Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Tallinna Äripanga AS esitas 21.09.2005.a kohtule avalduse I. G. vastu pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Tallinna Äripanga AS ja AS Unio 12.01.2004.a. juriidilise isiku laenulepingu, mille kohaselt võlausaldaja laenas lepingu nr. 196 lisa 12 alusel AS-ile Unio 483 978,74 EUR-i. Käesolevaks hetkeks on võlgnevus nimetatud lepingust 8 395 390.41 krooni. 17.06.2003.a sõlmis võlausaldaja ja AS Unio laenulepingu nr 236, mille kohaselt sai AS Unio laenu 256 839,42 EUR-i. Käesolevaks hetkeks võlgneb antud laenulepingu alusel laenusaaja 4 137 360.98 krooni. Laenulepingu nr. 196 lisaga 12 muudeti arvelduskrediidi leping graafikujärgseks tagasimakstavaks laenulepinguks. 12.01.2004.a sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik käenduslepingud mõlemate laenulepingute suhtes, mille kohaselt on võlausaldajal õigus solidaarselt laenusaajalt ja käendajalt nõuda võla tasumist. 29.07.2005.a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega kohustati võlgnikku tasuma võlg 10 päeva jooksul, mida võlgnik ei teinud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 14.02.2006.a. esitas võlausaldaja pankrotiavalduse täpsustuse ja nõude kinnituse, milles täpsustab nõude summat ja laenulepingu nr. 236 alusel on lõplik nõue 4 137 360.98 EEK ja laenulepingu nr. 196 järgi on lõplik nõue 8 395 380.41 krooni. Valuutade konverteerimisel on kasutatud kurssi 1 EUR= 15,64664 ,mis oli Eesti Panga poolt kinnitatud kurss laenu väljastamise hetkel. Seega on kogunõue võlgniku vastu 12 532 741. 39 krooni.

VÕLGNIKU VASTUS

Võlgnik esitas 31.10.2005.a kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt võlgnik esitatud pankrotiavaldust ei tunnista ning on seisukohal, et puudub alus pankrotimenetluse algatamiseks. Vastuse kohaselt on pankrotiavaldus esitatud tuginedes 12. 01.2004. a. väidetavalt sõlmitud käenduslepingule. Võlgnik kinnitab, et ei ole võlausaldajaga sõlminud sellist käenduslepingut, nagu võlausaldaja kohtule on esitanud. Võlgnik on sõlminud võlausaldajaga erinevaid käenduslepinguid 2003. a. ning vastavatest lepingutest võib pärineda ka käesolevas asjas võlausaldaja poolt esitatud käenduslepingu 2. lehekülg, kuid võlausaldaja

poolt esitatud 1. leheküljel oleva sisuga käenduslepingut ei ole võlgnik võlausaldajaga sõlminud. Võlgnik esitatud pankrotiavaldust ei tunnista ning on seisukohal, et puudub alus pankrotimenetluse algatamiseks. Võlgnik põhjendab oma vastuväiteid alljärgnevalt:

vastu on ebaselged, tõendamata ning nende täitmise tähtpäev põhiosas saabumata, seega palub võlgniku esindaja jätta esitatud pankrotiavaldus täielikult rahuldamata

