Ärakiri:
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Tallinna Äripanga väljakuulutamiseks.
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2005
Menetlusosalised
Võlausaldaja:
Tallinna Äripanga AS (RK xxx, asukoht: xxx)
Võlausaldaja esindaja:
A P (volikirja alusel)
Võlgnik:
AG (IK xxx, elukoht: xxx)
Võlgniku esindaja:
H P (volikirja alusel)
Ajutine pankrotihaldur:
Tarmo Villman
AS-i
avaldus
A
G`i
pankroti
Resolutsioon Kuulutada välja A G ́i pankrot. Pankroti väljakuulutamise kellaaeg on 16.00. Nimetada A G ́i pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tarmo Villman (kontaktandmed: xxx). Mõista pankrotivarast Tarmo Villman ́i kasuks välja ajutise halduri tasu 11 200 (üksteist tuhat kakssada) krooni ja tehtud kulude hüvitus 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Juhul, kui pankrotivarast ei jätku nimetatud väljamaksete tegemiseks, kuuluvad eelnimetatud summast hüvitamisele Viru Maakohtu deposiitarvele laekunud summa arvelt.
Määrata A G ́i võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 04.07.2005.a kell 14.00, Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas aadressil Narva mnt 11 Jõhvi linn. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Teha kohtuotsus Teadaanded.
teatavaks
väljaandes
Ametlikud
Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud 14. juunil 2006 kell 16.00 kohtukantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Tallinna Äripanga AS esitas 21.09.2005.a kohtule avalduse A G`i pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja AS Unio (pankrotis) regresslepingu, mille kohaselt kui võlausaldaja täidab väljastatud garantiide alusel AS Unio (pankrotis) eest kohustused Kristec OY ja/või Gruppo Gordenons SA ees, siis tekib Tallinna Äripangal AS Unio (pankrotis) vastu regressinõue Kristec OY ja/või Gruppo Gordenons SA-le täidetud AS Unio (pankrotis) kohustuste ulatuses. AS Unio (pankrotis) ei täitnud oma kohustusi Kristec OY ja Gruppo Gordenons SA ees, mistõttu hageja täitis lepingust tulenevad kohustused alljärgnevalt: Gruppo Cordenons Sa – 20 449,30 EUR ja Kristec OY – 71343,28 EUR, kokku 91 792, 58 EUR, mis on ekvivalentne 1 436 241,78 krooniga. 15.01 2004 sõlmiti nimetatud lepingutest tulenevaid AS Unio (pankrotis) kohustusi tagav käendusleping Tallinna Äripanga ja võlgniku vahel, mille kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku käest solidaarselt AS Unio nõuda kõiki AS Unio (pankrotis) poolt regressilepingu alusel võlausaldajale võlgu olevaid summasid. 12.01.2004 sõlmisid AS Tallinna Äripank ja AS Unio (pankrotis) juriidilise isiku laenulepingu nr 196 lisa nr 12, mille kohaselt võlausaldaja poolt AS-ile Unio laenatud rahasumma küündis koos täiendavalt laenatud summadega 483 978,74 EUR-ni. Võlgnik on tasunud võla osaliselt
ning käesolevaks hetkeks on lepingujärgne võlgnevus 8 395 380,41 krooni. 12.01.2004.a sõlmiti võlausaldaja ja võlgniku vahel lepingust tulenevaid AS Unio (pankrotis) kohustisi tagav käendusleping, mille kohaselt on võlausaldajal vastavalt VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 õigus nõuda võlgnikult solidaarselt AS-iga Unio kõiki AS Unio (pankrotis) poolt laenulepingu alusel võlgu oldavaid summasid. 17.06.2003.a sõlmisid võlausaldaja ja AS Unio (pankrotis) laenulepingu nr 236, millega AS Unio sai laenu 256 839,42 EUR-i. Käesolevaks hetkeks on antud laenulepingu alusel võlgu oldav summa 4 137 360,98 krooni. 12.01.2004.a sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik käenduslepingu, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult solidaarselt laenusaajaga võlgu oldavaid summasid. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 13 968 983,17 krooni. 29.07.2005.a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega kohustati võlgnikku tasuma võlg 10. päeva jooksul, mida võlgnik ei teinud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.
