4.1.Jätta Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag ́i hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks läbi vaatamata.
4.2.Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.3.Määruskaebuse menetlemise kulud ei kuulu hüvitamisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag esitas 28.11.2011 Harju Maakohtule hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks. 05.12.2011 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse. 16.12.2013 määrusega peatas maakohus asja menetluse kostja taotlusel kuni tsiviilasja nr 2-11-37678 (Ladee Pharma Baltics UAB hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks) menetluse lõppemiseni. 13.06.2016 jõustus otsus tsiviilasjas nr 2-1137678, millega tühistati kostja patent EE 05128 B1, ning 16.06.2016 uuendas maakohus määrusega hageja taotluse alusel menetluse tsiviilasjas nr 2-11-58273. 08.08.2016 esitas kostja maakohtule seisukoha, milles ta hagi õigeks ei võtnud ja selgitas, et talle teada olevalt ei ole Eesti patenti registrist kustutatud. 03.01.2016 menetlusdokumendis palus hageja hagi rahuldada. Pooled esitasid 14.10.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ja sellele järgnevalt arvamuse menetluse lõpetamise osas ning vastuväited teineteise menetluskuludele. Esimese astme kohtu määrus
2.Maakohus jättis 28.11.2016 määrusega Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag ́i hagi Bayer Pharma AG vastu patendi EE 05128 B1 tühistamiseks läbi vaatamata ja määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 42 216,75 eurot ning mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja ning kohustas kostjat tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks oli TsMS § 423 lg 2 p 2, kuna hagiga ei olnud hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilasjas nr 211-37678 tehtud otsusega, mis jõustus 13.06.2016, tühistati kostja patent EE 05128 B1 Ladee Pharma Baltics UAB hagi alusel. Kostja patent EE 05128 B1 on registrist kustutatud. Hageja taotles käesolevas hagis endiselt kostja patendi tühistamist, kuid seda ei ole enam võimalik saavutada. Hageja viitas PatS § 49 lg-le 5, mis sätestab, et hagi patendi täielikuks tühistamiseks saab esitada ka pärast patendi kehtivuse lõppemist. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, et tegemist ei ole kostja patendi lõppemisega PatS § 49 lg 5 tähenduses. Patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise juhud on sätestatud PatS §-s 38. Loetelus puudub patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise alusena patendi tühistamine. Maakohus leidis, et pole alust juba tühistatud patenti uuesti tühistada, s.t hagejal puudus vajadus õiguskaitse järele kostja patendi tühistamise teel.
4.TsMS § 168 lg 2 alusel kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lgtest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamisel ei esine TsMS § 168 lg-test 3-5 tulenevaid asjaolusid, mis annaks aluse jagada menetluskulusid erinevalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust. Arvestades, et hagi rahuldamiseks puudus alus seetõttu, et kostja patent, mille tühistamiseks hagi esitati, oli juba tühistatud teises tsiviilasjas, lähtus maakohus menetluskulude jaotamisel TsMS sätete üldisest kontseptsioonist, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab menetluse kaotanud pool, ja jättis menetluskulud, s.h hageja menetluskulud, kostja kanda. Maakohus leidis, et kui kohus oleks hagi lahendanud otsusega,
oleks kostja patent kuulunud tühistamisele, s.t hageja hagi oleks rahuldatud.
5.Maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud kulud vandeadvokaadist lepingulisele esindajale summas 39 915 eurot ja patendivoliniku esinduse kulud 1948,70 eurot. Kostja poolt kuulub hüvitamisele hageja tasutud riigilõiv 344,55 eurot ja tasu registripäringu eest 8,50 eurot. Kokku 42 216,75 eurot. Määruskaebus
6.Kostja esitas 13.12.2016 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 määruse osas, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskuludeks 42 216,75 eurot ja mõistis hageja menetluskulud välja kostjalt. Määruskaebuse esitaja palus jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda või alternatiivselt jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vähemalt 52 352 euro ulatuses rahuldamata.
7.Maakohus jättis alusetult hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi tuleb menetluskulud hagi läbivaatamata jätmisel jätta hageja kanda ning kohtul puudub diskretsiooniõigus erandite loomiseks. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et kui hagi oleks lahendatud otsusega, oleks patent tühistatud. Maakohus ei saa teha sellist järeldust nõude sisu analüüsimata.