VÕLAUSALDAJA VASTUS

Võlausaldaja esitas 14.11.2005.a vastuse, mille kohaselt vastutab käendaja põhivõlgnikuga samas ulatuses ja samal määral põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS sätestatu kohaselt vastutavad nii põhivõlgnik kui ka käendaja sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise eest võrdses ulatuses, s.o. tervikuna. Laenu tagastamise graafik on üks kohustuse täitmise viisidest ning ei oma seoses põhivõlgniku AS Unio (pankrotis) kohustuse tervikuna sissenõutavaks muutumisega õiguslikku tähendust ja tähtsust käesolevas pankrotiasjas, kuivõrd AS Unio (pankrotis) pankrotistumisega kaotas nimetatud laenu tagastamise maksegraafik põhivõlgniku jaoks oma õigusliku tähenduse tulenevalt PankrS §-st 42. Samuti on 12. jaanuaril 2004.a. sõlmitud käenduslepingu p. 2.1 sätestatud, et juhul, kui laenusaaja ei täida tagatavast lepingust tulenevaid kohustusi täheaegselt ja nõuetekohaselt, siis võib pank nõuda tagatava lepingu täitmist omal äranägemisel kas Laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Asjaolu, et 24.05.2005.a. toimunud AS Unio (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul kaitses võlausaldaja edukalt oma nõudeid AS Unio (pankrotis) vastu summas 13 968 983. 17 krooni näitab seda, et võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel puudub vaidlus ning nõue on selge ja kuulub rahuldamisele. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku vastuväidetega 12.01.2004.a. käenduslepingu mittesõlmimise kohta. Võlausaldaja on esitanud kohtule võlgniku poolt 12.01.2004.a. sõlmitud ja allkirjastatud käenduslepingu. Käesoleval hetkel puuduvad võlausaldaja ja põhivõlgnik AS Unio (pankrotis) vahel igasugused vaidlused ning selliste vaidluste tekkimise võimalusi pole samuti ette näha. Võlausaldaja nõue käendaja vastu pole tagatud. Käenduslepinguga kehtestatakse samuti kohustis - peakohustise täitmist tagav lisakohustis (kõrvalkohustis). Käenduse näol on tegemist tagatisega, mis tagab kreeditorile peakohustuse täitmist. Võlausaldaja leiab, et tema nõue käendajast võlgniku vastu pole pandiga tagatud, mistõttu puudub pankrotimenetluse algatamata jätmise alus PankrS § 15 lg. 2 p. 2 kohaselt. Vastuse kohaselt leiab võlausaldaja, et nõuded võlgniku vastu on selged, tõendatud ning kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud, mistõttu on võimalik pankrotimenetluse alustamiseks ning võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

EELISTUNG

Eelistungil 12.11.2005.a. võlausaldaja esindaja I. V. palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja seletuste kohaselt moodustab võlgniku võlgnevus 8 394 598,48 krooni. Võlausaldaja esindaja seletuste kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käendusleping. Leping on sõlmitud ja kuna on välja kuulutatud AS Unio pankrot, on kõikide nõuete tähtaeg saabunud. AS Unio (pankrotis) pankrotipesast väljamakseid tehtud ei ole ja pankrotipessa on laekunud raha vara müügist 860 000 krooni. Rohkem raha pankrotivara hulka ei kuulu ja midagi realiseerida ei ole. Teadmata on pankrotikulud, mis tuleb samuti sellest summast tasuda. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.

Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Võlgniku esindaja seletuste kohaselt ei ole võlgnik sõlminud pankrotiavalduse aluseks olevat käenduslepingut. Nendib, et oleks hea, kui võlgnik saaks esitada omalt poolt käenduslepingud. Lepingud olid võlgniku abikaasa A. Geibatovi käes, kes oli AS Unio ainuomanik. Tema sõnul on võlgnik talle kinnitanud, et mingeid käenduslepinguid ta on sõlminud, kuid mitte nii suures summas. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisega põhivõlgniku kohustuste sissenõutavaks muutumine PankrS § 42 alusel ei mõjuta käendaja kohustuste sissenõutavaks muutumise aega.

