Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Raamatupidamiskeskusele. Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Pankrotiavalduse kohaselt otsustas 6. juunil 2005 OÜ Altmer Grupp ainuosanik Merike Kallas osaühingu tegevuse lõpetada likvideerimisega. 6. juunil 2005 määrati osaühingu likvideerijaks Toomas Kiisk. Likvideerimise alguse seisuga äriühingus majandustegevust ei toimunud. Äriühingul oli bilansilist vara kokku 75 272 krooni väärtuses ning kohustusi 76 008 krooni, millest omanikuvõlgnevus 44 457 krooni. Omakapital oli miinuses 736 krooni. Peale likvideerimisteate avaldamist esitas 09.09.2005 ainsa võlausaldajana nõude AS Lasita Aken ja seda hagiavalduse esitamisega Tartu Maakohtule. 01.03.2006 lõpetati tsiviilasja menetlus kompromissiga ja likvideerimisel olev OÜ Altmer Grupp kohustus AS-le Lasita Aken 45 päeva jooksul tasuma 25 000 krooni. ÄS § 213 ettenähtud tähtajal ja hiljem pole rohkem võlausaldajaid oma nõuetest likvideerijat teavitanud. Likvideerimise alguse seisuga kajastus äriühingu bilansis valmistoodang kasutatud riiete näol väärtusega 40 656 krooni. Likvideerija tegi selgeks, et tegemist oli ca 2000 kg kasutatud riietega, mis osutusid kasutamise ja realiseerimiskõlbmatuteks ning on käesolevaks ajaks maha kantud. Realiseerimiskõlbliku varana oli metallist ahi Bullerjan (bilansiline väärtus 0 kr) ja 10 tm liimpuidu klotse (bilansiline väärtus 34 519 kr). Likvideerija on püüdnud tulutult nimetatud vara realiseerida, s.h Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate avaldamisega. Liimpuidu klotsid on välistingimustes pikaajalise ladustamise tõttu realiseeritavad vaid küttematerjali hinnaga ja ilmselgelt ei jätku isegi varale ostja leidmisel saadud tulust kõigi äriühingu nõuete rahuldamiseks. Äriühingu omakapital oli avalduse seisuga miinuses 46 745 krooni. Tartu Maakohus algatas 27. aprilli 2006 määrusega OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood, kuna tegevus on lõpetatud juba 2004. aastal, vabatahtlikus likvideerimismenetluses ei õnnestunud varasid realiseerida viisil, et oleks rahuldatud võlausaldajate nõuded, võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid, võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku koguvõlgnevus 99 663,60 krooni. Vara on võlgnikul 2600 krooni. 2029 krooni moodustab võlg Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse ees ning 97 634,60 krooni kohustused teiste isikute, hankijate Kummix OÜ, Madix Teritus, AS Lasita Aken, likvideerija Toomas Kiisa ja omaniku Merike Kallase, ees. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli puidu töötlemine, s.t tootmisest järgijäänud puidu sõrmjätkamine. Antud teenuste tegemiseks soetas ettevõte puidujätkamisseadme „Festo“ esialgu 17.09.1998 rendilepingu alusel kuutasuga 5900 krooni (koos km-ga) AS-lt Lasita Aken. 20.12.1999

sõlmiti uus leping, mille Lisa 1 alusel muutus leping kapitalirendilepinguks tähtajaga 15.02.2000 kuni 15.12.2008 (9 aastat) ning kuumaksega 2591,58 krooni. Põhivarana võeti arvele puidujätkamisliin väärtusega 235 000 krooni. Rendileping lõpetati 01.03.2004, kuna rentnik ei suutnud tasuda rendimakseid ja seade tagastati rendileandjale augustis 2004, kuid akt kirjutati alla alles rentniku suurte jõupingutuste tulemusena jaanuaris 2005. Rendilepingu lõpetamise ja vara tagastamise vahel hoiustati seadet kolmandate isikute juures kuutasuga 1416 krooni (koos km-ga), kuna rendileandja ei võtnud seadet vastu, sest tegemist oli suure seadmega ning rendileandjal polnud seda kuhugi paigutada. AS Lasita Aken esitas Tartu Maakohtusse hagi summas 85 000 krooni, millega nõudis rentnikult rendilepingust tulenevat võlga 46 648,45 krooni ja viiviseid 38 351,55 krooni, antud tsiviilasjas tegi Tartu Maakohus määruse 01.03.2006, millega pooled sõlmisid kompromissi, kus kostja tasub hageja esindajale (Julianus Inkasso Agentuur AS) 45 päeva jooksul määruse tegemisest 25 000 krooni ning antud tähtaja ületamisel lisaks 10 000 krooni leppetrahvi. OÜ Altmer Grupp lõpetas rendilepingu ennetähtaegselt, kuna AS Lasita Aken müüs samalaadse seadme ka AS-le RMP, kes oli OÜ Altmer Grupp põhiliseks tellijaks ning seetõttu kadus võlgnikul peamine tellija ning uusi tellimusi ka ei leitud. Lisaks puidu töötlemisele avas OÜ Altmer Grupp aastal 2001 kasutatud riiete kaupluse ja autorentimise teenuse. OÜ Altmer Grupp äritulud ei katnud ärikulusid juba alates 1999. aastast, vaid 2002 ja 2003 on äriühing tegutsenud väikese kasumiga, mis on katnud eelnevate perioodide kahjumid. Äriühing suutis oma netovara hoida kuni 2003. aasta lõpuni vastavuses äriseadustikus nõutule. Ajutisele haldurile ei ole esitatud 2004. aasta aruannet, seega ei saa võtta seisukohta 2004. aasta kohta, kuid aasta 2005 majandusaasta lõppes negatiivse netovaraga. Võlgnik alustas aastal 2005 vabatahtlikku likvideerimismenetlust. Likvideerimismenetluse alguses oli võlgnikul olemas reaalseid varasid summas 75 175 krooni ning kui välja arvata omaniku nõue, siis ületasid varad kohustusi. Käesoleval ajal on olemasolev suurim võlausaldaja (v.a omaniku nõue) AS Lasita Aken, kelle nõue tuleneb 01.03.2006 kohtu poolt kinnitatud kompromissist, kus võlgnik võttis omaks kohustuse summas 25 000 krooni. Likvideerija üritas avalikult müüa 10 tm klotse ja bullerjani, kuid nõudlus puudus. Pärast enampakkumise ebaõnnestumist esitas likvideerija pankrotiavalduse. Seega oli maksejõuetus selgelt välja kujunenud pärast seda, kui oli selge, et klotsid ja bullerjani turuväärtus ei vasta nende raamatupidamislikule väärtusele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli seega likvideerimismenetluse käigus varade turuväärtuse oluline langus ning nõudluse puudus. Äriühing lõpetas majandustegevuse kevadel 2004 ja antud perioodist ei ole väljamakseid tehtud. Tagasivõitmise tähtajad on aegunud. Tagasinõudmise võimalused puuduvad. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole likvideerija käitumises tuvastanud kuriteo tunnustega tegude ega raskete juhtimisvigade esinemist. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Toomas Kiisa. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks koos kõigi tehtud kulutustega 9340 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 17,5 tundi tunnitasuga 500 krooni (sisaldab tulumaksu) ja bürookulu 590 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise

pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 8750 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 590 krooni, kusjuures 2640 krooni välja mõista pankrotivarast ja 6700 krooni riigi vahenditest. Hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tähe Õigusbüroo.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.