Võlgnik esitas 21.10.2005.a kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt võlgnik esitatud pankrotiavaldust ei tunnista ning on seisukohal, et puudub alus pankrotimenetluse algatamiseks. Vastuse kohaselt on pankrotiavaldus esitatud tuginedes 17.06.2003 sõlmitud laenulepingule. Viidatud 17.06.2003 laenulepingust nähtub, et laenu tagasimakse lõpptähtaeg saabub 30.06.2008.a ning tagasimakse toimub maksegraafiku alusel. Asjaolu, et AS Unio (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul on võlausaldajate nõuet tunnustatud kokku 13 968 983,17 krooni ulatuses, ei mõjuta võlgniku kui käendaja vastutust. Võlausaldaja on asunud seisukohale, et AS Unio (pankrotis) ja võlausaldaja vahel 12. 01.2004 a. sõlmitud laenulepingu lisa 12 järgi võlgneb AS Unio (pankrotis) võlausaldajale kokku 8 395 381,41 krooni, sellest põhivõlana 7 572 781,93 krooni. Viidatud 12.01.2004 laenulepingu lisast nähtub, et laenatud summa on 483 987,74 EUR (7 572 472,10 krooni), seega vähem kui pankrotiavalduses näidatu. Laenu tagasimakse tähtaeg saabub alles 31.detsembril 2012.a ning tagasimakse toimub maksegraafiku alusel. Vastavat maksegraafikut ei ole aga pankrotiavaldusena esitatud, mistõttu puudub võimalus hinnata, kas pankrotihoiatuse esitamise hetkeks oli AS Unio (pankrotis) põhivõlg võlausaldaja ees ületanud juba kogu laenulepingujärgse põhivõla summa. Asjaolu, et AS Unio (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul on võlausaldaja nõuet tunnustatud kokku 13 968 983,17 krooni ulatuses, ei mõjuta võlgniku kui käendaja vastutust. PankrS § 42 alusel loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtaeg küll saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti, kuid see kehtib üksnes pankrotivõlgniku suhtes ja ei kehti pankrotivõlgniku kohustusi käendanud käendajate vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole tõendanud ka 16. jaanuari 2004. a. regresslepingu alusel AS Unio (pankrotis) vastu nõude tekkimist. Võlausaldajate nõuete tagamiseks on seatud pandid ning sõlmitud garantii ja käenduslepingud. Võlgnikule teadaolevalt seati AS Unio (pankrotis) kohustuse tagamiseks võlausaldaja ees alljärgnevate pandid: • Ehitise pant - AS Unio (pankrotis) kohustus seadma pandi AS Unio (pankrotis) poolt ostetavatele ehitistele võlausaldaja kasuks. • Kommertspant AS Unio (pankrotis) vallasvarale (1. järjekohale summas 4 000 000 krooni ja
Võlgnik peab siinkohal vajalikuks märkida, et AS Unio (pankrotis) pankrotimenetlus algatati Julianuse Inkasso Agentuur AS'i avalduse alusel. AS Unio (pankrotis) ajutise halduri aruandest nähtub samuti, et võlausaldaja nõuded on pantidega tagatud. Võlgniku hinnangul katab kogu loetletud panditud vara väärtus AS Unio (pankrotis) kohustused võlausaldaja ees. Sellest tulenevalt isegi juhul, kui AS Unio (pankrotis) ja võlausaldaja vahel vaidlus puuduks, ei pea võlgnik vastavalt VÕS § 149 lg 5 võlausaldaja poolt võlgnikule esitatud nõudeid ja pankrotihoiatust põhjendatuks. Võlausaldaja peab esmajärjekorras rahuldama oma nõuded panditud vara arvel. Lisaks loetletud pantidele on võlgnikule teadaolevalt Maaelu Edendamise SA andnud võlausaldaja kasuks ka garantii AS Unio (pankrotis) kohustuste täitmise tagamiseks laenulepingu nr 196 lisa 12 järgsest summast 26,4% ja laenulepingu nr 236 järgsest summast 10%. Võlgnikule teadaolevalt on osa vastavast garantiist ka välja makstud ning võlausaldajal on õigus veel täiendava raha saamiseks vastava garantii alusel. Samuti on lisaks loetletud pantidele, garantiile ja võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingule, AS Unio (pankrotis) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingud ka OÜ-ga Baltic Label House ning I G ́ga. Võlausaldaja nõuded võlgniku vastu on ebaselged, tõendamata ning nende täitmise tähtpäev põhiosas saabumata, seega palub võlgniku esindaja jätta esitatud pankrotiavaldus täielikult rahuldamata