AS Unio (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekut protokoll ei tõenda, et võlausaldaja poolt koosolekul kaitstud nõue on just see, mida võlgnik on käendajana taganud. Võlausaldaja peab tõendama AS Unio (pankrotis) esitatud nõuet täielikult koos algdokumentide esitamisega ka käesolevas asjas, et tagada võlgnikule võimalus oma õigusi kaitsta ja kõiki asjakohaseid vastuväiteid esitada. Nõude suurus ei arvesta AS Unio (pankrotis) pankrotimenetlusest saadavaid summasid. Võlgniku esindaja palub jätta esitatud pankrotiavaldus rahuldamata, kuna nõue ei ole piisavalt selge.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul kinnis ja vallasvara, samuti puudub maksustamisele kuuluv maa. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele sõiduvahendeid registreeritud. Krediidiasutuste andmetel omab võlgnik arvet Hansapangas ning saldo seis on 586,61 krooni. Konto on vastavalt kohtumäärusele arestitud. Hansapangas oleval väärtpaberikontol on pensioniosakud, millede väärtus on 31 956,67 krooni. Võlgnik on abielus ning abielu jooksul soetatud vara on poolte ühisvara, kuna puudub abieluvara leping. Ühisvarasse kuuluvad AS Unio aktsiad, kuid nendel väärtus puudub, sest AS Unio suhtes on välja kuulutatud pankrot. Ühisvarana käsitletakse mööblit, mille koguväärtus on umbes 20 000 krooni. Antud vara realiseerimine pankrotimenetluses on problemaatiline. Käesoleval hetkel elab võlgnik koos abikaasaga üürikorteris, kommunaalmaksud kannab abikaasa. Võlgnik ei tööta ning tal puudub püsiv sissetulek. Võlgnik on deklareerinud 2002 ja 2003 tulu koos abikaasaga. Mõlemal aastal oli võlgniku ainukeseks sissetulekuks AS Unio poolt makstud töötasu. Viimased maksete tasumised on olnud 2005 augustis, kuna siis sai võlgnik Eesti Töötukassa poolt hüvitist. Seega võiks arvestada võlgniku vara väärtuseks umbes 23 800 krooni. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad: Tallinna Äripanga AS põhinõue summas 8 394 598.48 krooni. Võlgnik nõuet ei tunnista. Rohkem kohustusi kolmandate isikute ees ajutise menetluse käigus tuvastatud ei ole, samuti puuduvad kohustused võlausaldajate ees. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja muud rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldaja nõuet. Lähtuvalt eeltoodust palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Istungil 31.01.2006.a. võlausaldaja ei nõustu pankroti raugemisega ja palub välja kuulutada pankrot. Võlgniku esindaja arvamuse kohaselt puuduvad alused pankroti väljakuulutamises, kuna nõue ei ole põhjendatud ja selge, ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid ,mis oleks piisavad pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajal on tõendatud ainult üks käendusleping, sellega on võlgnik käendanud laenu, mis on tasutud. Algdokumendid puuduvad. Palub jätta pankrot välja kuulutamata ja lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Ajutine pankrotihaldur toetub riigikohtu lahendile 3-2-1-68-05 . Palub rakendada PankrS § 29 lg 1 ja lõpetada menetlus raugemisega. Pankroti kulud on suured, ca 3000 krooni kuus, otstarbekam on, et menetlus raugeks. Võlausaldaja esindaja palub istungi edasi lükata, et esitada täiendavad tõendid , kuna ei nõustu, et menetlus raugeks ja nõustub maksma kohtu deposiiti pankrotikulude katteks kohtu poolt määratud summa.

Kohus lükkab istungi edasi, kohustab esitama täiendavad tõendid, tasuma kohtu deposiiti 40 000 krooni pankrotikulude katteks.

