Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. juuni 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05- 597
Tsiviilasi
EP hagi SA vastu kahju nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EP Hageja esindaja: vandeadvokaat TL Kostja: SA Kostja esindaja: vandeadvokaat AP
Kohtuistungi toimumise aeg
16. mai 2006. a
Istungil osalenud isikud
Hageja: EP Hageja esindaja: vandeadvokaat TL Kostja esindaja: vandeadvokaat AP
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja SA 11 343 (üksteist tuhat kolmsada nelikümmend kolm) krooni EP`i kasuks. Mõista välja SA riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni EP`i kasuks. Mõista välja EP`ilt õigusabikulud 1366,35 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kuus krooni ja 35 senti) krooni SA kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s. o .a.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja väljendatud nõue öösel kella paiku avastas hageja, et tema autole , mis oli pargitud kõnniteele kõrvale tänaval, oli hoone fassaadilt kukkunud suured krohvitükid, mis tekitasid tõsiseid kahjustusi auto värvile, kerele, tuledele ning esi- ja küljeklaasidele. hoonele või selle kõrvale polnud paigaldatud hoiatussilte, mis oleksid viidanud võimalikele hoonelt varitsevatele osadele ja võimalikule tekkivale ohule inimestele ning nende varale. Hageja teavitas juhtunust politseid ja kostjat. Kostja esindaja, hr RR vaatas üle hageja autole tekitatud kahjustused ning palus hagejat teha autole ekspertiis tekitatud kahjude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd hageja autol on kehtiv tehasegarantii, siis garantii säilitamiseks on sõiduki taastusremont võimalik vaid AS-s AS, olles tuvastanud tekitatud kahju, määras kindlaks, et auto taastamiseks vajalikud kulutused koos käibemaksuga on 38670 krooni ( hinnapakkumine nr ). pöördus hageja kostja poole avaldusega kahju hüvitamiseks. Esialgselt kostja ei keeldunud kahju hüvitamisest, kuid pidas AS poolt esitatud hinnapakkumist liialt kõrgeks. Kostja leidis, et kahjude hüvitamiseks on vajalik sõltumatu eksperdi arvamust ning, et neile ei piisa AS-i kalkulatsioonist. Kostja leidiski eksperdi, kes on koostanud eksperdi arvamuse . Nimetatud ekspert luges põhjendatuks taastamisremondi maksumuse krohvikahjustuste likvideerimiseks AS summas 21 502 krooni. Siinjuures on oluline, et ekspert on arvamuse esitamisel lähtunud AS hinnapakkumisest, kuid ekspertiisi tegemise juures ei viibinud hageja. Ekspert, kes oli lähtunud AS hinnapakkumisest, ei soostunud hagejale põhjendama ekspertiisi tulemusi ega erinevust kahjude hindamisel. Hageja ei nõustu eksperthinnangus esitatuga. teatas kostja hagejale, et ei nõustu kahjude hüvitamisega. Hageja avalduse põhjal alustati politseis väärteomenetlust nr kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 märgiga 2 lg 2 tunnustel ja koostati kiirmenetluse otsus nr SA suhtes. Arvestades eeltoodut on hagejale tekkinud kahju tekkimises süüdi kostja. Kostja, kui ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale (ehitusseaduse § 29 lg 4). Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitis ei või ohustuda selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara (ehitusseaduse § 3 lg 2 ja 4). Ehitisaluse maaomanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt, selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest (). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahjuhüvitamise kohustuse aluseks olevat lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ( lg 1). Hagejale kuuluva sõiduki taastusremont ning selle viimine endisesse olukorda on võimalik vaid Saksa Auto AS-is. Hagejal ei ole võimalik remonti teostavale asutusele teha ettekirjutusi taastamiseks vajaliku hinna kohta. Hageja ei ole asjatundja ning tal ei ole võimalik ise hinnata kahju suurust. Kehtiva tehasgarantii tõttu on sõiduki taastusremont võimalik vaid AS-is. Sellest tulenevalt saab hageja käesoleval ajal lähtuda vaid viimase poolt esitatud hinnapakkumisest. Hageja palus välja mõista kostjalt enda kasuks 38 670.00 krooni ja kostjalt kohtukulud.