Võlausaldaja 14.11.2005.a esitatud vastuses ei nõustu võlgniku vastuväidetega. Vastuses viitab võlausaldaja VÕS § 142 lg l, mis määratleb käenduslepingu järgmiselt: "Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest". Käenduse kui kohustisest tulenevate kohustuste täitmise tagamise vahendi olemus seisnebki selles, et juhul, kui võlgnik (kostja) ei täida põhikohustise järgset kohustust, võib kreeditor (hageja) esitada oma nõude käendajate vastu. Käendajate vastutus on määratud VÕS § 145 sätetega, s.t. kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendajad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud. Seega tuleneb eeltoodud õigusnormidest üheselt, et käendaja vastutab põhivõlgnikuga samas ulatuses ja samal määral põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS-is sätestatu kohaselt vastutavad nii põhivõlgnik kui ka käendaja sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise eest võrdses ulatuses, s.o. tervikuna. Laenu tagastamise graafik on üks kohustuse täitmise viisidest ning ei oma seoses põhivõlgniku AS Unio (pankrotis) kohustuse tervikuna sissenõutavaks muutumisega õiguslikku tähendust ja tähtsust käesolevas pankrotiasjas, kuivõrd AS Unio (pankrotis) pankrotistumisega kaotas nimetatud laenu tagastamise maksegraafik põhivõlgniku jaoks oma õigusliku tähenduse tulenevalt PankrS §-st 42. Samuti on
Võlausaldaja nõue käendaja vastu pole pandiga tagatud. Käenduslepinguga kehtestatakse samuti kohustis - peakohustise täitmist tagav lisakohustis. Käenduse näol on tegemist tagatisega, mis tagab kreeditorile peakohustuse täitmist. Sellisest käenduse teoreetilisest käsitlusest nähtub, et peakohustise ja seda tagava kõrvalkohustise näol on tegemist kahe täiesti erineva õigussuhtega, mis alluvad ka erinevatele seaduse regulatsioonidele. Lähtudes ülaltoodust leiab võlausaldaja, et võlgnik eksib esitades väidet, et nõue tema vastu on pandiga täielikult tagatud. Võlgnik on esitanud faktilisi asjaolusid ebaõigesti hinnates väära väite, et võlausaldaja peab esmajärjekorras rahuldama oma nõuded panditud vara arvel vastavalt VÕS § 149 lg 5. Põhivõlgniku AS Unio (pankrot) on välja kuulutatud 15. november 2004.a. ning tuginedes VÕS § 149 lg 5 ei saa võlgnik enam põhivõlgniku poolt seatud pantide realiseerimise nõuet võlausaldajale esitada. Võlausaldaja seisukohalt ei ole võlgniku võlg pandiga täielikult tagatud. Pankrotihalduri poolt esitatud dokumendist selgub, et AS Unio (pankrotis) pankrotimenetluse käigus on võlausaldajale panditud tagatised võõrandatud hinnaga 860 000 krooni, seega on võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu endiselt 13 108 983,17 krooni. Selle nõude tagamiseks on kaks tagatist: • Osaühingu osade pant - Baltic Label House OÜ osadele; • AS Unio aktsiate pant.
Ida-Viru Maakohtu 05.12.2005.a määrusega oli algatatud A G ́i pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pangaarvetel rahalised vahendid summas 4 622,36 krooni, võlg pangateenuste eest on 55 krooni. Maksuameti andmetel võlgnikul võlad puuduvad. EVK andmetel on võlgniku omandis AS Unio aktsiad nimiväärtusega 3 897 000 krooni, äriühing on pankrotistunud. Hansa pensionifondide V1 ja V2 osakuid on tagasiostuväärtuses 12 608,09 krooni. Osakute kohesel realiseerimisel kuulub tasumisele tulumaks. Võlgnikul on leping Hansa Liising Eesti AS (sõiduauto kasutusrendileping) alates 07.08.2003, igakuine makse on 4 000 krooni. Võlgnikul on leping Hansa Liising Eesti AS (liisingleping 21.07.2005), lepinguesemeks on külmik, jääk 4 794 krooni. Võlgnik on abielus ning abielu jooksul soetatud vara on poolte ühisvara, kuna puudub abieluvara leping. Hetkel on võlgniku tööandjaks OÜ Print ja tema igakuiseks töötasuks on 20 000 krooni. Võlgniku ülalpidamisel on abikaasa, kes tervislike põhjustel ei tööta. Võlgniku nimele ei registreeritud kinnisvara, vallasvara koosneb isiklikest asjadest ja tarbeesemetest. Samuti kuulub võlgniku vara hulka mööbliesemeid summas 20 000 krooni. Antud vara kuulub abikaasade ühisvara hulka. Pensioniosakute realiseerimisest on võimalik saada 9 708 krooni. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt ning lähenedes hinnangu andmisel vara selgusest ja selle koheselt realiseerimise võimalusest on varasid 34 330 krooni ulatuses, sellest on ühisvara 20 000 krooni. Võlgnik aktsepteerib kohustusi 4 794 krooni ulatuses. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi 13 988 107 krooni. Võlgniku võlad ületavad märkimisväärselt varasid. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Võlausaldaja esitas 14.02.2006 kohtule pankrotiavalduse täpsustuse, mille kohaselt on võlgnikul käendustest tekkinud nõuete suurus kokku 12 532 741,39 krooni, sh 17.04.2004.a laenulepingust nr 236 tulenev nõue summas 4 137 360,98 krooni ning 12.01.2004.a laenulepingust nr 196 tulenev nõue summas 8 395 380,41 krooni. Maaelu Edendamise SA (MES) teostas vastavalt võlausaldaja ja MES vahelisele lepingule tagatise osalise tasumise avansina summas 1 499 410,82 krooni.