KOHTUISTUNG

Võlausaldaja esindaja palub pankrot välja kuulutada Pankrotiseaduse § 1 lg. 1,2 alusel. Tugineb pankrotiavaldusele ja avalduse täpsustusele, nõude kinnitusele ja vastusele. Võlgnik I. G. käendas laenulepinguid. Kõik täiendavad tõendid ja lepingud on kohtule esitatud. Puudub vaidlus, et laen on antud. Kokku on käendusest tulenevad nõuded võlgniku vastu 12 532 741.39 krooni. Kui võlgnik väidab, et ta ei ole kohtule esitatud käenduslepingutele alla kirjutanud, siis peaks ta kohtule esitama teistsugused lepingud, kuid neid ta kohtule esitanud ei ole. Kohtuistungil võlgniku esindaja esitab kohtule A. G. hagiavalduse AS-i Tallinna Äripank vastu , mis on esitatud Harju Maakohtule 16.05. 2006.a. ja mille kohaselt on hagi rahuldamise korral õigus tasaarveldada A. G. ja I. G. vastu esitatud nõuded. Võlausaldaja esindaja esitab vastuväite hagimaterjalide vastuvõtmises, kuna hagil puudub seos pankrotimenetlusega. Hagi on esitatud pankrotimenetluse asjas mitteoleva poole poolt. Palub pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palub pankrotti mitte välja kuulutada, pankrotiavaldus ja võlgniku esindaja poolt esitatud hagimaterjalid on seotud, kuna A. G.i hagi on esitatud AS Tallinna Äripank vastu samadest laenulepingutest ja nõuet tuleb käsitleda kui ühisvarasse puutuvat nõuet. Nõue ei ole selge, võlgnikul puudub vara ja tal ei ole ka töökohta. Juhul, kui kohus rahuldab võlgniku esindaja taotluse täiendavate toendite võtmiseks asja juurde, siis lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lg 1, palub ajutine haldur jätta rahuldamata Tallinna Äripanga AS-i pankrotiavaldus I. G. vastu. Mõista võlausaldajalt välja ajutise halduri tasu summas 20 017 krooni ja ajutises menetluses tehtud bürookulud summas 1 200 krooni tühistada arestid võlgniku vallas- ja kinnisvarale ning pangaarvetele. Võlgniku esindaja jääb seisukohale, mida on varem esitanud , et pankrotiavalduse aluseks olev väidetav nõue on tõendamata ja ebaselge. Palub arvestada võimalust ,et kui Harju Maakohus rahuldab A. G. nõude, saab rakendada tasaarveldust ja asi lahendada hagimenetluses. I. G. ei ole sõlminud käenduslepinguid selles mahus, nagu on esitatud panga poolt. Kõigepealt tuleks realiseerida AS Unio tagatised. Pank ei täitnud laenulepingute suhtes esialgset kokkulepet ja ei maksnud laenu kohe välja täies mahus, nagu oli ette nähtud AS Unio äriplaanis. Pank tekitas AS-ile Unio oma tegevusega majanduslikku kahju ja võimalik kahjunõue on ka esitatud. Palub mitte välja kuulutada pankrot ja lahendada asi hagimenetluses. Võlgnik I. G. seletab, et kirjutas alla suurele hulgale paberitele, kuid kas see oli leping, ei mäleta. Täpsustab, et kirjutas alla 05.02.2004.a. käenduslepingule 3 miljoni kroonile, kuna seda raha vajas tema abikaasa. Lepingut ei kirjutatud alla pangas, panga esindaja käis tema juures ja talle lepingu koopiat ei antud. Ajutise pankrotihalduri täiendused aruandele Aruande alapunktis "võlgniku vara" on ajutine haldur märkinud, et võlgnikul puudub isiklik vara. Võlgnik on abielus A. G. ning abikaasade vahel pole sõlmitud abieluvara lepingut. Seega, kogu aruandes toodud vara on abikaasade ühisvara, millele ajutine haldur oma aruandes ka viitas. Seisuga 31.01.2006.a. puudusid abikaasadel nõuded kolmandate isikute vastu.