Kostja seisukoht Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja väidab, et tema hagejale tekkinud kahju eest ei vastuta kuna hagejale põhjustas kahju tema enda õigusvastane tegevus. hageja parkis temale kuuluva mootorsõiduki kostjale kuuluva hoone kõrvale kõnniteele. Seda on hageja kinnitanud. Hoonest kukkusid hageja mootorsõiduki peale krohvitükid. VÕS § 1059 ehitisaluse maa omanik ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu , välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Käesoleval juhul põhjustades hagejale kahju tema enda ehk kannatanu õigusvastane tegevus. Liiklusseaduse § 48 lg 2 kohaselt ei või mootorsõidukit kõnniteele parkida. Seega oli hagejal seadusega keelatud oma mootorsõidukit
parkida kohta (kõnniteele), kuhu kostja hoonelt krohvitükid kukkusid. Juhul kui hageja ei oleks seadust rikkunud, st ei oleks oma mootorsõidukit kõnniteele parkinud, siis ei oleks ta kahju saanud. Sellest tulenevalt kostja leiab, et kuivõrd hagejale kahju tekkimise aluseks on tema enda õigusvastane tegevus, siis kooskõlas VÕS § 1059 kostja selle eest ei vastuta. Tekitatud kahju suuruse kohta kostja seletab, et juhul kui kohus peaks vastupidiselt kostja seisukohale leidma, et kostja peab kahjude hüvitamises osalema, soovib kostja märkida, et sõltumatu eksperdi AL ekspertiis tõendab üheselt, et hageja mootorsõiduki endist olukorda on võimalik taastada oluliselt väiksemate rahaliste kulutustega võrreldes AS-i hinnapakkumisega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kõik kohtukulud, sh tasu osutatud õigusabi eest. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja seisukohtadel kostja esitatud hagiavalduse vastuse kohta hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses, mõistes kostjalt välja 38 670.00 krooni ja kohtukulud 2800.00 krooni (riigilõiv hagiavalduse esitamisel). Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on kahju põhjustanud hageja õigusevastane tegevus. Kostja tõlgendus VÕS § 1059 on väär ning väide, et juhul kui hageja ei oleks autot vales kohas parkides liiklusseadust rikkunud, siis ei oleks ta kannatanud, ei saa olla tõsiselt võetav vabastamaks kostjat vastutusest kahjude korvamisel täies ulatuses. Hageja soovis juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kahju ei ole tekkinud liiklusseaduse rikkumisega, vaid just nimelt kostja poolse ehitusseaduse rikkumisega, mis ei seadnud ohtu mitte ainult hageja vara, vaid mis jätkuvalt ohustub ka teiste isikute elu, tervist ja vara. Hageja auto vales kohas parkimine ei aidanud mitte mingil viisil kaasa ega tekitanud olukorda, mis takistaks või mõjutaks ehitusseadusest, tulenevaid kostja kohustusi tema vara haldamisel – eelkõige kohustust ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale ning kohustus tagada, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei põhjustaks ehitise või selle osade varisemist ning et ehitis ei ohustaks selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara. Hageja tegevus (auto parkimine kohas, kus parkimine ei ole lubatud) ei aidanud mitte mingil viisil kaasa sellele, et teatri hoonelt kukkusid autole krohvitükid, seda enam, et auto ei olnud füüsilises kokkupuutes hoonega. Arvestades seda ning asjaolu, et hageja seaduse rikkumine ei põhjustanud kostja poolset seaduse rikkumist ja auto valesti parkimist ei saa lugeda kannatanu tegevuseks, mis põhjustas tekkinud kahju, tuleb VÕS § 1059 tõlgendada ehitusseaduse § 29 lg 4, § 3 lg 2 ja 4 täiendava sättena. Kui ehitusseadus sätestab kohustuse järgida teatud nõudeid, siis VÕS § 1059 sätestab sanktsioonid juhtudeks, kui nimetatud nõudeid ei ole järgitud. Hageja leiab, et kostja vastutab tekitatud kahjude eest täies ulatuses. Tekitatud kahjude