Võlgnik esitas 03.03.2006 kohtule omapoolsed seisukohad võlausaldaja dokumentide ja selgituste suhtes. Vastuse kohaselt on võlausaldaja nõue ebaselge ja tõendamata. Võlgnik jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et pankrotiavalduse rahuldamiseks puudub alus.
31.01.2005.a toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja avalduse juurde, paludes välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja avaldust õigeks ei võtnud, seletades, et võlausaldaja pole oma nõuet tõendanud . Käendaja suhtes ei ole maksetähtajad saabunud. Võlgniku esindaja palus jätta pankroti väljakuulutamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu. Võlgnik seletas, et kui nõue on selge, arvab ta end olevat maksejõuetu.
Ajutine pankrotihaldur seletas, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtuistungil 24.05.2006.a jäi võlausaldaja esindaja avalduse juurde ning leidis, et hagi esitamine ei välista pankroti väljakuulutamist. Kui hagi peaks rahuldatama, on võimalus pankrotimenetlus lõpetada. Võlausaldaja on kõik AS Unio sõlmitud lepingulised kohustused täitnud. Ajutine pankrotihaldur midagi lisada ei soovinud, kuna muudatusi võlgniku majanduslikus seisus ei ole. Võlgniku esindaja jäi vastuväidete juurde, kuna nõue on ebaselge. Võlgniku poolt on esitatud nõue, mis on võlausaldaja nõudega tasaarveldatav. Seega ei saa öelda, et võlausaldaja nõue on selge. Pank on rikkunud enda kohustusi ning selle tulemuseks on see, et võlgnik on tänaseks laostunud. Teised võlausaldajad ei ole esitanud võlgniku suhtes nõudeid. Võlgniku esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgniku seletuste kohaselt sooviti laenu 13 miljonit krooni, selle aluseks oli äriplaan. Võlgnik esindas äriplaani arendusfondile MESA, kes toetas äriplaani ning laenutaotlus rahuldati. Fond määras ära summa suuruse, intressi ja tingimused. Laen oli mõeldud 10 aasta peale. Vahendid 13 milj. krooni kanti fondi poolt pangale üle 2003 aastal. Äripank ei kandnud antud summat AS Unio arvele, teavitades, et pangal on raskusi sellise summa väljamaksmisega. Seega maksti raha osade kaupa. Seega on pank käitunud vastutustundetult. 2004.a jaanuaris oli AS Unio üle kantud 7,5 miljonit ja pank ostis välja Ühispanga võla ja maksis selle eest pisut rohkem kui 4 miljonit. Unio võlg võlausaldajale oli 12 miljonit, mitte 13 miljonit nagu räägiti
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja ajutise pankrotihalduri, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning võlgniku majandusliku olukorra kohest ja kindlat paranemist ei ole ette näha. Võlgniku maksejõuetust kinnitavad ajutise halduri aruandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta (tl 122 – 125). Samuti tunnistas võlgnik 31.01.2006.a toimunud kohtuistungil, et selge nõude olemasolu korral on ta maksejõuetu (tl 135). Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja nõue on selge. Võlausaldaja nõue on tõendatud toimiku kirjalikes materjalides olevate tõenditega, sh 16.01.2005.a regressilepinguga (tl 8 -9), tõenditega raha tasumise kohta Gruppo Cordenons SA-le ja Kristec OY-le (tl 10-15, 76-84), 15.10.2004.a käenduslepinguga (tl. 16-17), 12.01.2004.a juriidilise isiku laenulepingu nr 196 lisaga 12 (tl 18- 27), 12.01.2004.a käenduslepinguga (tl 28- 29); 17.06.2003.a laenulepinguga nr 236 (tl 30-36), AS Unio pankrotiteate ning pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga (tl 37- 39) võlgnevuste arvestustega (tl 40 -41), tõenditega võlgnevuse suuruse kohta (tl. 142- , 185, 186 - 198). Käenduslepinguga tagatud laenulepingutejärgne võlgnevus on kokku 13 968 983, 17 krooni. Võlgnik on esitanud vastuväite, et nõue ei ole selge ning võlausaldaja pole oma nõuet tõendanud. Samas pole võlgnik ega tema esindaja välja toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis annaksid alust väita, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Asjaolu, et nõude suurus ei ole piisavalt täpne ja võib AS Unio (pankrotis) pankrotimenetluses
saadaolevate summade näol väheneda, ei anna iseenesest alust pankroti jätmiseks.