Käesolevaks ajaks on ajutisele haldurile võlgniku esindaja poolt esitatud A. G. haginõue Tallinna Äripanga AS vastu summas 26 060 029 krooni. Seega leiab ajutine haldur, et ka A. G.poolt esitatud haginõude puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga, mistõttu tuleks seda arvestada ka I.G. varana s.t. nõudena kolmanda isiku vastu. Võlgniku vastu esitatud pankrotiavalduse aluseks on Tallinna Äripanga AS-i ja AS Unio vahel sõlmitud laenuleping, mida võlgnik on käendanud. Samadel alustel on esitatud pankrotiavaldus võlausaldaja poolt ka võlgniku abikaasa Al. G. vastu. Kuivõrd A. G. on esitanud hagi võlausaldaja vastu, mis vastavalt VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestatav võlausaldaja nõuetega võlgniku ja tema abikaasa vastu, siis sellest tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära võlgniku, võlgniku esindaja , võlausaldaja esindaja ja ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2). Võlgniku maksejõuetust kinnitavad kohtule esitatud tõendid ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Pankrotiseaduse kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning võlgniku majandusliku olukorra kohest ja kindlat paranemist ei ole ette näha.

Nõue võlgniku vastu on tõendatud alljärgnevalt:

nõuete

lepingutele , kuid millistele, seda ta enam ei mäleta. Tema kätte koopiaid ei antud. Võlgniku esindaja on väitnud, et lepingud on võlgniku abikaasa kui AS Unio ainuomaniku käes. Laenulepingu nr.196 lisa 12 p. 1.9.1. on samuti märge, et käendaja on ka I. G. /tl.9/. Seega jääb võlgniku ja võlgniku esindaja väide, et lepingud on võltsitud ja et võlgnik ei ole just nendele lepingutele alla kirjutanud, millest on tulnud võlausaldaja nõue võlgniku vastu, paljasõnaliseks ja on tõendamata. Võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri taotlust, et võlgniku abikaasa on esitanud kohtusse hagi võlausaldaja vastu 29 060 029.40 krooni suuruses summas ja nõudeid on võimalik tasaarvestada ja nõue on pankrotimenetlusega seotud , ei saa kohus arvesse võtta. Hagi on esitanud kohtusse A. G. ja nõue sisaldab otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 järgi , mis seisneb AS Unio aktsiate väärtuse summas 3 897 000 krooni vähenemises, kuna 15.11.2004.a. kuulutati välja AS Unio pankrot ja aktsiate turuväärtus on 0, saamata jäänud tulu osas VÕS § 128 lg 4 järgi - saamata jäi töötasu , kuna seoses pankrotiga lõppes juhatuse liikme leping. Sellega seoses on jäänud hagejal saamata tulu 5 663 029.40 krooni. Saamata jäänud dividendid ,mida oleks eelduslikult äriplaani realiseerumisel võinud saada 2013 aastani 65 279 433 krooni ja dividende oleks olnud võimalik saada suure tõenäolisusega 1 500 000 krooni aastas. Põhjusliku seosena on hagis toodud asjaolu, et AS Äripank pidi andma laenu AS-ile Unio aastal 2003 10 aastaks 13 000 000 krooni ja tagama äriühingu maksevõimet kuni 2012 .aasta lõpuni, kuid kuna Pank oma kohustusi ei täitnud, oli AS Unio äriplaani täitmine võimatu ,mis tõi kaasa AS Unio pankroti. Kohus leiab, et A. G. poolt esitatud hagil ei ole põhjuslikku seost käesoleva pankrotimenetlusega. Nimetatud hagi on esitatud Harju Maakohtule ja lahendatakse hagimenetluse käigus iseseisva menetlusena. Käesolevas menetluses ei ole võimalik arvestada ja hinnata hagis toodud asjaolusid ja tõendeid. Vastavalt PankrS § 99 lg 2 saab tasaarvestus toimuda vaid siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna hagi ei ole rahuldatud, nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud jätab kohus võlgniku esindaja ja ajutise halduri nõuete tasaarvelduse taotluse rahuldamata. Kohus ei nõustu võlgniku esindaja väitega, et nõue on ebaselge, kuna pankrotipesas on raha, mille arvelt saab nõuet rahuldada , on täiendavaid pante ja tagatisi ja täiendava garantii on andnud ka Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus kust on võimalik saada hüvitust ning laenu on võimalus tagasi saada ka Maaelu Edendamise Sihtasutuselt. Laen, mis oli antud AS-ile Unio oli antud krediidi arvelt, mille oli võlausaldajale andnud Maaelu Edendamise Sihtasutus, mille kohta oli sõlmitud leping ja kus võlausaldaja esines laenu saajana. Lepingu sätestab laenusaajale vastutuse lepingu mittetäitmisel viiviste näol. Laenu tagastamise ja intresside maksmise kohta on koostatud graafik. Laenu tagasimakse toimus vastavalt graafikule ja lõpptähtaeg oli 31.12. 2012. Lepingus on ette nähtud vastutus. /tl. 300-306/. Kuna AS Unio ei suutnud laenu tagasi maksta, oli see kohustus pangal. Maaelu Edendamise Sihtasutus on teostanud vastavalt Tallinna Äripanga AS ja MES vahelisele koostöölepingule nr. 2 T BB03 tagatise osalise tasumise avansina summas 1 499 410.82 28.märtsil 2005 .a. /tl.195/, kuid seda on võlausaldaja arvestanud ja arvestuste kohaselt jääb võlgnevuse summa 12 532 741.39, mida on kinnitanud võlausaldaja kohtule esitatud nõude täpsustamise kinnitusega ja arvestustega /tl.148/. Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusest ei ole võlausaldajale laenu katteks midagi maksnud. Täiendav garantii väljamaksmine tuleb kõne alla siis, kui võlausaldaja on kõik võimaliku endast teinud, et laenusumma kätte saada. Nimetatud väidet kinnitab võlausaldaja ja Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse vahelise koostöölepingu p. 5.2.3 mille kohaselt on garantii rakendamise aluseks Garantiifondile esitatud hagi või pankrotiavaldus ja p. 5.4 kohaselt on võlausaldajal