suuruse kindlaks määramisel ei saa aluseks võtta kostja poolt kohtule esitatud sõltumatu eksperdi AL arvamust, kuna see ei ole objektiivne ja erapooletu, sest arvamuses ei ole kajastatud kõiki reaalselt tekitatud kahjustusi. Arvamuses esitatud maksumus 21 502 krooni on koostatud AS-i 15.veebruari hinnapakkumise põhjal, mille tegemise ajal ei vaadatud kohapeal üle autole reaalselt tekitatud kahjustusi. Saksa Auto AS hinnapakkumine tugines konkreetselt AL soovidel vastavalt sellele, milliseid kahjustusi ta hinnapakkumise koostamise ajal mäletas, kuivõrd auto oli ta üle vaadanud . Hageja leiab, et kahjude suuruse tuvastamisel tuleb aluseks võtta koostatud hinnapakkumine summas 38 670 krooni, mis koostati esimesel võimalusel pärast kahjujuhtumi ning mille koostamist soovitas ka kostja. Kui hageja palus AS hinnangut autole tekkinud kahjude suhtes, siis vaatas auto üle keretööde osakonna juhataja EK. Auto ülevaatamisel oli koostanud loetelu töödest mis on vajalikud auto taastamiseks. Tegemist on koostatud mustandiga selleks, et kliendile saaks teha pakkumist. Selle tulemusel tegi AS hagejale hinnapakkumise summas 38 670 krooni ( koos käibemaksuga). Pärast hagejale esitatud pakkumist käis AS-is palgatud sõltumatu ekspert AL , kes oli varem hageja auto üle vaadanud ja kes palus EK hagejale koostatud pakkumist muuta. Tollel hetkel ei olnud hageja auto AS-s, kuid AL oli auto üle vaadanud ning seetõttu võib järeldada, et hinnangud esitati selle järgi, mis AL auto ülevaatamisest nädal aega hiljem meeles oli. EK selgitas hagejale, et ta koostas AL uue pakkumise selliselt nagu viimane palus, kuna autot ei olnud
koha peal ja ei olnud võimalik vaielda tekkinud kahjustuste üle. AL tegi tekitatud kahjustustest ka pilte, kuid ka kohtule esitatavast eksperthinnangu koopiast nähtub, et piltidel ei ole ka osundatud kohtades kahjustused märgatavad. AL hagejat ekspertiisi koostamise juurde ei kutsunud. Hageja kohtumisel EKuga ilmnes, et AL hinnangute põhjal koostas AS hageja auto taastamiseks uue hinnapakkumise summas 22 686 krooni (koos käibemaksuga). Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et AL on oma eksperdi arvamuses märkinud auto taastamiseks vajalikeks kulutuseks 21 501.85 krooni (koos käibemaksuga). Jääb arusaamatuks, millest tuleneb selline hindade erinevus, seda enam, et AL on viidanud, et summa 21502 krooni ( koos käibemaksuga) tuleneb AS esitatud tingimusest. Ekspert AL, kelle puudub pädevus kehtestada AS-i hinnakirja on enda parema äranägemise järgi muutnud AS-i ja tehtud hinnapakkumisi. Lisaks sellele hageja soovis juhtida kohtu tähelepanu kahele asjaolule. Esiteks ei saa sõltumatu ekspert ette dikteerida milliste reaalselt tekitatud kahjude eest on hagejal õigus kahju tekitajalt nõuda hüvitist ja milliste puhul mitte. Sõltumatu eksperdi ülesanne peaks olema tuvastada, millised on aset leidnud sündmuse tagajärjel hageja autole tekitatud reaalsed kahjustused. Teiseks soovis hageja juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et tekitatud kahju hüvitamise suurust ei saa esitada sõltumata ekspert. Teostavate tööde maksumuse kohta saab hinnanguid anda teenuse osutaja. Sõltumatu eksperdi ülasanne on reaalsed kahjud, mis on tekkinud konkreetse sündmuse tagajärjel ning selle alusel saab teenuse osutaja teha hinnapakkumise tekitatud kahjude likvideerimiseks vajalike taastamistööde teostamise kohta. Teenuseosutaja ei ole kohustatud osutama teenust kolmanda osapoole ette dikteeritud hindade alusel, vaid ta teeb seda enda hinnakirja alusel. Tänaseni ei ole kostja tundnud huvi selle vastu, kas sõltumatu eksperdi arvamus on adekvaatne ja kajastub kõiki reaalselt tekitatud kahjustusi. Hageja on kostjat teavitanud, et AL`i arvamuses ei ole kõiki