väljakuulutamata
AS Unio pankrotihalduri õiendi (tl 85) kohaselt on kogu Tallinna Äripanga AS-i pandiesemeks olev vara müüdud hinnaga kokku 860 000 krooni ja rohkem panditud vara pankrotivara hulka ei kuulu. Väljamakseid Tallinna Äripanga AS-ile tehtud ei ole. Kohus leiab, et isegi kui avalduse aluseks olevaks nõudest maha arvata AS Unio pankrotimenetluses eeldatavalt laekuv summa 860 000 krooni maha arvata, jääb võlausaldaja nõue suurus üle 13 miljoni krooni, mida võlgnik tulenevalt oma varalisest seisundist ilmselt suuteline tasuma ei ole. Võlgniku vastu esitatud nõue pandiga tagatud ei ole, samuti ei ole võlgnik tõendanud, et AS Unio (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldaja nõue täielikult tagatud. Osaühingu osa pandileping (tl 86 – 89), millega OÜ Baltic Label House osa omanik J S pantis tema omandis oleva osaühingu osa suurusega 40 000 krooni, nimetatud asjaolu ei tõenda. Samuti on võlgnik tema poolt esitatud hagiavalduses (tl 235 – 240) pidanud AS Unio aktsiate turuväärtuseks 0 krooni. Võlgniku poolt viidatud Maaelu Edendamise SA poolt antud täiendava garantii väljamaksmine tuleb kõne alla siis, kui võlausaldaja on teinud kõik endast võimaliku, et laenusumma kätte saada. Nimetatud väidet kinnitab võlausaldaja ja Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse vahelise koostöölepingu (tl 199 – 205) p. 5.2.3, mille kohaselt on garantii rakendamise aluseks Garantiifondile esitatud hagi või pankrotiavaldus ja p. 5.4, mille kohaselt on võlausaldajal kohustus informeerima Garantiifondi perioodiliselt laenusaajalt võlgnevuse ja tagatiste realiseerimise käigust. Kui nimetatud meetmed on rakendatud, siis vastavalt p.5.6. kui kõikide tagatiste realiseerimise ja laenu tagasisaamise vahendite ärakasutamise tulemusena jääb saamata laen, leiab pank lõpliku võlgnevuse ja esitab selle Garantiifondile. Kuigi võlausaldaja poolt esitatud kontoväljavõttest (tl 186) nähtub, et Maaelu Edendamise SA on võlausaldajale tasunud tagatise avansina 1 499 410,82 krooni, ei muuda nimetatud iseenesest võlausaldaja nõuet ebaselgeks ning ei anna alust pankrotivalduse rahuldamata jätmiseks. Kuna võlgniku varalisest seisundist (tl 122- 125) tulenevalt on ilmne, et ta ei ole ta suuteline nõuet märkimisväärses ulatuses rahuldada, on Maaelu Edendamise SA poolt võlausaldajale avansilise makse tegemine ilmselt põhjendatud. Võlgnik on esitanud vastuväite, et PankrS § 42 alusel pankroti väljakuulutamisega põhivõlgniku kohustuste sissenõutavaks muutumine ei mõjuta käendaja kohustuste sissenõutavaks muutumist ning nõuete täitmise tähtaeg põhiosas on saabumata. Kohus nimetatud väitega ei nõustu, kuna vastavalt VÕS § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 153 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Laenulepingud, mis olid sõlmitud AS Unio ja laenusaaja vahel muutusid sissenõutavaks pankroti väljakuulutamisega ja kohustuste sissenõutavaks muutumisel nõutakse kohustuse täitmist kas põhivõlgnikult või käendajalt. Käenduslepingud on sõlmitud tähtajaga kuni laenusaaja või käendaja poolt laenulepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. ( lepingute p. 4.1., tl.17, 29). Laenu tagastamise graafik on üks kohustuse täitmise viisidest ning ei oma seoses põhivõlgniku AS Unio (pankrotis) kohustuse tervikuna sissenõutavaks muutumisega õiguslikku tähendust ja tähtsust käesolevas pankrotiasjas, kuivõrd AS Unio (pankrotis) pankrotistumisega kaotas nimetatud laenu tagastamise maksegraafik põhivõlgniku jaoks oma õigusliku tähenduse tulenevalt PankrS §-st 42. Pankrotiseaduse § 31 lg1 kohaselt ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb nimetatud seaduse § 15 lg 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlgnik leiab, et Pankrotiseaduse § 15 lg 2 kuulub kohaldamisele ka siis, kui võlgnikul on nõue võlausaldaja vastu, mis on tasaarveldatav.