kohustus informeerima Garantiifondi perioodiliselt laenusaajalt võlgnevuse ja tagatiste realiseerimise käigust. Kui nimetatud meetmed on rakendatud, siis vastavalt p.5.6. kui kõikide tagatiste realiseerimise ja laenu tagasisaamise vahendite ärakasutamise tulemusena jääb saamata laen, leiab pank lõpliku võlgnevuse ja esitab selle Garantiifondile. /tl. 218/ AS Unio pankrotihalduri õiendi kohaselt on kogu Tallinna Äripanga AS-i pandiesemeks olev vara müüdud kokku summas 860 000 krooni ja rohkem panditud vara pankrotivara hulka ei kuulu. Väljamakseid Tallinna Äripanga AS-ile tehtud ei ole /tl 78/. Võlgniku vastu esitatud nõue ei ole pandiga tagatud. Kohus ei rahulda ajutise pankrotihalduri taotlust võlgnikul vara puudumise tõttu menetluse lõpetamises raugemisega, pankroti välja kuulutamata , kuna vastavalt PankrS § 30 ei lõpeta kohus PankrS § 29 lg 1 alusel menetlust kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Eelistungil, 31.01.2006 kohustas kohus võlausaldajal tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni. 05. 04. 2006 on võlausaldaja maksnud nimetatud summa kohtu deposiiti pankrotikulude katteks ja esitanud sellekohase tõendi /tl. 237/. Kohus on kogumis leidnud, et nõue on selge ja tõendatud . Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus on nõus jätkama pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurina. Vastavalt PankrS § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda oma üleannete täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Kohtule on esitatud taotlus välja mõista ajutise pankrotihalduri kulud – ajutise pankrotihalduri tasu 20 017 krooni, millest 15 050 krooni moodustab halduri brutotasu, 4967 krooni tasult maksmisele kuuluv sotsiaalmaks ja tehtud kulutused 1 200 krooni vastavalt esitatud arvestusele. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasu koos kuludega summas 21 217.00 krooni.

Kohtunik : / allkiri/ Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.