reaalselt tekitatud kahjustusi kajastatud. On hämmastav, et sellest hoolimata soovib kostja võtta tekitatud kahjude suuruse tuvastamisel aluseks just nimelt sõltumatu eksperdi hinnangud. Hagejale jääb arusaamatuks, millistel põhjustel ei soostu kostja võtma arvesse kõiki kahjustusi, mis on reaalselt tekitatud. Lisaks ülaltoodule soovib hageja juhtida tähelepanu, et ei ole ka põhjendatud ega tõsiselt võetavad kostja süüdistused, nagu sooviks hageja alusetult rikastuda kostja arvelt. Hageja soovib, et SA korvaks talle reaalselt tekitatud kahjud täies ulatuses. Pidades silmas hageja avalduse põhjal politseis alustatud väärteomenetluses nr kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 tunnustel tehtud kiirmenetluse otsust nr jääb arusaamatuks, millistel põhjustel ei ole SA tänase päevani võtnud midagi silmanähtavalt ette selleks, et sarnaseid intsidente enam ei korduks, seda enam, et SA külastab igapäevaselt hulgaliselt inimesi ning teatri hoone ees asub kaks ülekäigurada ja vahetus läheduses koolimaja ning kohas kus hageja auto oli pargitud võib igapäevaselt näha ka teisi peatuvaid ja parkivaid autosid. SA tegevusetus osundab hoolimatusele ning ükskõiksusele mitte ohustada hoone kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ( ehitusseaduse § 3 lg 2 ja 4) ning tagada ohutust ümbruskonnale (ehitusseaduse § 29 lg 4). Kostja vastus hageja seisukohale Kostja vastuväites hageja täiendatud seisukohtadele kostja ei võta hagi omaks ja jääb oma seisukohtade juurde. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas alljärgnevad täiendavad vastuväited. Hageja seisukohtadest nähtub, et tegelikkuses oli AS pakkumine nr projekt. AS poolt allkirjastatud (ametlik) ja lõplik pakkumine nr summas 22 686 krooni tehti hagejale . See on hageja poolt kohtule esitatud seisukohtade lisana nr pakkumise nr projekti ei saa võtta kahjude suuruse tuvastamisel aluseks. Siinkohal kostja rõhutab, et AS lõplik pakkumine nr on tehtud , seega enne sõltumatu eksperdi ALu arvamuse nr koostamist. AL koostas oma arvamuse . Nimetatu tõendab, et AS jõudis ise enne eksperdiarvamuse koostamist järeldusele, kuivõrd suured võiksid olla maksimaalsed sõiduki remondikulud ning hindas nendeks 22 686 krooni. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et AS pakkumine summas 22686 krooni ja ALu kui eksperdi arvamuse tulemus summas 21502 krooni on suurusjärgult samad. See tõendab omakorda, et hageja sõiduki põhjendatud taastusremondi maksumus AS tingimustes ei ületa ühelgi juhul 22686 krooni. AS on ise seda pakkumise nr allkirjastamisega kinnitanud. Kostja ei tunnista hageja seisukohtade
lisana esitatud ja hageja poolt koostatud tõendamata ülevaadet väidetavatest kahjustustest ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostjale ei ole teada, kas ülevaates toodud kahjustused on tekkinud ja kui kahjustused on tekkinud, siis millal, kus ning kelle tegevuse tulemusena. Ülevaate puhul on tegemist hageja paljasõnaliste ehk tõendamata väidetega (TsMS § 230 lg 1), mistõttu palub kostja jätta see kohtu poolt tähelepanuta. Veelgi enam, hageja ei ole ekspert, kes suudaks hinnata sõiduki kahjustusi, nende ulatust ja kõrvaldamise kulusid. Kostja ei tunnista hageja esitatud koopiat väidetavalt pakkumise aluseks olevast taastustööde loetelust ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Seda esiteks põhjusel, et AS ametlik pakkumine on hagejale esitatud . Teiseks, suvaline loetelu teadmata sõiduki töödest ei tõenda nende tegemise vajadust hageja sõidukil. Veelgi enam, suur osa töid on maha kriipsutatud. Kostja vaidleb hageja toodud tekitatud kahjude käsitlusele vastu täies ulatuses. Siinkohal kostja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et AS jõudis