Võlgniku esindaja väide, et võlgnikul on võlausaldaja vastu nõue 26 060 029.40 krooni suuruses summas ja nõudeid on võimalik tasaarvestada ning nõue on pankrotimenetlusega seotud, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Võlgnik on esitanud Harju Maakohtule hagi (tl 235 – 240) VÕS § 128 lg 3 ja lg 4 alusel varalise kahju nõudes, mis seisneb AS Unio aktsiate väärtuse summas 3 897 000 krooni vähenemises, kuna 15.11.2004.a. kuulutati välja AS Unio pankrot ja aktsiate turuväärtus on 0; VÕS § 128 lg 4 alusel saamata jäänud tulu, sh. saamata töötasu 5 663 029 krooni nõudes kuna seoses pankrotiga lõppes juhatuse liikme leping ja sellega seoses on jäänud hagejal saamata tulu ning saamata jäänud dividendid ,mida oleks eelduslikult äriplaani realiseerumisel võinud aastani 2013.a. saada vähemalt 16 500 000 krooni. Põhjusliku seosena on hagis toodud asjaolu, et AS Äripank pidi andma laenu AS-ile Unio aastal 2003 10 aastaks 13 000 000 krooni ja tagama äriühingu maksevõimet kuni aasta 2012 lõpuni, kuid kuna Pank oma kohustusi ei täitnud, oli AS Unio äriplaani täitmine võimatu ning see tõi kaasa AS Unio pankroti. Kohus leiab, et A G poolt esitatud hagil (tl 235 – 300) ei ole põhjuslikku seost käesoleva pankrotimenetlusega. Nimetatud hagi on iseseisev hagi, mis lahendatakse hagimenetluse käigus iseseisva menetlusena. Käesolevas menetluses ei ole võimalik arvestada hagis toodud asjaolusid ja puudub ka alus tasaarvelduseks. Vastavalt PankrS § 99 lg 2 saab tasaarvestus toimuda vaid siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kohus pole võlgniku poolt esitatud hagis lahendit teinud, on võlgniku poolt väidetavalt võlausaldaja vastu esitatud nõue eelduslik ning see ei ole sissenõutavaks muutunud, mistõttu kohtul puudub alus võlgniku tasaarvelduse nõude rahuldamiseks. Pankrotiseaduse § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta nimetatud seaduse § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlausaldaja on tasunud maakohtu deposiiti 05.04.2006.a pankrotimenetluse kulude katteks 40 000 krooni (tl 222). Seega, kuigi võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, puudub kohtul alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kaalukad põhjused, mis tingiksid võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmiseks, puuduvad. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tarmo Villman ́i. Vastavalt PankrS § 23 on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kohtule on esitatud taotlus ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste väljamõistmiseks. Menetlusosalised vastuväiteid halduri tasu ja tehtud kulutuste suuruse osas esitanud ei ole. Kohus rahuldab taotluse ja määrab halduri tasuks 11 200 krooni ja halduri vajalike kulutuste hüvitiseks 2500 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 1 lg 2, § 10, § 23, § 31, § 32; TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.