestada, et isegi kui võlgnik on saanud sissetulekuid, siis selline sissetulekute varjamine peab olema võlgniku poolt tahtlik. Ainuüksi kahtlusest ei piisa, et heita võlgnikule ette tulude varjamist. Võlgnik on kohustust rikkunud siis, kui tema sissetulek ületab sissetuleku alammäära piiri ning ta ei teavita sellest kohut. Selliseid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu.
42.Võlgnik ei ole varjanud oma tulusid, kui on jätnud kohtule oma pangakontode väljavõtted esitamata. Võlgnik on põhjendanud, et tal puuduvad pangakontod. Seega ei saa talle pangakontode esitamata jätmist ette heita. Kaebaja ei ole neid väiteid ümber lükanud.. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud kohtule taotlust selle kohta, et kohus esitaks pankadele ise päringud. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku õe kontole laekub võlgniku pension, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik on asunud oma tulusid varjama. Pensioni arvelt ei saa võlausaldajatele väljamakseid teha.
43.Olgugi, et võlgniku ütlustes on menetluse jooksul esinenud vastuolusid ja ebakõlasid, ei anna see siiski alust väita, et võlgnik on süüliselt ja pahatahtlikult rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate õigusi. Toimiku materjalidest nähtub võlgniku kehv tervislik seisund ning sellest tulenevalt suutmatus oma kohustusi täita. Toimiku materjalide pinnalt jääb pigem mulje, et võlgnik suudab endale võimaldada minimaalset äraelamist kitsastest oludes ja väheste vahendite arvelt. Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks oma erialaste oskustega (massaaž) võimeline leidma püsiva töökoha ja teenima selliseid summasid, millest saaks võlausaldajatele väljamakseid teha. Seetõttu puudub kolleegiumil veendumus, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi süüliselt ja varjanud tahtlikult oma tegelikku majanduslikku olukorda. Samuti ei ole ka võlausaldaja kohtu ette toonud asjaolusid, milles tulenevalt saaks järeldada võlgniku süülist tegevust. Kõiki asjaolusid ja tõendeid koos hinnates leiab kolleegium, et võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt väljamakseid teha ning ta ei ole võimeline oma erialal töötades (massöör) selliseid vahendeid ka teenima. Seega on võlgniku seisukord eriti raske. Isegi kui esineksid alused võlgnikku kohustustest mitte vabastada, ei täidaks see kaebaja eesmärki, sest suure tõenäosusega ei saaks võlgnik ka edaspidi võlausaldajatele väljamakseid teha. Samuti oleks selline olukord võlgniku jaoks põhjendamatult koormav.
44.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-19-16, p 14 ja nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-19-16, p 14; nr 3-2-1-46-13, p 11 ja nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud.
45.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel lepingulisi esindajaid, seega ei ole tekkinud menetluskulusid ning ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.