ise enne eksperdiarvamuse koostamist järeldusele, kuivõrd suured võiksid olla maksimaalsed sõiduki remondikulud ning hindas nendeks 22686 krooni. Sõltumatu ekspert AL on isiklikult hageja sõiduki kahjustused üle vaadanud ja neid fotografeerinud ning analüüsinud. Selle kohta on tehtud arvamus nr mis on kohtule esitatud. Arvamuse kohaselt on taastusremondi kuludeks 21502 krooni. AS ja ekspert ALu arvamused taastusremondi kulude osas on samas suurusjärgus. Kui kohus kostjale teadmata põhjustel hagi rahuldab, siis tuleb otsuse tegemisel arvestada poolte segasüüga, mistõttu tuleb vähendada kostjalt väljanõutavat summat vähemalt 50% võrra. Seejuures tuleb väljamõistetava hüvitisesumma arvestamisel lähtuda sellest, et sõiduki taastusremondi maksumus on 21502 kuni 22686 krooni, mistõttu kostjalt väljamõistetav summa jääks sellisel juhul vahemikku 10751 kuni 11343 krooni. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, tema esindaja ja kostja esindaja, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et hageja autole , mis oli pargitud kõnniteele SA kõrvale Otsa tänaval, oli D hoone fassaadilt kukkunud suured krohvitükid, mis tekitasid tõsiseid kahjustusi auto värvile, kerele, tuledele ning esi- ja küljeklaasidele. Poolte vahel on vaidlus hagejal tekkinud kahju suuruse üle ja selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul sätestab kostja vastutuse ehitusseadus (EhS) § 29 lg 1 p 4, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel ning sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või ehitis ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Kohus leiab, et antud juhul oli ehitise omanik, seega kostja, kohustatud tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskorrale, et ehitisele mõjuvad koormused või muud mõjud ei põhjustaks ehitise või selle osa varisemist ega ohustaks inimeste vara. Antud juhul kostja seda ei teinud. VÕS § 1059 kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu
sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja väide, et hagejale põhjustas kahju tema enda õigusvastane tegevus, kuna mootorsõidukit on keelatud vastavalt LS § 48 lg-le 2 kõnniteele parkida, ei välista kostjalt kahju hüvitamist. LS § 48 lg 3 p 2 järgi võib kõnniteele näiteks peatuda ja parkida liikumispuudega juht, kelle sõidukil on parkimiskaart. Seega, kui antud juhul oleks kõnniteele parkinud liikumispuudega juht, oleks kohtu arvates ka puudega juhil tekkinud tõsiseid kahjustusi auto kerele, sest ehitise omanik oli jätnud täitmata oma seaduses sätestatud kohustuse hoiatussildi paigaldamiseks, mis oleks viidanud võimalikele ohtudele inimestele ja nende varale. Seega loeb kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hagejale tekitatud kahju. Seoses asjaoluga, et hageja autol oli kehtiv tehasegarantii, oli garantii säilitamiseks võimalik sõiduki taastus vaid AS-is , mistõttu jätab kohus kostja poolt leitud eksperdi AL`i eksperdi arvamuse (tl 33) tähelepanuta. Kohtule esitatud esmase AS .a. pakkumise nr (tl 15) kohaselt on sõiduauto , remondikulud kokku 38 670 krooni. Kuivõrd AS pakkumine on .a. (tl 72) ära muudetud, lähtub kohus sellest summast kahju väljamõistmisel, milleks on 22 686 krooni. Kuna hagejal oli seadusega keelatud kõnniteele parkida, on antud juhul tegemist ka hageja poolse süüga, mistõttu on kohus seisukohal, et autole tekitatud kahjustused tuleb jagada pooleks. Seega leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 11 343 krooni. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Võttes arvesse, et hageja ei esitanud kuludokumente, mille alusel kohus saaks hinnata tehtud kulutusi, jätab kohus hageja õigusabikulud välja mõistmata.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.