8.Kuigi kostja nõustub kohtuga, et tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega, on vaidluse ajalist aspekti arvesse võttes põhjendatud esindajate tunnitasu suuruseks maksimaalselt 120 eurot. Maakohus jättis hageja esindajate tunnitasu ulatust hinnates arvesse võtmata vaidluse algusajal kehtinud keskmist tunnihinda.
9.Kostja leidis, et hagi koostamise kulu ja üksikute toimingute kulu on ülepaisutatud, samuti ei ole kõik toimingud, mida maakohus pidas põhjendatuks, seostatavad käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus jättis hindamata hageja mitme advokaadi esindamisest tingitud topeltkulu. Hageja menetluskulude taotlus ei sisalda toimingute tegijate nimesid, seega jääb arusaamatuks, mille pinnalt maakohus järeldas mitme advokaadi esindamisest tuleneva topeltkulu puudumise. Maakohus hindas kaebuse esitaja kliendisuhtluse kuluga seonduvaid vastuväiteid vääriti ja ei võtnud seisukohta tõlkekulude osas. Hageja 31.12.2013 esitatud määruskaebuse eest tasutud riigilõivu summat ei oleks tohtinud kostja kanda jätta, tegemist oli selgelt põhjendamatu kaebusega. Menetluse edasine käik
10.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 järgi ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus edasikaevatud osas tühistada ja Bayer Pharma AG määruskaebus osaliselt rahuldada.
12.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu määrus vaidlustati ehk siis menetluskulude jagamise ja kindlaksmääramise osas. Kolleegium märgib, et maakohtu määruse resolutsioon ei sisalda
otsustust menetluskulude jagamise kohta (TsMS § 173 lg 1), kuid põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Asjaolud, mis andsid aluse jätta hagi läbi vaatamata tulenesid tsiviilsajas 2-11-37678 tehtud lahendist, mis jõustus 13.06.2016 ja millega tühistati Bayer Pharma AG patent nr EE 05128 B1, mille tühistamine oli ka käesoleva menetluse esemeks.
14.TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus on õigesti leidnud, et ei esine TsMS § 168 lg-test 3-5 tulenevaid asjaolusid menetluskulude jagamiseks erinevalt TsMS § 168 lg-s 2 toodust.
15.Kolleegium leiab, et menetluskulude jagamisel menetlusosaliste vahel ei saa kohus lähtuda menetlusõiguse üldistest põhimõtetest, kuna kohtul puudub selles osas diskretsiooniõigus. Menetluskulude jagamist sätestavate normide eesmärgiks on muuhulgas ka see, et menetlusosalisel oleks menetluse käigus võimalik ette näha, kuidas jagatakse menetluskulud tema poolt oma menetlusõiguste käsutamisel, s.h hagis loobumisel või hagi tagasivõtmisel või menetluse jätkamisel hagis, millel puudub edu väljavaade. Õige on määruskaebuse väide, et hagi läbivaatamata jätmisel ei saa kohus hinnata, kas hagi oleks rahuldatud või mitte. Seega TsMS § 168 lg 2 järgi tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades eeltoodut on maakohus menetluskulud ebaõigesti jätnud kostja kanda.
16.Kolleegium leiab, et vaatamata eelmises lõigus toodule ja arvestades käesoleva menetluse eripära ja kulgu oleks ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna alused TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmiseks on tekkinud sõltumata pooltest teises tsiviilasjas tehtud lahendi tõttu, siis leiab kolleegium, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
17.Kolleegium märgib, et mõlemal menetlusosalisel oleks juhul, kui nad oleksid oma menetlusõigusi teisiti käsutanud, olnud võimalus kulude tekkimist vähendada või vältida. Ladee Pharma Baltics UAB esitas 11.08.2011 hagiavalduse kostja patendi EE 05128 B1 tühistamiseks ja hageja esitas hagiavalduse sama patendi tühistamiseks 28.11.2011. Kuna sama esemega tsiviilasi oli juba maakohtu menetluses, oleks hageja saanud jätta hagi esitamata või oleksid pooled saanud maakohtule esitada taotluse tsiviilasjade liitmiseks. Pärast tsiviilasjas nr 2-11-37678 tehtud otsuse jõustumist oleks hageja saanud hagist loobuda või hagi tagasi võtta. Samuti oleks mõistlik olnud sõlmida kompromiss. Praegusel juhul otsustasid pooled menetlust jätkata.
18.Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ning asjaolust, et ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei anna ringkonnakohus hinnangut määruskaebuses esitatud väidetele hageja menetluskulude suuruse kohta. TsMS § 178 lg 4 järgi ei kuulu määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hüvitamisele.